Silt: Mart Vahtel

[caption id="attachment_425039" align="alignnone" width="1920"] Puise kaluri Taavi Suitsbergi sõnul lubati kaluritele lihtsamat aruandlust, kuid tegelikult tuleb esitada varasemast rohkem andmeid. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kalurid loevad murega päevi 1. juulini, mil tuleb pärast pooleaastast ajapikendust hakata püügiaruandeid esitama ainult elektrooniliselt. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumile ning põllumajandus- ja toiduametile (PTA) aruannete edastamiseks mõeldud püügiandmete esitamise rakendus kaluritele ehk PERK, mis pidi kaluri elu lihtsamaks tegema, on kasutajate sõnul arusaamatult detailne ja tüütu. Topu sadamast merel käiv Kaido Erik ütles, et kaluri elu tehakse ebamugavaks. „PERKi olen vaadanud küll, aga ühtegi katset pole seni teinud – mõned päevad on veel ju aega. Eks ta ole toores ja esialgu kulub kindlasti meeletult aega, aga rahuliku eestlasena pusin ära,“ oli ta optimistlik.

[caption id="attachment_424518" align="alignnone" width="1920"] Puise kalur Taavi Suitsberg müüs mullu kalasadamate päeval värskeid ahvenaid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeval, avatud kalasadamate päeval, ootavad Läänemaal külalisi kolm sadamat: Puise, Topu ja Dirhami. Kuuendat korda peetav avatud kalasadamate päev on seekord mõnevõrra teistsugune ja osa võtvaid sadamaid on varasemast vähem. „Mullu tegime seda võibolla veidi vägevamalt, bändid ja päevajuhid ja puha. Sel aastal natuke tagasihoidlikumalt,” ütles Läänemaa rannakalanduse seltsi juhatuse esimees ja Puise kalur Taavi Suitsberg. Tema sõnul on avatud kalasadamate päeva tuum ja mõte selles, et rahvale tutvustada kohalikku kala, kalandust, sadamaid ja harjutada rahvast käima värsket kala ostmas. „Seda me teha kavatsemegi,“ ütles Suitsberg. Iga sadam korraldab oma kalasadama päeva ise, rannakalanduse selts aitab seda ainult tutvustada.

[caption id="attachment_396229" align="alignnone" width="2000"] Puise sadamakapteni Taavi Suitsbergi sõnul on kõige kindlam võimalus värsket kala saada siis, kui kodustada oma kalur. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „Värske kala tuleb merest,“ ütlevad Läänemaa kalurid nagu ühes suust, kui küsida, kust siinkandis värsket kala saab. „Et värsket kala saada, on ikkagi vaja oma kodustatud kalurit,“ sõnas Puise sadamakapten ja kalamees Taavi Suitsberg. Tema telefoninumber on paljudel. „Kui kala tahavad, helistavad. Helistan tagasi ja ütlen, kuna merelt tulen – nii saab kokku leppida,“ rääkis ta. Sama ütleb Topu kalur Toomas Nõlvak. „Eks see siin ole väike linn ja paljudel on kalurite telefoninumbrid taskus,“ tõdes ka Alar Kruusma, kes peab lisaks oma püsikundede varustamisele Uuemõisa Konsumi juures ka värske kala putkat.

[caption id="attachment_395895" align="alignnone" width="2000"] Marko Valker Silma õpikojast tutvustab sel aastal kalu Nõva sadamas. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Laupäeval viiendal kalasadamate päeval tutvustavad viis Läänemaa sadamat rannakalurite elu, müüvad värsket kala ja pakuvad kalatoite. Juba laupäeva hommikul kell 8 algab tegevus Nõva, Dirhami, Topu ja Puise sadamas. Vormsilased alustavad veidi hiljem, kella 11 paiku, kui esimene praam saarele jõuab. Kalanduse teabekeskus valib igast maakonnast ühe sadama, kus avatud kalasadamate päeva korraldamisel abiks on. Sel aastal on Läänemaa sadamatest esikohal Nõva.

[caption id="attachment_374888" align="alignnone" width="2000"] Palivere söögitoa pidaja Maiu Kallas. Urmas Lauri[/caption] Kolm korda suuremad elektriarved seavad väikeettevõtjad valiku ette, kas panna uksed kinni või hakata klientidele süüa tegema puupliidil. „Kui see asi nii edasi läheb, siis ma ei suuda jätkata,” ütles Palivere söögitoa omanik Maiu Kallas Lääne Elule teisipäeval. „Hakkan juba vaikselt hulluks minema.” Kallase peolauad on tuntud üle terve Läänemaa. Tema söögituba on Palivere ainuke toidukoht. Road valmivad imepisikeses köögis, kus on ahi ja nelja auguga elektripliit. „Kui keema läheb, keerame nupud kohe väiksema kuumuse peale,” ütles Kallas. Sellest hoolimata oli augusti elektriarve 1600 eurot – üle kolme korra suurem kui aasta tagasi. „Gaasipliiti otsin,” ütles Kallas. „Kodus on küttega vokipann. Talvel hakkan sellega õues süüa tegema. Panen karvamütsi pähe ja kasuka selga ja teen.”

