Silt: Lilia Urb
Kõmsil tuleb laste õuemüük
Lihulas tuleb noortepäev
6
Kõmsi küla sai telesaate abiga jõusaali
[caption id="attachment_381530" align="alignnone" width="1920"]
Kõmsi jõusaal. Lilia Urb[/caption]
Kõmsi küla elanikud saavad tulevast nädalast treenida päris oma jõusaalis, mille aitas korda teha ja sisustada heategevuslik telesaade „Abikäsi”.
„Tegid meile jõusaali valmis. Erilise üllatusena saime ka jõumasinad,” ütles Kõmsi külaseltsi juht Lilia Urb Lääne Elule. Üks trenažöör oli külaseltsil endal, lisandus kaheksa. „Treenida saab kõiki lihaseid,” märkis Urb.
Jõusaal asub Kõmsi külamajas, mida selts on aasta otsa remontinud. Jõusaal on esimene ruum, mis on täiesti valmis, ja külarahvas hakkab seda kasutama.
Kõmsi jõusaal. Lilia Urb[/caption]
Kõmsi küla elanikud saavad tulevast nädalast treenida päris oma jõusaalis, mille aitas korda teha ja sisustada heategevuslik telesaade „Abikäsi”.
„Tegid meile jõusaali valmis. Erilise üllatusena saime ka jõumasinad,” ütles Kõmsi külaseltsi juht Lilia Urb Lääne Elule. Üks trenažöör oli külaseltsil endal, lisandus kaheksa. „Treenida saab kõiki lihaseid,” märkis Urb.
Jõusaal asub Kõmsi külamajas, mida selts on aasta otsa remontinud. Jõusaal on esimene ruum, mis on täiesti valmis, ja külarahvas hakkab seda kasutama. 
Lilia Urb: kõik on tehtav, kui tahtmist on!
[caption id="attachment_371004" align="alignnone" width="2000"]
Kõmsi külaseltsi juht Lilia Urb on Maalehe konkursi „Kogukonna hing 2022” laureaat – üks kümnest, kes valiti välja 137 kandidaadi seast üle terve Eesti. Foto: Urmas Lauri[/caption]
„Ma kohe ei kannata, kui keegi ütleb, et võiks,” ütleb Kõmsi külaseltsi asutaja Lilia Urb. „Miks võiks?! Teeme ära! Ei ole asja, mida ei saa!”
Kõmsi külaseltsi juht Lilia Urb on Maalehe konkursi „Kogukonna hing 2022” laureaat – üks kümnest, kes valiti välja 137 kandidaadi seast üle terve Eesti. Foto: Urmas Lauri[/caption]
„Ma kohe ei kannata, kui keegi ütleb, et võiks,” ütleb Kõmsi külaseltsi asutaja Lilia Urb. „Miks võiks?! Teeme ära! Ei ole asja, mida ei saa!”
- juulil istub Urb Kõmsi rahvamaja ees trepi peal, kahel pool kaks suurt antiikset puukasti. „Nendest tahan ma lillekastid teha,” ütleb ta. Öösel kella poole üheni kruntis Urb külamajas laudu, sest projektidega saab raha küll ehitusmaterjali jaoks, aga töö tuleb teha ise. Kui ise ei tee, ei tee keegi.
Lääneranna võitleb koolireformi vastu
[caption id="attachment_356535" align="alignnone" width="2000"] Kui Kõmsi kool kärbitakse 4-klassiliseks, jääb see aasta 5. klassi klassi poistele Robinile ja Stenile kodukoolis viimaseks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna koolide kaitseks on allkirja andnud üle tuhande elaniku, ollakse valmis õpetajatele kasvõi ise palka maksma, et koole säilitada.
Kõmsi kooli fuajees võttis Lääne Elu 8. märtsil vastu 2. klassi õpilane Leek Linnupõld, kommikarp käes – iga tulija sai naistepäeval šokolaaditüki põske. Leegi vanemad kolisid Tallinnast Kuke külla, üheks põhjuseks väike kuueklassiline algkool, kus lapsed saaksid käia.
