Silt: Metsküla algkool
32
Metsküla kooli ennistamise eelnõu jäeti päevakorrast välja
[caption id="attachment_391895" align="alignnone" width="1920"]
Lääneranna vallavolikogu liikme Raul Oberschneideri eelnõu Metsküla kooli ennistamiseks jäeti volikogu päevakorrast välja. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Kuigi Lääneranna vallavolikogu liige Raul Oberscneider esitas Metsküla kooli ennistamise eelnõu aegsasti, ei võetud seda homse volikogu istungi päevakorda.
Segadus, kas volinikud hakkavad Metsküla kooli saatust homme arutama või mitte, päädis Oberscneideri suureks jahmatuseks Lääneranna vallavolikogu esimehe, advokaat Armand Reinmaa kinnitusega Lääne Elule, et seda ei juhtu. Reinmaa ütles Lääne Elule meili teel, et päevakorda seda esitatud ei ole. „Kuivõrd vallasekretär peab eelnõu üle vaatama ja arvamust avaldama ning vallavalitsus peab samuti andma eelnõule arvamuse kümne päeva jooksul. Seetõttu saab varasemalt arutada eelnõu koos kõigi asjaomaste arvamustega märtsikuu volikogus,“ edastas Reinmaa meili teel.
Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ütles Lääne Elule teisipäeval, et tema teada eelnõu päevakorras ei ole, sest seiskohti pole kujundatud.
Sama märkisid Saare ja Lääneranna haridusjuht Jane Mets eilsel haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul: vallavalitsus ei jõua seisukohta kujundada.
Metsküla koolijuhi Pille Kaiseli sõnul on see otsitud põhjus ja vallajuhid venitavad meelega. „Aeg oli piisav. Eelnõu ei olnud esitatud nii, et eile saadeti homseks,“ ütles Kaisel Lääne Elule teisipäeval. Oberscneider esitas Metsküla kooli ennistamise eelnõu 1. veebruari öösel, üle nädala aja enne volikogu istungit. Teisipäeva õhtul arutas seda ka volikogu haridus- ja kultuurikomisjon, kes ennistamist ei toeta: ennistamise poolt oli kaks ja vastu viis komisjoni liiget, üks jäi erapooletuks.

Mark Soosaar kinkis Metsküla koolile kaks kitse
[caption id="attachment_418870" align="alignnone" width="1920"]
Režissöör Mark Soosaar andis kingi lastele üle esmaspäeval. Foto: Pille Kaisel[/caption]
Filmirežissööri ja poliitiku Mark Soosaare kingitus – kaheaastane pruunikirju kits valge tallega – jõudis üle mere Manijalt väikese Metsküla kooli õue peale esmaspäeval ja tekitas laste seas suure elevuse.
„Kõik tahtsid koju viia. Üks laps veel enne bussi peale minekut helistas koju, et kas tohib,“ ütles Metsküla koolijuht Pille Kaisel.

Metskülas erakooli pidamine on varuvariant
[caption id="attachment_417837" align="aligncenter" width="1920"]
Metsküla kooli lapsed mahuvad ühte ringi. Foto: Kaarel Kaisel
[/caption] Kuigi Metskülaga seotud inimesed ei pea kooli erakoolina pidamist õigeks ega ka õiglaseks, arvestatakse sellegi võimalusega. Metsküla koolijuht Pille Kaisel ütles, et kogukonnal on mitu rauda korraga tules, erakooli loomine on varuplaan. Kaisel on ka oktoobris asutatud mittetulundusühingu Metsküla Kool liige. „Selleks, et me poleks järgmisel sügisel samasuguses olukorras nagu eelmisel – et on lapsed, kes tahavad õppida, on õpetajad, kes tahavad õpetada, aga kooli ei ole. Sellepärast taustal ikkagi tegutseme sellega, et oleks võimalik jätkata erakoolina, kui mingit muud võimalust ei ole.” Et haridus- ja teadusministeeriumist erakoolile koolitusluba saada, tuleb ka vallalt arvamus võtta. „Ja vallaga tuleb ka kokkuleppele jõuda, et nad lubavad seda maja kasutada,” nentis Kaisel. Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul kasutab koolihoonet praegu Metsküla kultuuriühing. „Kultuuriühing seal kooli pidama ei hakka,” ütles Saare neljapäeval volikogule erakooli plaani tutvustades.

