Silt: Mati Mandel
Pool sajandit Läänemaa arheoloogiat jõudis näitusele
[caption id="attachment_275024" align="alignnone" width="1134"]
Mati Mandel meneutas näituse avamisel Läänemaa arheoloogilise uurmisega seotud seiku. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Kõmsi kultuurimajas näeb laupäevast stendinäitust poole sajandi jooksul toimunud Läänemaa arheoloogilistest kaevamistest.
Arheoloog Mati Mandeli koostatud ja kunstnik Elen Apsaloni kujundatud stendidel on ära toodud kõik poole sajandi vältel Läänemaal ja Haapsalus tehtud arheoloogilised kaevamised.
Läänemaa järjepideva arheoloogilise uurimise alguseks võib lugeda 1969. aastat, mil Vello Lõugase eestvõttel uuriti Kõmsi tarandkalmeid. Mandel rääkis näituse avamisel, et Kõmsi kaevamiste alguseks polnud tarandkalmeid veel uuritud, mistõttu kaevamised tekitasid suurt tähelepanu. Mandel meenutas, et Kõmsile toodi ka rahvusvahelisest soome-ugri kongressist osavõtjad: „Oli väga haruldane, et selline rahvusvaheline seltskond siia toodi.”
Mati Mandel meneutas näituse avamisel Läänemaa arheoloogilise uurmisega seotud seiku. Foto Kaire Reiljan[/caption]
Kõmsi kultuurimajas näeb laupäevast stendinäitust poole sajandi jooksul toimunud Läänemaa arheoloogilistest kaevamistest.
Arheoloog Mati Mandeli koostatud ja kunstnik Elen Apsaloni kujundatud stendidel on ära toodud kõik poole sajandi vältel Läänemaal ja Haapsalus tehtud arheoloogilised kaevamised.
Läänemaa järjepideva arheoloogilise uurimise alguseks võib lugeda 1969. aastat, mil Vello Lõugase eestvõttel uuriti Kõmsi tarandkalmeid. Mandel rääkis näituse avamisel, et Kõmsi kaevamiste alguseks polnud tarandkalmeid veel uuritud, mistõttu kaevamised tekitasid suurt tähelepanu. Mandel meenutas, et Kõmsile toodi ka rahvusvahelisest soome-ugri kongressist osavõtjad: „Oli väga haruldane, et selline rahvusvaheline seltskond siia toodi.” 
Mati Mandel: 1919. aasta kevad Vabadussõjas
Tsaarivalitsus oli 1915. aastal andnud Läti vabatahtlikele võimaluse moodustada rahvusväeosad – kütipolgud.
Sama aasta sügisel saavutasid lätlased Riia lähedal võitluses sakslastega suure kuulsuse, kuid ränkades lahingutes hukkus palju rahvuslikult meelestatud Läti ohvitsere ning sõdureid.
1918. aasta kevadel okupeerisid Saksa väed peale Eesti ka kogu Läti. Balti mõisnike enamik võttis aga suuna Balti hertsogiriigi rajamisele.
Läänemaa saab aasta lõpuks rahvarõivaraamatu
[caption id="attachment_261336" align="alignnone" width="342"]
Seni arvati, et Lihula rahvariiete juures jakki polnudki, aga fotol kannab Kirbla kihelkonnas Rootsi külas elanud Minna Kiintok (sünd. Maido, 1860. aastal) just nn lahtist jakki. Arhiiv[/caption]
Tänavu kaante vahele jõudva Läänemaa rahvarõivaraamatu kirjutab kihelkondade kaupa kokku Eesti suurim rahvariiete asjatundja Reet Piiri.
Teose koostamise eestvedaja Larissa Mandli sõnul kirjeldatakse raamatus ajaloolise Läänemaa kihelkondade rahvarõivaid – praeguse Lääne maakonna kõrval kuuluvad sinna ka Lõuna-Läänemaa praegu Pärnu maakonda ning Rapla maakonna alla kuuluvad kihelkonnad. Kunagistest Läänemaa piirkondadest jääb välja ainult Hiiumaa.
Seni arvati, et Lihula rahvariiete juures jakki polnudki, aga fotol kannab Kirbla kihelkonnas Rootsi külas elanud Minna Kiintok (sünd. Maido, 1860. aastal) just nn lahtist jakki. Arhiiv[/caption]
Tänavu kaante vahele jõudva Läänemaa rahvarõivaraamatu kirjutab kihelkondade kaupa kokku Eesti suurim rahvariiete asjatundja Reet Piiri.
Teose koostamise eestvedaja Larissa Mandli sõnul kirjeldatakse raamatus ajaloolise Läänemaa kihelkondade rahvarõivaid – praeguse Lääne maakonna kõrval kuuluvad sinna ka Lõuna-Läänemaa praegu Pärnu maakonda ning Rapla maakonna alla kuuluvad kihelkonnad. Kunagistest Läänemaa piirkondadest jääb välja ainult Hiiumaa. 
