Silt: Marko Valker
1
Põõsaspea neemele sattus roosakajakas
[caption id="attachment_338875" align="alignnone" width="696"]
Roosakajakas. Foto Kauro Kuik.[/caption]
Läinud reedel märkas ornitoloog Margus Ellermaa Põõsaspea neemel meil üliharuldast roosakajakat, keda on eksikülalisena Eestis varem nähtud vaid neli korda, viimati 14 aasta eest samuti Põõsaspeal.
Roosakajakas. Foto Kauro Kuik.[/caption]
Läinud reedel märkas ornitoloog Margus Ellermaa Põõsaspea neemel meil üliharuldast roosakajakat, keda on eksikülalisena Eestis varem nähtud vaid neli korda, viimati 14 aasta eest samuti Põõsaspeal. 
Maaomanik pani Saunja matkaraja kinni
[caption id="attachment_327757" align="alignnone" width="1152"]
Silma looduskaitseala parklas olevalt infotahvlilt saab teada, et õpperada on suletud. Andra Kirna[/caption]
Saunja õpperada viib läbi Haapsalu Linnahoolduse endise juhi Alo Lõpsi maa, Lõps taotles ametlikult raja sulgemist.
30. aprillil tegi Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi liige Ada Peterson gruppi postituse, kus kirjeldas, kuidas ta tahtis minna Saunja linnuvaatlustorni juurde, kuid avastas rajalt eramaa sildi. Torni juurde jäigi tal minemata.
„Tegemist on minu koduga ja kui ei oleks probleeme tekkinud, siis poleks seda maad ka sulgenud. On olnud kõike: telkimist, pidusid, järelevalveta lõkkeid, rääkimata prügist,” kommenteeris Lõps postituse all.
Lääne Eluga Lõps loodusraja teemal rääkima ei soostunud, küll aga põhjendas ta Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi postituse all raja sulgemist sellega, et matkarada oli tehtud omanikuga kooskõlastamata ning matkajad ei pidanud kinni elementaarsetest heakorra- ja tuleohutusnõuetest. „Siis ei jäänud muud üle, kui rada sulgeda,” kirjutas Lõps.
Silma looduskaitseala parklas olevalt infotahvlilt saab teada, et õpperada on suletud. Andra Kirna[/caption]
Saunja õpperada viib läbi Haapsalu Linnahoolduse endise juhi Alo Lõpsi maa, Lõps taotles ametlikult raja sulgemist.
30. aprillil tegi Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi liige Ada Peterson gruppi postituse, kus kirjeldas, kuidas ta tahtis minna Saunja linnuvaatlustorni juurde, kuid avastas rajalt eramaa sildi. Torni juurde jäigi tal minemata.
„Tegemist on minu koduga ja kui ei oleks probleeme tekkinud, siis poleks seda maad ka sulgenud. On olnud kõike: telkimist, pidusid, järelevalveta lõkkeid, rääkimata prügist,” kommenteeris Lõps postituse all.
Lääne Eluga Lõps loodusraja teemal rääkima ei soostunud, küll aga põhjendas ta Haapsalu ja Läänemaa Facebooki grupi postituse all raja sulgemist sellega, et matkarada oli tehtud omanikuga kooskõlastamata ning matkajad ei pidanud kinni elementaarsetest heakorra- ja tuleohutusnõuetest. „Siis ei jäänud muud üle, kui rada sulgeda,” kirjutas Lõps.
Kalapüügipäeva saak oli üks koger
[caption id="attachment_323266" align="alignnone" width="2000"]
Kalapüügipäev lõppes ühe võrku jäänud kogrega, mis tekitas lastes elevust ja mida kõik osalejad pildistasid. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Silma õpikoda kutsus sel talvel nädalavahetuseti peresid proovima jääaugust õngitsemist ja päeva lõpus näitasid kutselised kalurid ka oma püügioskusi.
