Silt: Mati Mandel

[caption id="attachment_405395" align="alignnone" width="1280"] Vatla linnus, mille ringvall ootab uurimist. Foto: erakogu[/caption] Vähe asjade seisuga kursis olevale inimesele võib jääda mulje, et kõik oluline nii Eesti kui ka Läänemaa kaugema mineviku kohta on juba arheoloogide poolt välja selgitatud. Sagedasti räägitakse ju meedias huvitavatest avastustest ning silmapaisvatest leidudest. Sel suvelgi toimuvad uuringud nii Saastna keskaegse kabeli juures, Lihula mõisa ümbruses kui ka Kolu (Ahli) kalmel. Võib jääda mulje, et kõik oluline on teada ning uuritakse vaid detaile. Tegelikkuses see muidugi nii ei ole. Mis on siis tegemata? Kaugematest aegadest teame tegelikkuses vaid piskut. Tõsi – mitmes osas on Läänemaa Eestis küll ka esirinnas. Välja on selgitatud ning tulevaste põlvede jaoks kaitse alla võetud hulk omaaegseid asula- ja külakohti, matmispaiku, ohverdamiskohti ning muid muinasajaga seotud mälestisi.

[caption id="attachment_403918" align="aligncenter" width="2000"] 1986. aasta kaevamised Kolu kalmel. Foto: erakogu.[/caption] Kolu kalme, mida arheoloogid sel suvel taas uurima asusid, avastati 1986. aastal toona Ahli küla alla liidetud Kolu küla Kalmumäel. Kalmumäeks nimetatud kõrgendikku oli kasutatud suurte kivide laoplatsina, kust neid siis järjest kivipurustajasse veeti. Kõrgendiku põhjaserva oli aga lükatud kalmekihist vall, milles võis näha põlenud raudkive ja ka kohati üsna musta mulda. Arheoloogi silm märkas, et tegu on muinaskalme kultuurkihiga. Õnnestus märgata ka põlenud luukilde ning pronksist käevõru, hoburaudsõlge ja noatupe otsikut. Matmispaik võeti muinsuskaitse alla.

content/uploads/2023/07/Arheoloogid-Ahlis_Kaire-9-Heikki-Pauts.jpeg"> Kaevamisi juhtiva Heikki Pautsi sõnul on sel aastal arheoloogide peamine töövahend sõel, millega vanu mullahunnikud läbi sõelutakse. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Teist nädalat uurivad arheoloogid Haapsalu külje all asuvat Ahli kivikalmet, mida esimest korda kaevati 37 aastat tagasi. Seekordsetel kaevamistel ei näe tavapärast muinaskalme uurimisel avanevat pilti, kus arheoloogid kühvlitega kiht kihi haaval maapinda uurivad, vaid kalmekohal on üles seatud neli suurt sõela, millega mulda läbi sõelutakse. Kaevamisi juhatava arheoloogi Heikki Pautsi sõnul on tänavu arheoloogide põhitöö Ahlis 1986. aasta kaevamistel kokku kuhjatud mullahunnikute läbi sõelumine.

[caption id="attachment_398470" align="alignnone" width="2000"] Arheoloog Mati Mandel Lihulas muuseumiöö ringkäigul. Andres Hioni foto[/caption] Lihulas viis laupäeva õhtul muuseumiööle tulnud rahva Lihula mõisa mäele ja linnuse varemetesse jalutuskäigule sealset ajalugu põhjalikult uurinud arheoloog Mati Mandel. "Räägin sellest, mida enne nii väga ei ole räägitud," ütles Mandel enne jalutuskäiku. Uuema teooria järgi ristiusustati Lihula tükk maad varem, kui seni on arvatud. "Juba enne päris ristiusustamist," märkis Mandel.

[caption id="attachment_395104" align="aligncenter" width="1747"] Johannes Paistik. Foto: erakogu[/caption] Laupäeval 13. aprillil 1918 kella 11 ja 12 vahel lasid Saksa sõdurid Helsingis Töölö suhkruvabriku õuel maha neli eestlast: Jüri Vilmsi, Arnold Jürgensi, Johannes Peistiku ja Aleksei Rünki. Kõige vanem neist, 33aastane, oli Rünk, kõige noorem, 23 aastane, Peistik. Surnukehad maeti väljapoole linna kaevatud hauda. Hiljem heideti neile peale veel 28 maha lastud punakaartlast. Tänavu möödus sellest traagilisest sündmusest 105 aastat.

