Silt: Marika Meister
23
Keskkonnaamet ei taha seadustada Osmussaare tünnisauna
[caption id="attachment_418868" align="alignnone" width="1600"]
Osmussaare sadama naabruses asuva teabepunkti ehk rannamaja juurde paigutatud tünnisaun ja kümblustünn on keskkonnaametil pinnuks silmas. Saarevaht Rita Koppeli sõnul peab sadamas kindlasti pesemiskoht olema. Foto: Rita Koppel[/caption]
Seitse aastat tagasi pandi Osmussaare sadama lähedal asuva rannamaja juurde tünnisaun ja kümblustünn, kuid keskkonnaamet pole nende paigaldamiseks seni veel luba andnud.
Keskkonnaamet on juba kaks korda – mullu detsembris ja tänavu jaanuaris – keeldunud kooskõlastamast Osmussaare sadama lähistel asuvale Teabepunkti kinnistule tünnisauna ja kümblustünni paigaldamist, kuna ehitustegevus oleks seal vastuolus looduskaitseseadusega. Lääne-Nigula vald siiski alla anda ei kavatse.
„Praegu keskkonnaamet nõuab, et need asjad ei pea seal olema,” ütles Osmussaare saarevaht Rita Koppel. Keeldumist põhjendab keskkonnaamet sellega, et mais 2008, kui Noarootsi vallavolikogu kehtestas Osmussaare väikesadama detailplaneeringu, sinna tünnisauna ja kümblustünni ei märgitud ning selle tõttu amet neile praegu ehitusluba anda ei saagi.
Osmussaare sadama naabruses asuva teabepunkti ehk rannamaja juurde paigutatud tünnisaun ja kümblustünn on keskkonnaametil pinnuks silmas. Saarevaht Rita Koppeli sõnul peab sadamas kindlasti pesemiskoht olema. Foto: Rita Koppel[/caption]
Seitse aastat tagasi pandi Osmussaare sadama lähedal asuva rannamaja juurde tünnisaun ja kümblustünn, kuid keskkonnaamet pole nende paigaldamiseks seni veel luba andnud.
Keskkonnaamet on juba kaks korda – mullu detsembris ja tänavu jaanuaris – keeldunud kooskõlastamast Osmussaare sadama lähistel asuvale Teabepunkti kinnistule tünnisauna ja kümblustünni paigaldamist, kuna ehitustegevus oleks seal vastuolus looduskaitseseadusega. Lääne-Nigula vald siiski alla anda ei kavatse.
„Praegu keskkonnaamet nõuab, et need asjad ei pea seal olema,” ütles Osmussaare saarevaht Rita Koppel. Keeldumist põhjendab keskkonnaamet sellega, et mais 2008, kui Noarootsi vallavolikogu kehtestas Osmussaare väikesadama detailplaneeringu, sinna tünnisauna ja kümblustünni ei märgitud ning selle tõttu amet neile praegu ehitusluba anda ei saagi. 
Randa ehitamise eelnõu lendas prügikasti
[caption id="attachment_353453" align="alignnone" width="2000"]
Presidendi endine suveresidents Paslepas on üks omal ajal kalda äärde ehitatud hoonetest, mis sulges ka kallasraja. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Neli riigikogu liiget esitasid novembri alguses seaduseelnõu, mis lubaks hooneid veele senisest lähemale ehitada. Eile saatis riigikogu nn randa ehitamise eelnõu prügikasti.
Eelnõu esitajad soovisid praeguse, kuni 200 meetri kaugusele ulatuva ehituskeeluvööndi vähendamist mererandades 20 meetrini.
Veekogude kallastel kehtiva ehituskeeluvööndi ligemale kümnekordset vähendamist plaaniva eelnõu üle läks teisipäeval riigikogus tuliseks vaidluseks, hääletamiseni ei jõutud. Eelnõu arutelu jätkus eile. EKRE ja sotsiaaldemokraatide ettepanek hääletada eelnõu menetlusest välja sai riigikoguliikmetelt piisava toetuse: eelnõu esimese lugemise tagasi lükkamise poolt oli 49 saadikut, vastu 16.
Üks eelnõu algatajatest, Lääne-, Hiiu ja Saaremaalt riigikokku valitud Heiki Kranich (RE) rõhutas eelnõu tutvustades, et selle peamine eesmärk on anda randa ehitamise asjus otsustus ja vastutus kohalikele omavalitsustele.
„Arvan, et see oli ülepeakaela tehtud otsus ja kiirustades tehtud asja ei tohiks vastu võtta. Samas ei tohiks seda teemat ka laualt ära võtta,” arutles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu eile pärastlõunal, kui eelnõu arutelu riigikogus veel käis.
„Minu arvates tuleks selline 20 meetri piirang siin, Läänemaal, isegi kõne alla, sest korduva üleujutuse ala ulatub meil kohati väga kaugele sisemaale,” lausus Rammu. Korduva üleujutuse ala, millest ehituskeeluvööndit arvestatakse, tähistab ühe meetri kõrgusjoont keskmisest merepinna tasemest.