Üle-eelmisel laupäeval, kui talv veel talve moodi oli ja jää kandis, kogunes Silma õpikoja juurde kalalemineku plaaniga kuus peret. Esmalt soetasid nad 24tunnise kalastuspileti ning seejärel said kalaleminekuks õpikojast kaasa kalastusvahendid, tooli ja kelgu, millele kalastuskraam panna.
Õpikoja juhendajate Marko Valkeri ja Helen Paaliste sõnul tahtis õpikoda anda peredele võimaluse proovida, mida kujutab endast jää alt kala püüdmine, ja teada saada, kas see neile meeldib. Omal käel proovides tuleks alguses teha suur väljaminek ja kui siis peaks selguma, et selline kalapüügiviis ei meeldigi, jääb ostetud varustus lihtsalt seisma.
Valker hoiatas, et sobiv kalastuskoht on 2,5 kilomeetri kaugusel ja sinna jõudmiseks kulub umbes 25 minutit. Ta lisas, et esialgu taheti kalastamist korraldada kaldale lähemal, kuid seal olnuks vesi liialt madal ja poleks saanud näidata ka võrkude väljavõtmist.
Enne jääle minekut tunnistas Paaliste, et tegelikult on tõenäosus kala kätte saada üsna väike.
Kalapüügipäev lõppes ühe võrku jäänud kogrega, mis tekitas lastes elevust ja mida kõik osalejad pildistasid. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Silma õpikoda kutsus sel talvel nädalavahetuseti peresid proovima jääaugust õngitsemist ja päeva lõpus näitasid kutselised kalurid ka oma püügioskusi.
Üle-eelmisel laupäeval, kui talv veel talve moodi oli ja jää kandis, kogunes Silma õpikoja juurde kalalemineku plaaniga kuus peret. Esmalt soetasid nad 24tunnise kalastuspileti ning seejärel said kalaleminekuks õpikojast kaasa kalastusvahendid, tooli ja kelgu, millele kalastuskraam panna.
Õpikoja juhendajate Marko Valkeri ja Helen Paaliste sõnul tahtis õpikoda anda peredele võimaluse proovida, mida kujutab endast jää alt kala püüdmine, ja teada saada, kas see neile meeldib. Omal käel proovides tuleks alguses teha suur väljaminek ja kui siis peaks selguma, et selline kalapüügiviis ei meeldigi, jääb ostetud varustus lihtsalt seisma.
Valker hoiatas, et sobiv kalastuskoht on 2,5 kilomeetri kaugusel ja sinna jõudmiseks kulub umbes 25 minutit. Ta lisas, et esialgu taheti kalastamist korraldada kaldale lähemal, kuid seal olnuks vesi liialt madal ja poleks saanud näidata ka võrkude väljavõtmist.
Enne jääle minekut tunnistas Paaliste, et tegelikult on tõenäosus kala kätte saada üsna väike. 
Marko Valker: looduses on alati põnev
Loodusemees ja Silma õpikoja eestvedaja Marko Valker on kolmas Andres Ammase fondi stipendiumi saaja.
Loodus on olnud osa Valkeri elust juba väikesest peale. Loodusearmastuse pisiku sai ta kaasa lapsepõlvekodust – isalt, kes käis palju looduses –, ja kodus olnud loodusraamatutest. „Alguses vaatasin pilte, hiljem hakkasin ka lugema,” rääkis Valker.
Lapsepõlve suved veetis Valker võimalikult palju vanaema juures Piirsalus. „Väga vastumeelselt tulin sealt alati ära,” meenutas ta. „Suure osa vabast ajast veetsingi looduses ja kui loodusesse minna ei saanud ja pidin linnas olema, lugesin palju loodusraamatuid.”
Ajal, kui Valker hakkas kooli minema, ilmus 1984. aastal Eerik Kumari raamat „Lindude välimääraja”. Just tänu sellele raamatule jõudis poiss lindudeni. „Tol ajal olid teised määrajad kas liialt pealiskaudse
Silma õpikoda viib huvilised tõukekelgumatkale
[caption id="attachment_320321" align="alignnone" width="2000"]
Laupäeval alustas Silma õpikoja juurest tõukekelgumatka iga natukese aja tagant uus grupp, kaasas kaart ja info selle kohta, mida teel näha saab. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Silma õpikoda korraldab nädalavahetustel tõukekelgumatku, viies huvilised tiirule ümber Saunja lahe.
