3.1 C
Haapsalu
Reede, 23. veebruar 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Mariann peksar

Silt: mariann peksar

Riik võtab Lääneranna orhideevälja kaitse alla

[caption id="attachment_408386" align="alignnone" width="1500"] Endise Hanila valla territooriumil asuvas püsielupaigas õitses mais tuhandeid jumalakäppasid. Foto Rainar Kurbel[/caption] Käpaliste uurimise ja kaitsega tegeleva MTÜ Käoraamat asutaja Rainar Kurbeli sõnul on Lääneranna vallas tegu Eesti esiviisikus asuva jumalakäpa leiukohaga. Tänavu võiks paik mahtuda ka suurusjärku teine-kolmas. „Kindlasti Eesti üks suuremaid,“ ütles Kurbel. Orhideehuviline Mariann Peksar loendas endise Hanila valla alal maikuus 5500 õitsvat jumalakäppa poolteise hektari suurusel lapil, mille keskkonnaamet võtab esimese jumalakäppade püsielupaigana kaitse alla. „Arvestades kasvukoha väikest pindala, on taimede esinemistihedus erakordselt kõrge,“ märkis keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist Ege Kons. Jumalakäpp on teise kategooria kaitsealune käpaline, mis õitseb mais-juunis, kõige varem aprillis, kui aeg on soodne.

Orhideehuviline leidis jumalakäpavälja

[caption id="attachment_399239" align="alignnone" width="1000"] Jumalakäpad. Foto: Mariann Peksar[/caption] Orhideehuviline Mariann Peksar loendas nädalavahetusel Lääneranna vallas endise Hanila valla alal umbes ühe hektari suurusel lapil 5500 õitsvat jumalakäppa.

Lääneranna vallas kasvab haruldane käpaline

[caption id="attachment_300482" align="alignnone" width="2000"] Mandril üliharuldane arukäpp. Mariann Peksar[/caption] Fotograaf Mariann Peksarile jäi läinud nädalal Hanila kandis tee ääres silma käpaline, mis osutus mandril üliharuldaseks arukäpaks. Leid on nii uskumatu, et seda võiks võrrelda ootamatult sülle langenud lotovõiduga. „Väga võimalik, et aasta orhideeleid 2020 on broneeritud,” ütles käpaliste uurimisega tegeleva MTÜ Käoraamat asutaja Rainar Kurbel. Aasta leiuks nimetas Hanila arukäppa ka orhideehuviline Arno Peksar. Arukäpp kasvab Muhus ja Lääne-Saaremaal. Viimane teade tema kohta mandril jääb sadakonna aasta taha. „Esimese vabariigi ajast on mingeid andmeid arukäpa kohta mandril, aga ka siis oli kant seesama, mis praegu,” ütles Kurbel. Hiljem pole teadaolevalt arukäppa Mandri-Eestis kohatud.