[caption id="attachment_361319" align="alignnone" width="1707"] Dirhami kalatööstuse omanik Mart Vahtel lubab saastunud lõhepartii tagasi osta. Foto Andra Kirna[/caption] Dirhami kalatööstus, kelle vähesoolases lõhefilees leidis põllumajandus- ja toiduameti (PTA) korraline kontroll listeeriabakterit, kutsub tootepartii tagasi ning desinfitseerib ruume ja seadmeid. „PTA peab igas kvartalis tegema korralist kontrolli ja nii nad meilt ka 24. augustil analüüsid võtsid,“ ütles Dirhami kaubamärki omava OÜ Derhamni juhatuse liige Mart Vahtel.

[caption id="attachment_361701" align="alignnone" width="800"] Baly Nori on vinnutatud ja
suitsutatud lõhepala. Foto: Dirhami kalatööstus[/caption] Eesti parima toiduaine konkursil valis Eesti toiduliit tänavu parimaks Lääne-Eesti väikeettevõtte tooteks Dirhami Balyk Nori, Dirhami kalatööstuse pöögipuuga suitsutatud ja vinnutatud õrna ning pehme maitsega ja merevetika kattega lõhepala. „Mõte seesugusest tootest hakkas idanema juba paari aasta eest,” rääkis Dirhami kalatööstuse omanik Mart Vahtel. „Mulle meeldib Jaapani köök ja üleüldse head maitsed,” ütles ta selgituseks. Ennast Vahtel toote autoriks siiski ei pea.

[caption id="attachment_319972" align="aligncenter" width="1801"] Dirhami sadama kaid. Foto: Dirhami sadama FB[/caption] Dirhami sadam ehitab toetuseks saadud 200 000 euro eest idakai, sadam saab juurde 41 kaikohta. “Päris valmis veel ei ole, mingi osa on tegemisel,” ütles sadama omanik Mart Vahtel. “Kliendi poole pealt vaadatuna ei ole tööd lõpetatud, linti veel lõigatud pole.”

[caption id="attachment_306783" align="aligncenter" width="2000"] Rohuküla ja sviby sadama kapten Peeter Saar (paremal) aitas teisipäeval Rohukülla jõudnud Briti abielupaaril Helen ja David Harbouril silduda. Foto: Urmas Lauri[/caption] Teisipäeva pärastlõunal Rohuküla sadamas sildunud Briti lipu all seilava purjejahi Frances Louise meeskonnal vedas, et kaikoha sai, sest koroona tõttu on sadamad ummistunud kodumaiste alustega. Lõuna-Inglismaal väikesel Isle of Wighti saarel elavad Helen ja David Harbour asusid Saksamaalt meritsi teele juuli keskel. Rohukülas tabas neid üllatus – nende jaht Frances Louise oli esimene Briti alus, mis tänavu Rohukülas peatus. Brittide visiit Rohukülla on seda haruldasem, et välisvetest koroonahirmus nagunii tänavu Eestisse eriti ei tulda. Harbourid seilasid siinsetes vetes üldse esimest korda, kuid teadsid, et Eestis on surnud koroonasse umbes sama palju inimesi kui nende kodusaarel, kus haigus võttis 50 inimese elu. Isle of Wight on kolm korda väiksem kui Hiiumaa, elanikke on seal aga 140 000. Ohtlikust viirusest hoolimata võttis paar ette merereisi, et tähistada oma pulma-aastapäeva. Pardale asusid nad Saksamaal, kust Läti kaudu jõudsid Eestisse. Harbouridel on ka Londonis Thamesil oma jõepaat, mida nad välja rendivad. Eilse päeva plaanis paar veeta Haapsalus. „Vaatame linna, käime muuseumis,” ütles David Harbour Lääne Elule. Täna seilavad nad Rohukülast Dirhami kaudu Hiiumaale, kus on muu hulgas plaanis üle vaadata Kõpu tuletorn. ... Fotod: Urmas Lauri [gallery ids="306772,306773,306774,306775,306776,306777,306778,306779,306780,306782,306783,306784,306785,306786,306787,306789,306790,306791,306792,306793,306794,306795,306796,306797,306798"]