Silt: maarja kõuts
Iloni Imedemaa kutsub Ilon Wiklandit uuest küljest avastama
[gallery ids="450047,450048,450049,450050,450051,450052,450053,450054,450055,450056,450057,450058,450059,450060,450061,450036,450037,450038,450039,450040,450041,450062,450043,450044,450046,450067,450045,450064,450042,450063,450065,450066,450068,450069,450070"]
Iloni Imedemaal pühapäeval avatud näitus „Avastamata Ilon Wikland” näitab maailmakuulsa kunstniku loomingut seninägematust küljest.
Et Astrid Lindgreni raamatute illustraatorina tuntuks saanud Ilon Wikland on joonistanud pilte naisteajakirjale ja õpikule ning illustreerinud vendade Grimmide muinasjutte, on paljudele teadmata. Kui ei teaks, et need on Wiklandi joonistused, ei oskaks seda pilte vaadates oletadagi, sest kunstniku varastel töödel erineb tema käekiri hilisemast, meile harjumuspärasemast loomingust. Kuid just sellisest küljest tutvustab Ilon Wiklandit lastekaitsepäeval Iloni Imedemaal avatud näitus.
Kui seni on Iloni Imedemaa koostanud näitusi peamiselt oma kogude baasil, siis nüüd näitusele jõudnud tööd on kõik pärit erakogus – suurem osa neist Wiklandi tütardelt, kui
Ilon Wikland sai 95
[caption id="attachment_442660" align="alignnone" width="1920"]
Iloni Imedemaale saabujat tervitab Toomas Volkmanni foto Ilon Wiklandist. Kaire Reiljan[/caption]
Eile tähistas 95. sünnipäeva maailmakuulus illustraator Ilon Wikland, kes on andnud näo Karlssonile, Bullerby lastele ja väikesele Tjorvenile.
Kõigi lillekimpude seas, mis Wiklandini eile jõudsid, on üks Haapsalu ja Läänemaa muuseumide ning teine Eesti riigi poolt, mille andis üle Eesti suursaadik Rootsis Toomas Lukk.
Viimased aastad on Wikland elanud Stockholmi lähedal hooldekodus. „Tal on sinna viidud kirjutuslaud, mille koopia on meil siin Iloni Imedemaal. Tal on valmis paberid ja pliiatsid, aga tütred ütlesid, et ega ta tegelikult enam joonista,” ütles Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõuts. „Jõuluajal saatis tütar Birgitta mulle Ilonist pildi. Ta oli seal hästi reibas.”
Oma kohtumistest Wiklandiga meenutas Kõuts, et kunstnik, kelle põhimõte on olnud elus ettepoole vaadata, vaatab nüüd elule tagasi. „Tal on seda tehes hel
Iloni Imedemaale saabujat tervitab Toomas Volkmanni foto Ilon Wiklandist. Kaire Reiljan[/caption]
Eile tähistas 95. sünnipäeva maailmakuulus illustraator Ilon Wikland, kes on andnud näo Karlssonile, Bullerby lastele ja väikesele Tjorvenile.
Kõigi lillekimpude seas, mis Wiklandini eile jõudsid, on üks Haapsalu ja Läänemaa muuseumide ning teine Eesti riigi poolt, mille andis üle Eesti suursaadik Rootsis Toomas Lukk.
Viimased aastad on Wikland elanud Stockholmi lähedal hooldekodus. „Tal on sinna viidud kirjutuslaud, mille koopia on meil siin Iloni Imedemaal. Tal on valmis paberid ja pliiatsid, aga tütred ütlesid, et ega ta tegelikult enam joonista,” ütles Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõuts. „Jõuluajal saatis tütar Birgitta mulle Ilonist pildi. Ta oli seal hästi reibas.”
Oma kohtumistest Wiklandiga meenutas Kõuts, et kunstnik, kelle põhimõte on olnud elus ettepoole vaadata, vaatab nüüd elule tagasi. „Tal on seda tehes hel
Läänemaa püüab kaht muuseumirotti
[caption id="attachment_439762" align="alignnone" width="1920"] Ajaloolane Martin Malve rääkis tänavusel ajalookonverentsil Saastna kabeli juurest leitud luudest. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumid on tänavu nomineeritud kahele aastaauhinnale ehk muuseumirotile.
Iloni Imedemaal korraldatavad regulaarsed haridusprogrammid Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) patsientidele on nomineeritud muuseumihariduse edendaja ja Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents teadusürituse tiitlile.
Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõutsi sõnul on koostöö HNRKga kestnud 2021. aastast. Kõutsi sõnul tekkis mõte, et HNRKs ravil olevad lapsed võiksid Iloni Imedemaad külastada,
Ajaloolane Martin Malve rääkis tänavusel ajalookonverentsil Saastna kabeli juurest leitud luudest. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Haapsalu ja Läänemaa muuseumid on tänavu nomineeritud kahele aastaauhinnale ehk muuseumirotile.
Iloni Imedemaal korraldatavad regulaarsed haridusprogrammid Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) patsientidele on nomineeritud muuseumihariduse edendaja ja Läänemaa muuseumi 30. ajalookonverents teadusürituse tiitlile.
Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõutsi sõnul on koostöö HNRKga kestnud 2021. aastast. Kõutsi sõnul tekkis mõte, et HNRKs ravil olevad lapsed võiksid Iloni Imedemaad külastada,
Iloni Imedemaa avas Wiklandi elutöönäituse
Ilon Wiklandi 95. sünnipäeva eel avas Iloni Imedemaa Haapsalus näituse, mis annab ülevaate kunstniku poolesaja aasta loomingust.
Kuigi Ilon Wiklandi illustratsioone on Haapsalus eksponeeritud ka varem, pole nii üksikasjalikku näitust seni olnud. „Esimest korda on tööd ajateljel,“ ütles Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõuts. Iloni Imedemaa 900 originaalillustratsioonist on väljas 60 tööd kümnendite kaupa, alates 1950. aastatest, kui noorukese kunstniku jaoks oli kõik veel ees, ja lõpetades 2000. aastatega, kui Astrid Lindgreni raamatute illustraatorina maailmakuulsaks saanud Wikland illustreeris juba oma käsikirju.
Muuseumiöö Läänemaal: aurupungist kangastelgedeni
[caption id="attachment_425415" align="alignnone" width="1920"] Raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul võib aurupungi näitusel kõiki eksponaate oma käega katsuda. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval ootavad muuseumid külastajaid kella kümne-üheteistkümneni õhtul ja sisse pääseb ühe euro eest või päris tasuta.
„Viis tundi olen täiega kohal,” kinnitas Rõude muuseumi perenaine Maie Kliss Lääne Elule. Laupäeva õhtul kella kuueks tõstab Kliss muuseumi ukse ette kolmed teljed, millel kangast kududa. „Kahed suured ja väiksemad lasteteljed,” ütles Kliss. Ka muuseumis sees on ühtedel telgedel lõim üleval.
Raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul võib aurupungi näitusel kõiki eksponaate oma käega katsuda. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval ootavad muuseumid külastajaid kella kümne-üheteistkümneni õhtul ja sisse pääseb ühe euro eest või päris tasuta.
„Viis tundi olen täiega kohal,” kinnitas Rõude muuseumi perenaine Maie Kliss Lääne Elule. Laupäeva õhtul kella kuueks tõstab Kliss muuseumi ukse ette kolmed teljed, millel kangast kududa. „Kahed suured ja väiksemad lasteteljed,” ütles Kliss. Ka muuseumis sees on ühtedel telgedel lõim üleval. 
Pühade-eelsed töötoad kutsuvad meisterdama
[caption id="attachment_415603" align="alignnone" width="1284"]
Iloni Imedemaa jõulumaa viib lapsed Madlikesega metsa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Jõulude eel on Haapsalus ja Läänemaal mitmeid töötube, kus saab juhendaja käe all valmistada kõikvõimalikku pühadega seonduvat: kaarte, jõulukroone, piparkoogimaju jm.
Enamik Läänemaa jõulumaadest endast avalikult teada pole andnud, sest on mõeldud eelkõige registreerunud kooli- ja lasteaiagruppidele. Nädalalõppudel saab aga mitmesse meisterdamise töötuppa minna ka koos perega.
Ligi 300 kooli- ja lasteaialast oodatakse jõulueelsel ajal Iloni Imedemaale Madlikese jõulujutuainelisele jõulumaale. Muuseumi õuel olev lava on muutnud saaniga metsaaluseks, kus räägitakse lugu Madlikese õe Liisbeti metsa eksimisest. „See lugu on tunni aluseks,” ütles muuseumi juhataja Maarja Kõuts.
Iloni Imedemaa jõulumaa viib lapsed Madlikesega metsa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Jõulude eel on Haapsalus ja Läänemaal mitmeid töötube, kus saab juhendaja käe all valmistada kõikvõimalikku pühadega seonduvat: kaarte, jõulukroone, piparkoogimaju jm.
