Silt: marje loide
Tulevased giidid teevad loodusfestivali
[caption id="attachment_327792" align="alignnone" width="1024"] HKHK loodusgiidi eriala õpilased koos õpetaja Marko Valkeriga Silmal õppekäigul. Foto Sirle Puusta[/caption]
Sügisel Haapsalu kutsehariduskeskust (HKHK) lõpetama hakkav loodusgiidide kursus korraldab tuleval nädalal Läänemaa loodusfestivali, millel saab osaleda nii veebis kui ka päriselus.
Moto „Loodus laeb” sündis tulevastel loodusgiididel ajurünnaku käigus. „Sellel aastal on see väga ajakohane – inimesed on pidanud palju arvuti taga istuma ja vaatama, kuidas midagi laeb või ei lae,” rääkis korraldajate nimel Liina Eik. „Pole ime, et nii saab kõigest villand ja tuleb minna loodusesse patareisid laadima. Iga üks eri moel – ja nii see meile südamelähedane programm kokku saigi,” lisas ta.
Matsalus kevadet otsimas
[caption id="attachment_326132" align="alignnone" width="300"] Matsalu haigrukoloonias käib pesapunumine. Foto: Katrin Pärnpuu[/caption]
Kevad on tänavu hiline, tõdes loodusgiid, õpetaja ja biloloog Marje Loide, kui selle nädala alguses Matsalus kevadet otsimas käisime.
Matsalu mõisatiigi ümber sättis sealne kolmekümnepealine haigrukoloonia end pesitsema. Üks haigur saabuski, noka vahel oksaraag, mille ta pesasse poetas. Pesade ümber askeldavad peamiselt isased. „Emased on ka kohal, aga nemad praegu veel tšillivad,” ütles Loide.
Marje Loide: loodusvaatlustega võib alustada kodu ümbrusest
Lihula gümnaasiumi loodusainete õpetaja Marje Loide sõnul ei pea praegu kevadiste loodusmärkide otsimiseks üldse kaugele minema, alustada võib ka oma aiast või linnapargist.
„Linnainimene võiks kõigepealt läbi kammida pargid ja haljasalad, hekiääred ja naabri aiaservad. Varaseid õitsejaid on praegu päris palju ja midagi peaks sealt ikka leidma,” ütles Loide.
Kui lumikellukeste õitsemise aeg hakkab läbi saama, siis praegu võib parkidest leida kollaste õitega kuldtähte ja kanakoolet. Loide sõnul kasvavad kuldtähed tavaliselt puude ümber. „Neil on sellised pikad ja peenikesed lehed ning õis on tõesti nagu täht, teravate kroonlehtedega,” kirjeldas ta. Päris külmaga pole kuldtähte kerge märgata, sest siis hoiab ta õit kinni, nii et kollast värvi peaaegu ei paistagi.