[/caption] Kuigi Metskülaga seotud inimesed ei pea kooli erakoolina pidamist õigeks ega ka õiglaseks, arvestatakse sellegi võimalusega. Metsküla koolijuht Pille Kaisel ütles, et kogukonnal on mitu rauda korraga tules, erakooli loomine on varuplaan. Kaisel on ka oktoobris asutatud mittetulundusühingu Metsküla Kool liige. „Selleks, et me poleks järgmisel sügisel samasuguses olukorras nagu eelmisel – et on lapsed, kes tahavad õppida, on õpetajad, kes tahavad õpetada, aga kooli ei ole. Sellepärast taustal ikkagi tegutseme sellega, et oleks võimalik jätkata erakoolina, kui mingit muud võimalust ei ole.” Et haridus- ja teadusministeeriumist erakoolile koolitusluba saada, tuleb ka vallalt arvamus võtta. „Ja vallaga tuleb ka kokkuleppele jõuda, et nad lubavad seda maja kasutada,” nentis Kaisel. Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul kasutab koolihoonet praegu Metsküla kultuuriühing. „Kultuuriühing seal kooli pidama ei hakka,” ütles Saare neljapäeval volikogule erakooli plaani tutvustades.
Halduskohus teeb Metsküla kooli kohta otsuse veebruari lõpus
[caption id="attachment_413954" align="alignnone" width="1920"]
Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuna katsed leida Metsküla algkooli ja Lääneranna valla vahelises kohtuasjas kompromissi pole tulemusi andnud, andis Tallinna halduskohus täna teada, et kuulutab veebruari lõpus ise otsuse välja.
Tallinna Halduskohus määras Metsküla kooli kohtuasjas otsuse kuulutamise ajaks 20. veebruari.

Postimehe aasta inimene on Metsküla kooli direktor Pille Kaisel
[caption id="attachment_417714" align="aligncenter" width="1755"]
Aasta inimese tiitli andis Pille Kaiselile üle Pistimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi. Foto: kuvatõmmis Postimehe teleülekandest[/caption]
Teisipäeval kuulutas ajaleht Postimees 2023. aasta inimeseks Metsküla kooli direktori Pille Kaiseli.
„Meil ei olnud raske valida. Leidsime Postimehe aasta inimese ühe väikesest maakoolist, mille nimi on tänaseks juba kõikidele eestlastele tuttav,” ütles Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi Metsküla koolijuhile auhinda üle andes.