Presidendi endine suveresidents Paslepas on üks omal ajal kalda äärde ehitatud hoonetest, mis sulges ka kallasraja. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Neli riigikogu liiget esitasid novembri alguses seaduseelnõu, mis lubaks hooneid veele senisest lähemale ehitada. Eile saatis riigikogu nn randa ehitamise eelnõu prügikasti.
Eelnõu esitajad soovisid praeguse, kuni 200 meetri kaugusele ulatuva ehituskeeluvööndi vähendamist mererandades 20 meetrini.
Veekogude kallastel kehtiva ehituskeeluvööndi ligemale kümnekordset vähendamist plaaniva eelnõu üle läks teisipäeval riigikogus tuliseks vaidluseks, hääletamiseni ei jõutud. Eelnõu arutelu jätkus eile. EKRE ja sotsiaaldemokraatide ettepanek hääletada eelnõu menetlusest välja sai riigikoguliikmetelt piisava toetuse: eelnõu esimese lugemise tagasi lükkamise poolt oli 49 saadikut, vastu 16.
Üks eelnõu algatajatest, Lääne-, Hiiu ja Saaremaalt riigikokku valitud Heiki Kranich (RE) rõhutas eelnõu tutvustades, et selle peamine eesmärk on anda randa ehitamise asjus otsustus ja vastutus kohalikele omavalitsustele.
„Arvan, et see oli ülepeakaela tehtud otsus ja kiirustades tehtud asja ei tohiks vastu võtta. Samas ei tohiks seda teemat ka laualt ära võtta,” arutles Haapsalu aselinnapea Helen Rammu eile pärastlõunal, kui eelnõu arutelu riigikogus veel käis.
„Minu arvates tuleks selline 20 meetri piirang siin, Läänemaal, isegi kõne alla, sest korduva üleujutuse ala ulatub meil kohati väga kaugele sisemaale,” lausus Rammu. Korduva üleujutuse ala, millest ehituskeeluvööndit arvestatakse, tähistab ühe meetri kõrgusjoont keskmisest merepinna tasemest. 
Multimiljonär lammutab Lennart Meri residentsi
[caption id="attachment_320412" align="alignnone" width="2000"]
Purjekaga saab uue avara ja õhulise sadamahoone treppi sõita.[/caption]
Multimiljonär Armin Karu lammutab Paslepas Lennart Meri endise residentsi ja muud hooned, et tagasihoidlik sadam täielikult uuendada.
Haldushoone asemele ehitatakse osaliselt pinnasevallidesse peituv uus kolmnurkne sadamahoone, milles on pinda 933 m² ja kuhu tulevad majutus- ja toitlustusruumid. Residentsi asemele kerkib 630 m² kaptenimaja. Krundile tulevad ka kaks külalistemaja, kumbki pisut enam kui 70 m². Kuna sadamahoone võtab rohkem ruumi, siis muutub tee asukoht krundil.
Laieneb ka sadam, kuhu tuleb slipp ja trepistik väiksemate aluste vastuvõtuks. Samuti on krundile mõeldud rajada helikopteriplats.
Purjekaga saab uue avara ja õhulise sadamahoone treppi sõita.[/caption]
Multimiljonär Armin Karu lammutab Paslepas Lennart Meri endise residentsi ja muud hooned, et tagasihoidlik sadam täielikult uuendada.
Haldushoone asemele ehitatakse osaliselt pinnasevallidesse peituv uus kolmnurkne sadamahoone, milles on pinda 933 m² ja kuhu tulevad majutus- ja toitlustusruumid. Residentsi asemele kerkib 630 m² kaptenimaja. Krundile tulevad ka kaks külalistemaja, kumbki pisut enam kui 70 m². Kuna sadamahoone võtab rohkem ruumi, siis muutub tee asukoht krundil.
Laieneb ka sadam, kuhu tuleb slipp ja trepistik väiksemate aluste vastuvõtuks. Samuti on krundile mõeldud rajada helikopteriplats. 
Läänemaa metsa tulevad peegelklaasist hotellitoad
Roosta lähedal Rooslepas avab Ööd Hötels oktoobris kaks peegelmajas asuvat hotellituba.
„Ise nimetame neid hotellitubadeks, mitte majadeks,” ütles majasid valmistava ettevõtte Ööd Hotel asutaja ja tegevjuht Andreas Tiik.
20ruutmeetrised hotellitoad on kolmest küljest kaetud peegelklaasiga nii, et maja sulandub ümbritsevasse keskkonda. Niiviisi peegeldav maja võib looduses jalutajale jääda ka täiesti märkamatuks. „See on ka eesmärk – ta ei lõika ümbritsevasse sisse, vaid sulandub,” ütles Tiik.
Lääne-Nigula vallavalitsus hakkab krunte müüma
[caption id="attachment_301144" align="alignnone" width="992"]
Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo loodab, et Umbaia krunte ostavad pered, kes sinna ka elama tulevad. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu arutab juuni istungil, millise alghinnaga panna Noarootsis müüki 14 elamukrunti.
