Silt: Malle Õiglas

Millised on teie muljed laulu- ja tantsupeolt? Marju Viitmaa, laulu- ja tantsupeo Läänemaa kuraator

Minul oli staabitöö. Püüdsin piiluda mõnele etendusele ja peaproovile. Taustajõudude poolelt tahaksin öelda, et mulle oli see üks väga eriline pidu sellepärast, et meil ei olnud haigeid. Ei olnud väljakul ärakukkujaid, me ei pidanud mitu korda päevas sõitma EMO vahet. Peo teeb kergeks seegi, kui pole neid, kes peavad jääma kuhugile klassituppa lamama ega saa etendusele minna. Läänemaa tantsijad läksid seekord välja nii, et mitte ühtki haiget last ei

[gallery ids="452054,452034,452035,452036,452037,452038,452039,452040,452041,452042,452043,452044,452045,452046,452047,452048,452049,452050,452051,452052,452053"]   Üldtantsupeole sõitvad kaitseliidu Lääne maleva tantsijad teevad ajalugu, sest teadaolevalt on see üldse esimene kord, kui peomurul keerutab jalga kaitseliidu rahvatantsurühm. Kindlasti pole läänlased ainsad kaitseliitlased suurel tantsupeol, sest liidu liikmeid tantsib teisteski Läänemaa rahvatantsurühmades, rääkimata siis üle Eesti peole sõitvatest rühmadest, kus tantsib kümneid või sadu kaitseliidu või selle allorganisatsioonide liikmeid. Küll aga eristub Lääne maleva tantsurühm teistest selle poolest, et seal tantsivadki ainult kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad või kodutütred. „See, et Lääne maleval on oma rühm, on kaitseliidus tekitanud päris korraliku eufooria,” ütles Haapsalu malevkonna ja noorte kotkaste Lääne maleva pealik Raigo Õiglas, kes abikaa

[caption id="attachment_424524" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas. Foto Kaire Reiljan[/caption] Kui Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas hakkab rääkima kohustuslikust kirjandusest, siis võiks ju arvata, et see käib ameti juurde. Aga ei. Õiglasel on sellega isiklik vahekord, kuigi klišee järgi tõmbab suurem osa inimesi kohustusliku kirjanduse kui kooliaegse igasuvise needuse peale nina vingu. Lugema õppis Õiglas hilja, igatahes tükk maad hiljem kui kaksikõde, aga lugemata ta olla ei saa. Kui tal on 15 minutit aega ja raamatupood läheduses, siis põikab ta sisse, leiab raamatu, loeb peatüki või paar ja satub nii üha uute lemmikute peale. Head raamatu

[caption id="attachment_447063" align="alignnone" width="1920"] Koolipäeva alguse kellaajast on direktorite sõnul hoopis tähtsam, mis kell õpilane magama läheb. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haridus- ja teadusministeeriumi plaan nihutada uuest õppeaastast koolipäeva algus kella üheksaks tekitab Läänemaa koolijuhtides kahetisi mõtteid. Koolijuhid, kellega Lääne Elu suhtles, ütlesid kui ühest suust, et kui tuleb esimese tunni algust nihutada, siis tuleb. Vastuargumentidena tõid kõik välja vanemate töögraafiku, bussiliikluse, hiljem algavad huviringid ja õpilaste magamamineku kellaaja. Aga sellegi, et kõigile ühtemoodi sobivat varianti ei ole. „Keegi võidab, keegi kaotab,” ütles Taebla kooli direktor Jaanus Mägi. Praegu algab Läänemaa 15 koolist kahes õppetöö kell 8, vaid üh

[caption id="attachment_446365" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa tantsijad 2024. aasta maakondlikul tantsupeol. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Laulu- ja tantsupeo eelsetel ülevaatustel on suurem osa Läänemaa lauljatest, tantsijatest ja võimlejatest lunastanud pääsu suvisele suurpeole. Reedel avalikustas laulu- ja tantsupeo sihtasutus tantsupeole pääsevate tantsurühmade nimed. Läänemaalt pürgis peole 26 tant

