Silt: Lihula
Järvide muusikapidu saab kümneaastaseks
[caption id="attachment_243356" align="alignnone" width="901"]
Järvi Instrumentalists – õde ja neli venda: Mihkel (vasakult), Martin, Miina, Madis ja Marius Järvi. Foto: Mari Pukk[/caption]
Homme algab Lihulas kümnes rahvusvaheline klassikalise muusika festival, mida kohapeal nimetatakse Lihula muusikapäevadeks, aga ka lihtsalt Järvide festivaliks.
Kümme aastat Lihulas festivali korraldanud muusikud Miina ja Mihkel Järvi on dirigent Neeme Järvi tšellistist vennapoja Teet Järvi lapsed. Nagu alati, on ka seekord kogu nende seitsmeliikmeline perekond festivalil kohal – Teet ja Mari Järvi ning nende viis muusikutest last: Miina, Mihkel, Marius, Madis ja Martin Järvi. „Tuleb ka meie onu Andrus Järvi, kes mängib vioolat,” ütles Miina Järvi.
Järvi Instrumentalists – õde ja neli venda: Mihkel (vasakult), Martin, Miina, Madis ja Marius Järvi. Foto: Mari Pukk[/caption]
Homme algab Lihulas kümnes rahvusvaheline klassikalise muusika festival, mida kohapeal nimetatakse Lihula muusikapäevadeks, aga ka lihtsalt Järvide festivaliks.
Kümme aastat Lihulas festivali korraldanud muusikud Miina ja Mihkel Järvi on dirigent Neeme Järvi tšellistist vennapoja Teet Järvi lapsed. Nagu alati, on ka seekord kogu nende seitsmeliikmeline perekond festivalil kohal – Teet ja Mari Järvi ning nende viis muusikutest last: Miina, Mihkel, Marius, Madis ja Martin Järvi. „Tuleb ka meie onu Andrus Järvi, kes mängib vioolat,” ütles Miina Järvi. 
Mart Helme: EKRE võitlus on raske ja pikk
EKRE asutas esmaspäeval Lihulas Lääneranna osakonna, sellele eelnes poolesaja osalejaga kõnekoosolek linna suurimas kõrtsis nimega Särts.
Baariesine oli rahvast täis juba tubli pool tundi enne koosoleku algust – valdavalt vanemaealised mehed ja naised, sekka heledates triiksärkides, sonimütsi ja lipsuga noori mehi. Vene kiriku varemeid takseerides arutasid nad, et peaks kiriku korda tegema ja leidsid, et kerge see pole – puud kasvavad sees.
Galerii: raudteenostalgitsejad vallutasid Lihula jaamahoone
[caption id="attachment_238669" align="alignright" width="900"]
Lihula raudteejaama külastas laupäeval sadu inimesi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sajad huvilised külastasid laupäeval Märjamaa ja Virtsu kunagisele raudteeliinile jäävaid jaamahooneid.
Jaamatuur oli korraldatud nii, et nii Märjamaalt kui ka Virtsust startisid huvilised üheaegselt, üks seltskond Virtsu, teised bussid aga Märjamaa suunal. Lisaks organiseeritud tuuritajatele oli jaamahooneid uudistamas ka omal käel reisijad.
“Paljudel on isiklikke mälestusi ja kogemisi, nende jaamadega seotud,” ütles märjamaalaste giidiks olnud Priit Issak. “Et kes on omanikud, kas jaamades elatakse, kas tee on läbitav ja muud sellist.” Ise elab Issak Karuse jaama lähedal veskis ja on sealse jaama omanikega hea tuttav. Tunneb ka Rootsi raudteejaama praegusi omanikke.
Lihula jaamahoone ootesaalis on seinatäis raadioaparaate. Peamiselt nõukogude-aegseid. Maasik Reinu asjad, teadsid uudistavad mehed rääkida.
Lihula raudteejaama külastas laupäeval sadu inimesi. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Sajad huvilised külastasid laupäeval Märjamaa ja Virtsu kunagisele raudteeliinile jäävaid jaamahooneid.
Jaamatuur oli korraldatud nii, et nii Märjamaalt kui ka Virtsust startisid huvilised üheaegselt, üks seltskond Virtsu, teised bussid aga Märjamaa suunal. Lisaks organiseeritud tuuritajatele oli jaamahooneid uudistamas ka omal käel reisijad.
“Paljudel on isiklikke mälestusi ja kogemisi, nende jaamadega seotud,” ütles märjamaalaste giidiks olnud Priit Issak. “Et kes on omanikud, kas jaamades elatakse, kas tee on läbitav ja muud sellist.” Ise elab Issak Karuse jaama lähedal veskis ja on sealse jaama omanikega hea tuttav. Tunneb ka Rootsi raudteejaama praegusi omanikke.
Lihula jaamahoone ootesaalis on seinatäis raadioaparaate. Peamiselt nõukogude-aegseid. Maasik Reinu asjad, teadsid uudistavad mehed rääkida. 