Noarootsis Pürksi ja Österbi küla vahel asuv Umbaia arendus on praegu Lääne-Nigula valla suurim ja ka ainus kinnisvaraarendus. „Vaatame ja proovime, kas perspektiivi on,” ütles elamukruntide müügi kohta Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Umbaia planeering mõõdab vallale kuuluval maal välja 14 krunti. Krundid on suurusega 1–1,5 hektarit. Just Umbaia arenduse kommunikatsioonide ehitamiseks tahab Noarootsi osavald kasutada riigi investeeringutoetust. Lõhmuse sõnul riigilt saadava 60 000 euroga kogu taristut valmis ei ehita, nii et vald paneks omalt poolt juurde veel umbes 50 000 eurot.
Noarootsi osavallavanem Aivo Hirmo loodab, et Umbaia krunte ostavad pered, kes sinna ka elama tulevad. Urmas Lauri[/caption]
Lääne-Nigula vallavolikogu arutab juuni istungil, millise alghinnaga panna Noarootsis müüki 14 elamukrunti.
Noarootsis Pürksi ja Österbi küla vahel asuv Umbaia arendus on praegu Lääne-Nigula valla suurim ja ka ainus kinnisvaraarendus. „Vaatame ja proovime, kas perspektiivi on,” ütles elamukruntide müügi kohta Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Umbaia planeering mõõdab vallale kuuluval maal välja 14 krunti. Krundid on suurusega 1–1,5 hektarit. Just Umbaia arenduse kommunikatsioonide ehitamiseks tahab Noarootsi osavald kasutada riigi investeeringutoetust. Lõhmuse sõnul riigilt saadava 60 000 euroga kogu taristut valmis ei ehita, nii et vald paneks omalt poolt juurde veel umbes 50 000 eurot. 
Vallavalitsus nõuab Armin Karult ligipääsu merele
[caption id="attachment_285028" align="alignnone" width="2000"]
Noarootsi maaspetsialist Marika Meister ja K-Projekti projektijuht Jüri Mirme (paremal) reedel Pürksi vallamajas. Arvo Tarmula[/caption]
Noarootsi osavallavalitsus nõuab ettevõtja Armin Karult, et see lubaks külamehi kinnistul asuvasse lautrisse ning tagaks läbipääsu mööda kallasrada.
Reedel oli Pürksis Karu ettevõttele Hansa Assets kuuluva Suveresidentsi kinnistu detailplaneerinngu avalik arutelu. Karu soovib uuendada Lennart Meri endist residentsi Paslepas: ehitada uued hooned olemasolevate asemele ning laiendada ametliku väikesadama kaid.
„Sadamaalal kallasrada ei kehti, aga maaomanik peab tagama sadamast ümbermineku,” ütles arutelul Noarootsi osavallavalitsuse maaspetsialist Marika Meister. „Kallasrada ei saa olla naaberkinnistul.”
Noarootsi maaspetsialist Marika Meister ja K-Projekti projektijuht Jüri Mirme (paremal) reedel Pürksi vallamajas. Arvo Tarmula[/caption]
Noarootsi osavallavalitsus nõuab ettevõtja Armin Karult, et see lubaks külamehi kinnistul asuvasse lautrisse ning tagaks läbipääsu mööda kallasrada.
Reedel oli Pürksis Karu ettevõttele Hansa Assets kuuluva Suveresidentsi kinnistu detailplaneerinngu avalik arutelu. Karu soovib uuendada Lennart Meri endist residentsi Paslepas: ehitada uued hooned olemasolevate asemele ning laiendada ametliku väikesadama kaid.
„Sadamaalal kallasrada ei kehti, aga maaomanik peab tagama sadamast ümbermineku,” ütles arutelul Noarootsi osavallavalitsuse maaspetsialist Marika Meister. „Kallasrada ei saa olla naaberkinnistul.”
Pürksi keskväljak muutub ohutumaks
[caption id="attachment_242206" align="alignright" width="900"]
Pürksi keskväljak. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Pürksi keskuses asuv väljak koos kooliesise maantelõiguga muutub ohutumaks, sest veel sel suvel algab väljaku ja maantee ümberehitus.
“Üheks suuremaks muutuseks on õpilaste kulgemistee ja ka parkimine väljakul korraldatakse tesitmoodi,” ütles Noarootsi abivallavanem Aivo Hirmo väljaku ümberehituse joonist selgitades.
Pürksi keskväljak. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Pürksi keskuses asuv väljak koos kooliesise maantelõiguga muutub ohutumaks, sest veel sel suvel algab väljaku ja maantee ümberehitus.
“Üheks suuremaks muutuseks on õpilaste kulgemistee ja ka parkimine väljakul korraldatakse tesitmoodi,” ütles Noarootsi abivallavanem Aivo Hirmo väljaku ümberehituse joonist selgitades.