Nüüd ähvardab kooli Lääneranna vallavalitsuse kavandatav koolivõrgu reform kärpida kõik valla 9-klassilised koolid 6- ja 6-klassilised 4-klassilisteks. Viimane tähendab, et alghariduse saamiseks tuleks Leegil käia kahes koolis – esimesed neli klassi Kõmsil, järgmised kaks 25 kilomeetri kaugusel Lihulas. Leegi vanemad pole ainsad, kes kooli pärast linnast maale tulid. „Kui 5.–6. klass ära kaovad, kas siis enam tullakse?” ütles Kõmsi koolijuht Pille Saatmäe. Kas 5.–6. klassi sulgemine tähendaks, et maalt hoopis lahkutakse? „Jah, muidugi nad lähevad,” ütles Saatmäe pärast pikka vaikust, tavapärasest napisõnalisem ja väga tõsine. Kui palju õpetajaid kaotaks töö? „Ma ei taha sellele mõelda,” ütles Saatmäe.
Kui Kõmsi kool kärbitakse 4-klassiliseks, jääb see aasta 5. klassi klassi poistele Robinile ja Stenile kodukoolis viimaseks. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lääneranna koolide kaitseks on allkirja andnud üle tuhande elaniku, ollakse valmis õpetajatele kasvõi ise palka maksma, et koole säilitada.
Kõmsi kooli fuajees võttis Lääne Elu 8. märtsil vastu 2. klassi õpilane Leek Linnupõld, kommikarp käes – iga tulija sai naistepäeval šokolaaditüki põske. Leegi vanemad kolisid Tallinnast Kuke külla, üheks põhjuseks väike kuueklassiline algkool, kus lapsed saaksid käia.
Nüüd ähvardab kooli Lääneranna vallavalitsuse kavandatav koolivõrgu reform kärpida kõik valla 9-klassilised koolid 6- ja 6-klassilised 4-klassilisteks. Viimane tähendab, et alghariduse saamiseks tuleks Leegil käia kahes koolis – esimesed neli klassi Kõmsil, järgmised kaks 25 kilomeetri kaugusel Lihulas. Leegi vanemad pole ainsad, kes kooli pärast linnast maale tulid. „Kui 5.–6. klass ära kaovad, kas siis enam tullakse?” ütles Kõmsi koolijuht Pille Saatmäe. Kas 5.–6. klassi sulgemine tähendaks, et maalt hoopis lahkutakse? „Jah, muidugi nad lähevad,” ütles Saatmäe pärast pikka vaikust, tavapärasest napisõnalisem ja väga tõsine. Kui palju õpetajaid kaotaks töö? „Ma ei taha sellele mõelda,” ütles Saatmäe.
Külaselts ehitab Kõmsile jõusaali ja saunaga külamaja
[caption id="attachment_346207" align="alignnone" width="2000"] Kõmsi külaseltsi juhatuse liikmed Lilia Urb (vasakult) ja Ülle Türner maalisid silme ette pildi, milline võiks külamaja mõne aja
pärast välja nägema hakata. „Siia tuleb jõusaal," osutas Urb hoone kõrgemale osale. Foto: Urmas Lauri[/caption] Vanast katlamajast multifunktsionaalset kogukonnakeskust ehitava Kõmsi külaseltsi suurim probleem on võidujooks ehitusmaterjalide hinnatõusuga. Aasta algul sai Kõmsi külaselts korteriühistult ühe euro eest aastakümneid tühjana seisnud lagunenud katlamaja. Kõmsi külaseltsi esimees Lilia Urb ütles, et selts teeb katlamaja korda, sinna tulevad jõusaal, pesuruum, saun, koosolekusaal ja pisike kontor, mida saab välja rentida. Tööd käivad. Ehitavad külaseltsi liikmed ise. „Ühtegi sisse ostetud ehitustööd pole, raha kulub ainult materjalile. Ainus, mida me ise ei tee, on elekter, küte ja ventilatsioon. Nende tööde jaoks pole meil endil litsentseeritud töömehi,” ütles Urb. Külaseltsi juhatuse liikme Ülle Türneri sõnul on rakkes kõik – kes teeb hinnapakkumsi, kes organiseerib transpordi.
