-0.6 C
Haapsalu
Neljapäev, 21. november 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Mari-Epp Täht

Silt: Mari-Epp Täht

Läänemaa koolid otsivad õpetajaid

[caption id="attachment_432143" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa koolides on klassi eest veel mõned õpetajad puudu. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Pisut enam kui kolme nädala pärast algava kooliaasta eel on mitu Läänemaa koolijuhti kimpus õpetajate leidmisega: puudu on eesti keele, loodusainete ja klassiõpetajad. „Olen nii kaugel, et varsti mind enam mingid kvalifikatsiooninõuded ei huvita. Peaasi, et õpetaja leian,” ütles Haapsalu põhikooli direktor Anne Mahoni, kellel on õppeaasta eel koolist puudu eesti keele õpetaja. Konkursi tähtaeg on küll kohe kukkumas, kuid soovijaid pole. „Kuidas me selle lahendame, tõesti ei oska praegu öelda,” ütles Mahoni.

Lääne-Nigula lastele läks huvikoolis käimine kallimaks

[caption id="attachment_417701" align="alignnone" width="1725"] Lapsi, kes käivad erahuvikoolis Innokas, toetab Lääne-Nigula vald 50 euroga kuus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Lääne-Nigula vald pani sügisel lapsevanemad oma järeltulijate huvihariduse eest rohkem maksma, kuid suurendas siiski detsembris pisut erahuvikoolide toetust. Suurem huvihariduse ümberkorraldus jõustus Lääne-Nigula vallas juba sügisel ja tõi endaga kaasa kaks olulisemat muutust – iga lapse puhul toetab vald nüüd ainult ühes huvikoolis õppimist ja muutus ka munitsipaalhuvihariduse toetamise põhimõte. Kohalikule omavalitsusele kuuluvates huvikoolides nagu spordi-, muusika- või kunstikool maksavad vanemad lapse eest õppemaksu, kuid see ei kata kogu õppekoha maksumust. Kui seni maksis Lääne-Nigula vald õppemaksust üle jääva õppekoha maksumuse tervenisti kinni, siis nüüd jääb kümme protsenti sellest samuti vanema kanda ja seda nimetab Lääne Nigula vald oma kodulehel „vanema panuseks“.

Koroonaviirusega nakatuvad peamiselt noored

[caption id="attachment_353582" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu linna algkooli direktori Malle Õiglase sõnul on neil
distantsõppele saadetud neli klassi. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Viimase nädala jooksul on Läänemaale lisandunud 584 koroonaviirusega nakatunut, mis on kõigi aegade rekord. Peamiselt on nakatunute seas lapsed ja noored ning nende vanemad. Noorte suure nakatumise tõttu on peamise löögi all koolid. Kuna terviseamet enam kollete üle arvet ei pea, ei osanud terviseameti Lääne regiooni vaneminspektor Lea Kiis öelda, kui paljudes koolides või lasteaedades koldeid on. Samuti ei teadnud ta öelda, kas mõni kool on ka viirusest täiesti puutumata. „Arvan, et ei ole,” ütles Kiis. Puutumata on siiski praegu Vormsi kool. „Vormsis kimbutavad lapsi muud tõved, testimistega pole koroonapositiivseid leitud,“ ütles Vormsi kooli direktor Age Hälvin. Kriitiline olukord Haapsalu haridusnõuniku Mari-Epp Tähe sõnul on olukord Haapsalu koolides hull ja muutub kiiresti. Seetõttu ei ole tema hinnangul kellelgi olukorrast täpset pilti. Koolist puuduvate õpilaste hulk erineb kooliti, kuid enamikus koolidest puudub veerand kuni kolmandik õpilastest. Seejuures pole põhjuseks alati koroonaviirus. „On lähikontaktsetena isolatsioonis olevaid ja muude viiruste tõttu puuduvaid lapsi,” ütles Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas.