Haapsalu erahuvikool tegi Metsküla lastele jõulukingi
[gallery ids="416531,416532,416533,416534,416535,416536,416537,416538,416539,416540,416541,416542,416543,416544,416545,416546,416547,416548,416549,416550"]
Haapsalu erahuvikool Innokas kutsus Metsküla kooli lapsed oma uude, vähem kui kuu aega tagasi avatud keemialaborisse, kus neist said terveks päevaks ehtsad väikesed keemikud.
Teisipäeva keskpäevaks oli Metsküla kooli 1. klassi õpilane, seitsmeaastane Liivi Linno, maani kittel seljas, kaitseprillid ees ja erkroosad kummikindad käes, laboris juba kolm kukekommi valmis teinud. Tüdruk oli teada saanud, et keemialaboris ei tohi mitte mingil juhul mitte kunagi mitte midagi maitsta ja et igale totsikule tuleb pärast avamist ja totsikus oleva aine tarvitamist kork korralikult tagasi peale panna. „Mulle meeldib siin,“ ütles Linno. „Enne tegime masinaid ja praegu tegin pulgakomme. See käib nii, et võtad tuhksuhkrut lusika peale ja hoiad seda lambi kohal. Siis paned suhkru pulga peale ja ongi valmis. See siin on liblikas ja see on nahkhiir.“ Erkroosad kummikindad tohtis tüdruk koju kaasa võtta.
Kui esimene sats pisikesi keemikuid oli pulgakommid valmis saanud ja roboteid programmeeris, seadsid laboris end sisse juba järgmised: superkeemikud ja hullud teadlased, nagu poisid ise ütlesid. Õpetaja Pille Alekand hakkas otsast peale: keemialaboris ei tohi mitte midagi maitsta ja kõik korgid tuleb hoolega tagasi peale keerata. Siis läks asjaks: määrati happelist ainet ja tekitati süsihappegaasi, mis siis samuti ära määrati.
Lääneranna vald ähvardab Metsküla lapsed koolimajata jätta
[caption id="attachment_413947" align="alignnone" width="1920"]
Metsküla kooli lapsed. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääneranna vallavalitsus ähvardab lapsevanemaid, et kui nad kohtuasja ei lõpeta, ei saa nad koolimaja kasutada ka erakooli loomiseks, sest see pole avalikes huvides.
Täna õhtul ootavad Metsküla kooli 1. klassi õpilast Marleen Veskimäed kodus küpsised, sest laps sai oma elu esimese tunnistuse. Juba paar päeva tagasi uuris ta vennalt, mis see tunnistus on ja vend seletas: iga aine kohta on kirjas, kuidas esimene kolmandik kooliaastast on läinud. Tüdrukule meeldivad kõik tunnid, eriti äge oli kehaline kasvatus, kui sai end lume sisse kaevata ja kelgutada.
Kolm kuud pärast kooliaasta algust ähvardab Lääneranna vallavalitsus lapsed koolimajata jätta või selle kasutamise eest renti küsima hakata ning süüdistab Metsküla koolijuhti, aasta naise nominenti ja 2023. aasta saja mõjukama eestlase sekka valitud Pille Kaiselit usalduse kaotuses. Kui kool peakski avatama, ei oleks kohalik omavalitsus nõus taastama töösuhet Kaiseliga, sest teda ei saa usaldada.
„Asi on täiesti kreenis,“ ütles Metsküla lapsevanem Margus Suurväli. „Mingi kitsas, oma äri- või ma ei tea mis huvidega ringkond otsustab, kuidas meie peame elama, sõidab meist üle. Neil on täiesti ükskõik.“ Suurväli märkis, et on elanud ka nõukogude ajal. „Tolleaegne okupatsioonivõim kahvatub selle terrori kõrval, mida meie oma inimesed täna ühele kogukonnale teevad,“ ütles Suurväli. „Kui kool pannakse kinni, pean oma perele leidma uue elukoha. Kindlasti ei ole see Lääneranna vallas.“
Kaks kuud tagasi andis kohtunik Janek Laidvee Lääneranna vallavalitsusele aega lapsevanematega kokkuleppele jõuda, aga kompromissist ollakse kaugemal kui kunagi varem. Sel nädalal teatas Lääneranna vallavalitsust esindav advokaat Indrek Kukk, et valida pole enam midagi: lapsevanemad unustagu kohtutee ära, siis saavad nad koolimaja edasi kasutada. Kui Metsküla lapsevanemad sellega nõus ei ole, siis jääb jutt katki ja kompromissi ei tule. Vald pole nõus arutama ühtegi teist võimalust.
Lootus vallavalitsusega kokkuleppele jõuda kahaneb iga edasi-tagasi põrgatatud meiliga. „Tekkinud on ummikseis,“ ütles Metsküla kooli hoolekogu liige Püü Polma Lääne Elule. „Oleme meile edasi-tagasi põrgatanud, aga edasi ei ole jõudnud.“ Kohtuniku määratud viimane tähtaeg on 7. detsember.

Reinmaa: selgitasime presidendile, et kooli ei ole võimalik säilitada
[caption id="attachment_414179" align="alignnone" width="1920"]
Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ja volikogu esimees Armand Reinmaa president Alar Karise juures. Foto: presidendi kantselei[/caption]
Teisipäeval president Alar Karisega kohtunud Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ja vallavolikogu esimees, advokaat Armand Reinmaa Metsküla kooli taasavada ei kavatse.
„Selgitasime presidendile, et kooli ei ole võimalik säilitada endisel kujul, sest see on registrist kustutatud. Arutasime koduõppe võimalusi,“ ütles Reinmaa Lääne Elule. Reinmaa ütles, et peab silmas olukorda, kus Metsküla lapsed on mõne teise Lääneranna valla kooli nimekirjas ja vanemad teevad koolile avalduse, milles paluvad lapse arvata koduõppele.