Enamik Läänemaa jõulumaadest endast avalikult teada pole andnud, sest on mõeldud eelkõige registreerunud kooli- ja lasteaiagruppidele. Nädalalõppudel saab aga mitmesse meisterdamise töötuppa minna ka koos perega.
Ligi 300 kooli- ja lasteaialast oodatakse jõulueelsel ajal Iloni Imedemaale Madlikese jõulujutuainelisele jõulumaale. Muuseumi õuel olev lava on muutnud saaniga metsaaluseks, kus räägitakse lugu Madlikese õe Liisbeti metsa eksimisest. „See lugu on tunni aluseks,” ütles muuseumi juhataja Maarja Kõuts. 
Wiklandi illustratsioonid sõitsid esimest korda Lätti
[caption id="attachment_412290" align="alignnone" width="1920"]
Sigulda kultuurikeskuses avatud Ilon Wiklandi illustratsioonide näitusel saavad ka läti lapsed kunstniku loominguga tutvust teha. Foto: Ginta Ziverte[/caption]
Laupäeval avati Lätis Sigulda kultuurikeskuses „Siguldas devons“ Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus. See on teadaolevalt esimene kunstniku teoste näitus Lätis.
Näitusele „Māja Hāpsalu. Ilonas Vīklandes ilustrāciju izstāde” („Maja Haapsalus. Ilon Wiklandi illustratsioonid”) valis kuraator Katrin Ehrlich Wiklandi loomingu tutvustamiseks välja 55 eri tehnikates ja eri aastakümnetest pärit tööd.
Ehrlichi valikuid kujundas soov näidata lätlastele võimalikult erinevaid näiteid Wiklandi töödest, et tekiks arusaam kunstniku loomingust. Peamiselt valis kuraator sisu, pilte, visandeid ja ka kaantel olevat kunsti just nendest raamatutest, mis on tõlgitud ka läti keelde. „Karlsson on kindlasti lätlastele väga tuntud tegelane, on Bullerby laste pilte, vennad Lõvisüdamed, Lärmisepa tänava Lota,” loetles Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõuts Wiklandi illustratsioone, mis Lätti näitusele sõitsid.
Sigulda kultuurikeskuses avatud Ilon Wiklandi illustratsioonide näitusel saavad ka läti lapsed kunstniku loominguga tutvust teha. Foto: Ginta Ziverte[/caption]
Laupäeval avati Lätis Sigulda kultuurikeskuses „Siguldas devons“ Ilon Wiklandi illustratsioonide näitus. See on teadaolevalt esimene kunstniku teoste näitus Lätis.
Näitusele „Māja Hāpsalu. Ilonas Vīklandes ilustrāciju izstāde” („Maja Haapsalus. Ilon Wiklandi illustratsioonid”) valis kuraator Katrin Ehrlich Wiklandi loomingu tutvustamiseks välja 55 eri tehnikates ja eri aastakümnetest pärit tööd.
Ehrlichi valikuid kujundas soov näidata lätlastele võimalikult erinevaid näiteid Wiklandi töödest, et tekiks arusaam kunstniku loomingust. Peamiselt valis kuraator sisu, pilte, visandeid ja ka kaantel olevat kunsti just nendest raamatutest, mis on tõlgitud ka läti keelde. „Karlsson on kindlasti lätlastele väga tuntud tegelane, on Bullerby laste pilte, vennad Lõvisüdamed, Lärmisepa tänava Lota,” loetles Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõuts Wiklandi illustratsioone, mis Lätti näitusele sõitsid.
Iloni muuseum viib rongiga vanaemale külla
[gallery ids="398589,398591,398592,398593,398595,398597,398598,398599,398600,398601,398602,398603,398604,398605,398606,398607,398608,398609,398610,398611,398612,398613,398614,398615,398616,398618,398619,398620,398622"]
Fotod: Urmas Lauri
Ilon Wiklandi muuseumis vast avatud näitusel Haapsalus on väljas 70 originaalpilti kunstniku loomingust, mis viivad vanaema-vanaisa juurde.
Reis vanavanemate maale algab juba Iloni Imedemaa vanast tuttavast tumesiniseks värvitud trepist üles ronides. Kohe esimesel trepimademel võtab vastu suur pilt tüdrukust perroonil Ilon Wiklandi raamatust „Pikk-pikk teekond“ ja 1938. aasta sõiduplaan. Pilt on haapsallastele tuttav – Haapsalu raudteejaam, koer, kollane kohver ning natuke hargnevate patsidega pisike tüdruk, kaheksa-aastane Ilon Wikland, kelle vanemad on saatnud 1938. aastal Tallinnast Haapsallu vanaema ja vanaisa juurde.