Viie kilomeetri pikkuse raja läbimine võtab aega umbes tunni ning päeva jooksul saab matkale minna kolmes vahetuses, korraga kuni 20 huvilist. „Lähevad perede kaupa,” ütles õpikoja juhendaja Marko Valker. Tema sõnul on ühes vahetuses keskmiselt 15–17 matkalist.
Esimene matkapäev oli möödunud laupäeval. Suur külm oli möödas, väljas oli sula. Õpikoja juhendaja Kaja Loorens ütles enne rajale minekut, et rada on küll vesine, sest jääd katnud lumi on sulanud, kuid jää on piisavalt paks ja märgitud rajal olla on ohutu.
Loorens rääkis ka, et mõnes kohas on jää tumedamat värvi ja tundub ohtlikum, kuid tegelikult on tegemist hiljem jäätunud veega või külmunud puurimisaukudega. „Ma hommikul hüppasin tumedamate kohtade peal – ei kukkunud läbi,” rääkis Loorens. Puurimisauke paistis teel palju, sest õpikoja inimesed teevad rajal iga päev jääluuret.
Valkeri sõnul külmub Saunja laht kiiresti, sest tegemist on madala veekoguga. „Jää all on vett 70–80 sentimeetrit,” ütles Loorens. Valker lisas, et lahes on vähe voolava veega kohti – üks allikasilm ja Taebla jõe suue –, need ei jäätu ka päris suure külmaga.
Enne teeleasumist ütles Loorens matkalistele, et alguses on tuul küll vastu, kuid tagasi tulla on seevastu oluliselt lihtsam.
Õpetussõnad kaasa saadud, naasklid saapatalla alla pandud, oli aeg teele asuda.
Laupäeval alustas Silma õpikoja juurest tõukekelgumatka iga natukese aja tagant uus grupp, kaasas kaart ja info selle kohta, mida teel näha saab. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Silma õpikoda korraldab nädalavahetustel tõukekelgumatku, viies huvilised tiirule ümber Saunja lahe.
Viie kilomeetri pikkuse raja läbimine võtab aega umbes tunni ning päeva jooksul saab matkale minna kolmes vahetuses, korraga kuni 20 huvilist. „Lähevad perede kaupa,” ütles õpikoja juhendaja Marko Valker. Tema sõnul on ühes vahetuses keskmiselt 15–17 matkalist.
Esimene matkapäev oli möödunud laupäeval. Suur külm oli möödas, väljas oli sula. Õpikoja juhendaja Kaja Loorens ütles enne rajale minekut, et rada on küll vesine, sest jääd katnud lumi on sulanud, kuid jää on piisavalt paks ja märgitud rajal olla on ohutu.
Loorens rääkis ka, et mõnes kohas on jää tumedamat värvi ja tundub ohtlikum, kuid tegelikult on tegemist hiljem jäätunud veega või külmunud puurimisaukudega. „Ma hommikul hüppasin tumedamate kohtade peal – ei kukkunud läbi,” rääkis Loorens. Puurimisauke paistis teel palju, sest õpikoja inimesed teevad rajal iga päev jääluuret.
Valkeri sõnul külmub Saunja laht kiiresti, sest tegemist on madala veekoguga. „Jää all on vett 70–80 sentimeetrit,” ütles Loorens. Valker lisas, et lahes on vähe voolava veega kohti – üks allikasilm ja Taebla jõe suue –, need ei jäätu ka päris suure külmaga.
Enne teeleasumist ütles Loorens matkalistele, et alguses on tuul küll vastu, kuid tagasi tulla on seevastu oluliselt lihtsam.
Õpetussõnad kaasa saadud, naasklid saapatalla alla pandud, oli aeg teele asuda. 