Omavalitsused maksavad ranitsatoetust

Taebla 1. klass on lapsi tuubil täis

[caption id="attachment_329636" align="alignnone" width="2000"] Taebla kooli õppejuhi Kersti Lõhmuse sõnul ei jää tänavusügisene 24 lapsega 1. klass viimaseks suureks. Paarikümmet last on oodata ka 2022. aasta sügisel. Foto: Urmas Lauri[/caption] Sügisest läheb Taebla kooli 1. klassi 24 last, klassiruumid aga on ette nähtud 16 lapsele. Taebla kooli direktor Jaanus Mägi ütles Lääne Elule, et heal juhul õnnestuks tal ühte klassiruumi pressida 18 last. „Kui 24 panna, siis ei pääse liikuma lapsed ega õpetaja,” ütles Mägi. Tuttuues, poolteist aastat tagasi avatud koolimajas ruumi justnagu oleks, aga ei ole ka. Kool on ehitatud 144 lapsele, õpilasi on seal tänavu 116, aga klassiruumid on väikesed. 2021. aasta 1. klass pole midagi era- ega ühekordset. Taebla kooli õppejuht Kersti Lõhmus ütles, et ka 2022 sügise prognoos näitab 18–20 last 1. klassi. „Ka Taebla lasteaed kasvab,” ütles Lõhmus. „Taebla on koht, kuhu kolitakse.”

Tõrukese lasteaeda tuleb teine erirühm

[caption id="attachment_301124" align="alignnone" width="2000"] Tõrukese lasteaed on erirühma jaoks arhitektuuriliselt parim, sest rühma pääsemiseks tuleb käia vaid paar trepiastet. Arvo Tarmula[/caption] Sügisest alustab Haapsalu Tõrukese lasteaias tööd teine erivajadustega lastele mõeldud rühm, sõimerühma seal sel aastal ei avata. Praegu on lasteaias tasandusrühm, mis Haapsalu haridusnõuniku Mari-Epp Tähe sõnul on mõeldud lastele, kes vajavad suuremat logopeedilist tuge. Loodav erirühm on aga mõeldud lastele, kes vajavad ka eripedagoogi ja psühholoogi tuge. Praeguses tasandusrühmas käib 12 last, loodavasse erirühma tuleb kaheksa last. Mõlemad rühmad on komplekteeritud ja kohti tuleb Tähe sõnul puudugi. „Rajaleidja otsused on veel mitmel pooleli,” ütles Täht. Mõlemasse rühma määratakse lapsed vaid Rajaleidja suunamisega.

Vanemad võitlevad lastehoiu säilimise eest

Suve lõpus suletava Lahe tänava Lepatriinu lastehoiu vanemad pole rahul Haapsalu linnavalitsuse selgitustega ja paluvad volikogul sulgemisotsus veel kord üle vaadata. Haapsalu Lahe tänava Lepatriinu lastehoiu vanemad koguvad allkirju pöördumisele, milles nad süüdistavad linnavalitsuse haridusametnikke valetamises ja linnavalitsust toimiva lastehoiu lõhkumises. „Tahame, et Lahe Lepatriinu jääks, linn maksaks edasi laste hoidmise eest ja üheksa inimest säilitaks töö,” ütles lapsevanem Terje Parra, kes tahab kirja enne järgmisel nädalal toimuvat Haapsalu linnavolikogu volinikele üle anda.

Linnavalitsus hoiab õhtukooli sulgemisega kokku 60 000 eurot

[caption id="attachment_264732" align="alignnone" width="900"] Haapsalu täiskasvanute gümnaasiumi direktor Vladimir Padama. Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnal kulub täiskasvanute gümnaasiumi ülalpidamiseks keskmiselt 60 000 eurot aastas. Kuna 1. septembrist liidetakse õhtukool Haapsalu kutsehariduskeskusega, mille pidaja on riik, jääb see summa edaspidi linna rahakotti alles. „See on loogiline, et kulusid optimeeritakse,” ütles Haapsalu linnavalitsuse finantsjuht Martin Schwindt Lääne Elule. Vabanev summa on tema sõnul võimalik suunata teistesse haridusasutustesse näiteks palgatõusuks. Haapsalu linnavalitsuse haridusnõunik Mari-Epp Täht ütles Lääne Elule, et ta jääb vastuse võlgu, kui palju linnal kooli ülalpidamiseks on kulunud. „Me ei ole arvutusi teinud, aga eesmärk ei ole kokkuhoid,” ütles Täht.