[caption id="attachment_386459" align="alignnone" width="1920"] Mati Mandel. Foto: Endel Apsalon[/caption] Enne oma hukkumist 1996. aastal ütles Tšetšeeni vabariigi esimene president Dzohhar Dudajev, et russism on kõigist inimvihkajalikest ideoloogiatest kõige hullem, ning hoiatas Ukrainat, et sõjast Venemaaga neil pääsu pole. See ennustus läks täide. Seesama russism (Russki Mir) on Vene imperialism – Venemaa pideva laiendamise idee. See oli iseloomulik juba tsaarivalitsustele, kes selle impeeriumi lõid ja laiendasid. Võiks isegi öelda, et see algas juba Ivan IV-st ning jätkus Peeter I ja Katariina II aegadel. 19. sajandil aeti impeeriumi laiendamist ja kindlustamist vaiksemalt, siis viidi lihtsalt läbi alistatud väikerahvaste, sealhulgas eestlaste venestamist.

[caption id="attachment_386512" align="alignnone" width="2000"] Mati Mandli (ees keskel) käe all Läänemaa arheoloogilistel kaevamistel osalenud poisid-tüdrukud on küll aastatega vanemaks saanud, aga kokku hoitakse tänini. Oma raamatugi said nad kätte enne ametlikke esitlusi läinud laupäeval Kirblas. Foto: Endel Apsalon[/caption] Üle poole sajandi Läänemaa muistiseid uurinud arheoloog Mati Mandel pani tehtud töö raamatukaante vahele, lisades sinna lugusid arheoloogide igapäevaelust. „Läänemaa muinasajast Lihula keskaega” pole kaugeltki traditsiooniline arheoloogiaraamat. Jah, seal on küll kirjas kalmed, asulakohad, muinaspõllud ja Lihula keskaegsed objektid, mida aastate jooksul uuritud. Nagu arheoloogiaraamatule kohane, leiab sealt uuritud muististe kirjeldused, piltidelt vaatavad vastu uhkemad leiud ning ei puudu järeldused, milleni uurimistöö on viinud. Vahel on tänu tehnika ja teaduse arengule uusi andmeid lisandunud ka aastate pärast. Näiteks 1973. aastal uuritud Kaseküla kivikirstkalme puhul selgus tänu luu-uuringutele paarkümmend aastat hiljem, et lisaks kirstu maetud vanemale mehele on mitu tuhat aastat hiljem tema kõrvale kalmeringi maetud imikuid. Ometi on raamatus „Läänemaa muinasajast Lihula keskaega” palju sellistki, mida ei leia ühestki teisest arheoloogiaraamatust – see on arheoloogide töö köögipool.

[caption id="attachment_386343" align="alignnone" width="1920"] Mati Mandel vast ilmunud raamatuga. Foto: Endel Apsalon[/caption] Ajaloolisel Läänemaal on süstemaatilisi arheoloogilisi uurimistöid läbi viidud üle 50 aasta. Need algasid kaevamistega Kõmsi kalmetel 1969. aastal ja on kestnud siiani. Nüüd on enam kui poole sajandi pikkuse uurimistöö tulemused ilmunud mahuka raamatuna „Läänemaa muinasajast Lihula keskaega”. Lisaks on kaante vahele kirja pandud ka üksikud varasemad uurimised, mis algasid juba 1866. aastal Pajumaa kalmel.

[caption id="attachment_375676" align="alignnone" width="411"] Vana-Läänemaa ajalookogumiku kaanelt vaatab vastu Uus-Varbla mõis. Raamatukaas[/caption] Pühapäeval esitleti Lihula mõisas neljandat artiklikogumikku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel“. Kogumiku väljaandja on MTÜ Keskaegne Lihula koos Vana-Läänemaa ajaloo seltsiga. Mõlema kodanikuühenduse eesmärk on populariseerida Läänemaa ajalugu. Selleks on juba aastaid korraldatud loenguid Eesti ajaloo teemadel, samuti näitusi Läänemaal toimunud arheoloogilistel kaevamistel.