Silt: Mart Salumäe
2
Mart Salumäe: kadrid võiksid Valge Daamiga hästi läbi saada
[caption id="attachment_438538" align="alignnone" width="696"] Kadrisandid on Lääne Elu toimetuse pea igal aastal ülse leidnud. Foto Malle-Liisa Raigla.[/caption]
Kadripäev hingedeaja rahvakalendripühana on nime saanud neljast pühast Katariinast tuntuima, Aleksandria püha Katariina järgi.
Legendi järgi oli Katariina sündinud III sajandi lõpul Küprose kuninga tütrena. Isa laskis oma tütrel õppida ja täiskasvanuks saades oli Katariina läbi lugenud kõik antiikaja tuntud poeedid, tundis filosoofide töid, oli õppinud meditsiini ja oskas 72 keelt.
Kuuldus tema erakordsest ilust ja tarkusest levis kaugele. Väärilist kosilast talle ei leidunud, sest rikkuse ja ilu kõrval pidi kosilane olema Katariinaga ka tarkuselt võrdne. Kuningatütrelt oodati aga abiellumist. Katariinale oli see vastuvõetamatu, ta lahkus kodust, asudes elama Aleksandriasse Egiptuses. Seal leidis ta usu.
Märtrisurma tõi Katariinale Aleksandrias viibinud Rooma keisri Maximinus II viha, kelle lähikonna, abikaasa ja 50 filosoofi noor naine ristiusku pööras. Tema hukkamiseks tahtis keiser lasta naise rattale tõmmata, kuid taevaste vägede vahelesegamise tõttu piinamine nurjus ja ratas lagunes.
Katariina mõisteti surma pea maharaiumise läbi. Vere asemel olevat tema kehast voolanud piima.
„See on südantlõhestav lugu kindlaks jäämisest oma usule ja vooruslikkusele. Ja loost tuleb välja ka see, miks kadride sümboliks on valge – valgus ja puhtus,” ütles Haapsalu püha Johannese koguduse õpetaja Mart Salumäe. „Nagu Haapsalu Valge Daam.”
Mart Salumäe: leiname ja mälestame neid, keda armastame
[caption id="attachment_426863" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu koguduse õpetaja Mart Salumäe. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Surnuaiapüha traditsioon algas Eestis 19. sajandi esimesel poolel. See toetas rahvusliku ärkamisaja vaimsust ja oli osa vastuseisust Tsaari-Venemaa venestamispoliitikale. Vabadussõja aastail kasvas surnuaiapüha rahvuslikkus eriliselt, sest tuldi ju mälestama endi keskelt pärit ja oma rahva vabaduse eest langenuid.
Selle püha juured ulatuvad aga ristiusu-eelsessegi aega. Esivanemate hingede austamine oli meie muinaskultuuris oluline. Võtame kas või Kalevipoja, kes käis raskel ajal isa haual nõu ja tarkust nõutamas. Seda motiivi luues toetus Kreutzwald muistsele tavale.
Neljapäeval on meieisapalve päev
[caption id="attachment_422376" align="alignnone" width="1920"] Kullamaa vakuraamat. Foto: Loit Lepalaan[/caption]
Suurel neljapäeval, 28. märtsil kl 11.45 loetakse üle Eesti ühiselt ette meieisapalvet, tähistamaks sellega Kullamaa vakuraamatu, kus eestikeelne palve esimest korda kirja on pandud, 500. aastapäeva. „Vakuraamatut alustati 1524. aastal, aga ega me tea, mis aastal palve sinna kirja pandi,” ütles Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja Mart Salumäe.
Mart Salumäe: teadsin juba kümneaastasena, et minust peab saama pastor
[caption id="attachment_419412" align="alignnone" width="696"] Mart Salumäe istub hea meelega oma venna Tiidu portree all. „Tiit on Eeesti kirikus olnud väga paljude oluliste asjade taga,” ütleb ta. Foto Andra Kirna.[/caption]
Pühapäevasel jumalateenistusel Haapsalu toomkirikus pühitsetakse ametisse EELK Haapsalu püha Johannese koguduse uus kirikuõpetaja Mart Salumäe.
Tiit Salumäe ameti võtab üle Mart Salumäe
[caption id="attachment_412788" align="alignnone" width="1536"] Mart Salumäe. Foto Peeter Põldre[/caption]
Aasta lõpus EELK Haapsalu Püha Johannese koguduse õpetaja ameti maha paneva piiskop Tiit Salumäe asemel valis koguduse nõukogu pühapäeval uueks õpetajaks tema kasuvenna pastor Mart Salumäe.
Viimati EELK Toronto koguduse õpetajana teeninud Mart Salumäel soovitas Haapsalu koguduse uueks õpetajaks kandideerida EELK peapiiskop Urmas Viilma.