[caption id="attachment_446237" align="alignnone" width="1920"] Oru kooli juhi Andres Kampmanni sõnul teeks muudatus elu tükk maad kergemaks. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Tulevast kooliaastast jõustuv haridusseaduse muudatus, mis kaotab käitumis- ja hoolsushinde, lööb Läänemaa koolijuhid kahte lehte: ühed tervitavad, teised taunivad. „Toetan väga,” ütles Noarootsi koolijuht Katrin Karm Lääne Elule. Ligi paarkümmen

[gallery ids="441890,441891,441892,441893,441894,441895,441896,441897,441898,441899,441900,441901,441902,441903,441904,441905,441906,441907,441908,441909"]   Suvise laulu- ja tantsupeo „Iseoma” esimesed maakondlikud eelproovid on alanud. Reedel näitasid Haapsalu linna algkooli aulas tantsupeo liigijuhtidele õpitu ette koolilaste tantsurühmad. Ühtekokku toimub sel kevadel 247 maakondlikku ja piirkondlikku tantsupeo eelproovi, kus osaleb enam kui 900 peoks valmistuvat tantsu- ja võimlemisrühma üle terve Eesti. XXVIII laulu- ja XXI tantsupidu "Iseoma" toimub 3.–6. j

[caption id="attachment_441508" align="aligncenter" width="1920"] Läänemaa lauljad eelmise suure laulupeo rongkäigus. Foto. Peeter Langovits[/caption] Esimestena hakkavad Läänemaalt suvise tantsupeo liigijuhtidele õpitut ette näitama koolilaste tantsurühmad, nende kannul sega- ja naisrühmad. Järgmisel nädalal algavad suvise laulu- ja tantsupeo „Iseoma” esimesed maakondlikud eelproovid. Reedel alustavad tantsude ette näitamist koolilapsed, laupäeval sega- ja naisrühmad. Laulu- ja tantsupeo Läänemaa kuraatori Marju Viitmaa sõnul tuleb peole pürgijatel läbida kaks eelproovi. Esimene proov on töine, kus peo liigijuhid jagavad õpetussõnu. Märtsist juuni alguseni kestvas eelproovide ringis valitakse aga peole pääsevad kollektiivid. Läänemaalt pürgib tantsu- ja laulupeole 26 tantsu- ja viis võimlemisrühma, 20 koori, neli rahvapillikollektiivi ja üks orkester. Kui palju inimesi peole pääseda loodab, ei osanud Viitmaa öelda. „Vä

[caption id="attachment_439772" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi, kus osales tublisti üle saja lapse. Foto: RMK[/caption] Otsus keskkonnaameti üks osakond sulgeda jätab Lääne- ja Pärnumaal riigi pakutud keskkonnahariduseta aastas paar tuhat last. Läänemaa koolidele tegi keskkonnaamet sel aastal kümme programmi ja neis osales üle saja, laagrites üle 30 lapse. „Hästi kurb, hästi kurb,” ütles Haapsalu algkooli direktor Malle Õiglas Lääne Elule keskkonnaameti otsuse kohta sulgeda keskkonnahariduse osakond ja kliimaministeeriumi plaani kohta keskkonnahariduse rahastamise süsteemi muuta. „See tähendab, et jääme täbaramasse olukorda.” Haapsalu algkooli õpilased on osa paarist tuhandest Lääne- ja Pärnumaa lapsest, kes on igal aastal osalenu

[caption id="attachment_418054" align="alignnone" width="1280"] Raha. Foto: Pixabay[/caption] Läänemaa ainsa omavalitsusena maksab Lääne-Nigula vald vallajuhtidele preemiat. Neljapäeval toimuval Lääne-Nigula volikogu istungil otsustatavad saadikud, kas maksta vallavanemale heade töö tulemuste eest 300 eurot preemiat. Samamoodi on kavas maksta vallavanem Janno Randmaa ettepanekul 150 eurot preemiat osavallavanematest vallavalitsuse liikmetele Rein Kruusmaale, Julia Sirkelile, Andrus Eilpuule, Janek Loorensile, Aivo Hirmole ja Aivi Heinlehele. Kullamaa osavallavanem Katrin Viks, kes on augustist asendanud ka Martna osavallavanemat,