Kõmsi külaseltsi juhatuse liikmed Lilia Urb (vasakult) ja Ülle Türner maalisid silme ette pildi, milline võiks külamaja mõne ajapärast välja nägema hakata. „Siia tuleb jõusaal," osutas Urb hoone kõrgemale osale. Foto: Urmas Lauri[/caption] Vanast katlamajast multifunktsionaalset kogukonnakeskust ehitava Kõmsi külaseltsi suurim probleem on võidujooks ehitusmaterjalide hinnatõusuga. Aasta algul sai Kõmsi külaselts korteriühistult ühe euro eest aastakümneid tühjana seisnud lagunenud katlamaja. Kõmsi külaseltsi esimees Lilia Urb ütles, et selts teeb katlamaja korda, sinna tulevad jõusaal, pesuruum, saun, koosolekusaal ja pisike kontor, mida saab välja rentida. Tööd käivad. Ehitavad külaseltsi liikmed ise. „Ühtegi sisse ostetud ehitustööd pole, raha kulub ainult materjalile. Ainus, mida me ise ei tee, on elekter, küte ja ventilatsioon. Nende tööde jaoks pole meil endil litsentseeritud töömehi,” ütles Urb. Külaseltsi juhatuse liikme Ülle Türneri sõnul on rakkes kõik – kes teeb hinnapakkumsi, kes organiseerib transpordi.
Kõmsi hoolekogu soovib liita Metsküla ja Virtsu kooli
Kõmsi algkooli hoolekogu leiab, et tuleks ühendada kolm kooli – Kõmsi, Virtsu ja Metsküla. Kool asuks edaspidi Kõmsil ja tegutseks Hanila kooli nime all.
Kuigi ühendamise sildi all läheksid Metsküla ja Virtsu kool kinni. Hoolekogu leiab, et Lääneranna valla koolivõrk vajab reformi – valla seitsme kooli jaoks on lapsi liiga vähe. Igasse valla piirkonda – Hanilasse, Varblasse, Koongasse ja Lihulasse peaks jääma vähemalt üks kool, kus saaksid õppida 1.-6. klassi lapsed, Lihulas 1.-12. klassi lapsed. Hanila piirkonna kool asuks Kõmsil, see oleks kuueklassiline ja kannaks Hanila kooli nime.
Kõmsi hoolekogu nimel Lääneranna vallavalitsusele sellekohase kirja saatnud Lilia Urb leiab, et Kõmsil peaks kool asuma mitmel põhjusel.
Sadamate koroonavalve neelas üle 300 000 euro
[caption id="attachment_303149" align="alignnone" width="2000"] Arhiivifoto märtsist. Politseinik kontrollib Rohuküla sadamas dokumente. Mask katab suu, kuid nina on jäänud vabaks. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Ligi kaks kuud Lääne-Eesti sadamate valvet läks politsei- ja piirivalveametile maksma 333 000 eurot.
Üle 200 000 euro sellest oli lisakulu – see, mis maksti ületundide, tavalisest rohkem kulunud kütuse, isikukaitsevahendite jm eest. 90 000 eurot sellest läheb kaitseliidu Lääne, Pärnu ja Saare malevatele.
Arhiivifoto märtsist. Politseinik kontrollib Rohuküla sadamas dokumente. Mask katab suu, kuid nina on jäänud vabaks. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Ligi kaks kuud Lääne-Eesti sadamate valvet läks politsei- ja piirivalveametile maksma 333 000 eurot.
Üle 200 000 euro sellest oli lisakulu – see, mis maksti ületundide, tavalisest rohkem kulunud kütuse, isikukaitsevahendite jm eest. 90 000 eurot sellest läheb kaitseliidu Lääne, Pärnu ja Saare malevatele. 