Silt: lääneranna koolireform

[caption id="attachment_412972" align="alignnone" width="1920"] Virtsu lapsevanemate esindaja Henrik Raave. Erakogu[/caption] Oma kooli eest võitlevad Virtsu lapsevanemad otsustasid edasi kaevata Tallinna halduskohtu otsuse, mis andis õiguse Lääneranna vallavalitsusele Virtsu kooli 5.–9. klassi sulgemise asjus. Virtsu lapsevanemate esindaja Henrik Raave ütles Lääne Elule, et otsus edasi kaevata sündis neljapäeval tunniajase koosoleku käigus. „Eks inimeste tunded koosolekule tulles olid erinevad,” märkis Raave. „Palju oli pettumust, palju väsimust, aga ühtsuses peitub jõud.” Kuigi kõik Virtsu kooli 5.–9. klassi laste vanemad on valinud oma lastele juba teise kooli ja 9. klassi laste jaoks on rong läinud, otsustati Tallinna halduskohtu otsus edasi kaevata. Raave sõnul tehti seda kaalutletult ja kohtuteed jätkatakse ka kõigi teiste Eesti koolide nimel, mille kohta võidakse teha sulgemisotsus. „Kui vaja, siis läheme riigikohtuni ja kaugemalegi välja. Läheme lõpuni,” ütles ta.

[caption id="attachment_412786" align="alignnone" width="1920"] Vandeadvokaat Allar Jõks märkis, et kohtuotsus irdub aastakümnetega välja kujunenud kohtupraktikast. Foto: Sander Ilvest/Postimees[/caption] Tallinna halduskohus jättis rahuldamata 16 lapsevanema kaebuse Virtsu kooli 5.-9. klassi sulgemise osas ja andis õiguse Lääneranna vallale. Jõks märkis, et kohtuotsus irdub aastakümnetega väljakujunenud kohtupraktikast. „Seda olukorras, kus põhiseadust ega põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ei ole hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi osas muudetud,” märkis Jõks. „Kohus leidis, et vald võis kohtumenetluses sulgemisotsuse puudulikke põhjendusi täiendada, aga kui kaebajad esitasid kohtumenetluses tõendeid, mida vald oleks pidanud küsima enne koolivõrgu ümberkorraldamist, siis jättis kohus need tähelepanuta.”

[caption id="attachment_412772" align="alignnone" width="1800"] Metsküla kooli lapsevanemad Siiri Nurk ja Andra Berg-Jürgens. Erakogu[/caption] Kiusamiseks loetakse käitumist, millel on kolm tunnust: tahtlikkus, korduvus ning ebavõrdne võimusuhe kiusaja ja kiusatava vahel. On ainult õnn ja põhjus tänulikkuseks, kui laps satub õppima kooli, kus teda ei kiusata, ei õpilaste ega õpetajate poolt. Aga mida teha, kui see kool, kus sinu laps tunneb ennast erakordselt turvaliselt, satub ise kiusu alla? Just sellises kummalises olukorras on täna Metsküla algkool, kus käivad meie lapsed. Juba pool aastat kestnud vintsutustest hoolimata on Metsküla algkool meie lastele täna täpselt sama turvaline õpikeskkond kui varem. Küll aga on muutunud maailm kooli ümber. Oleme mõlemad Läänerannas üles kasvanud ja elame siin jätkuvalt just seepärast, et siin on toredad inimesed, turvaline lapsi kasvatada ja siin on head koolid. Tänaseks on aga vallavolikogul õnnestunud tekitada olukord, kus väga paljud meie ümber tunnevad, et peavad justkui pooli valima. Valimisliit, mille üks lubadusi oli koolivõrgu säilitamine, on tekitanud hoopiski tõelise koolikiusu õhkkonna. See ei ole emotsionaalselt hea keskkond ei täiskasvanutele ega lastele. Sooviksime üle kõige, et taastuks varasem kodurahu ning lõppeks vallamajast pärinev koolide vastandamine, millest ei võida keegi. Nii meie vanemad lapsed kui ka me ise oleme Lihula koolis käinud. Paljude Metsküla õpilaste vanemad õed-vennad on Lihula õpilased või vilistlased, koos käiakse huviringides ja lapsevanemad on õnnelikud mõlema kooli üle. Metsküla ja Lihula koolid täiendavad teineteist ning pakuvad lastele eri etappides väga head arengukeskkonda.

[caption id="attachment_312935" align="alignnone" width="1024"] Virtsu kool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tallinna halduskohus jättis rahuldamata 16 lapsevanema kaebuse Virtsu kooli 5.-9. klassi sulgemise osas ja andis õiguse Lääneranna vallale. Kohus selgitas, et kohalikul omavalitsusel on õigus koolivõrku kujundada ja lapsevanemate otsustusõigus koole puudutavate muudatuste üle on piiratud. Põhiseadusest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus pidada üleval piisavat hulka koole, et tagada laste õigus haridusele, aga kellelgi pole õigust nõuda konkreetse kooli säilitamist ja koolivõrgu kujundamist temale sobival viisil. Kohus selgitas, et lapsevanemate kaebuse alusel saab Lääneranna vallavolikogu otsuse õiguspärasust kontrollida üksnes ulatuses, milles see konkreetselt kaebajate õigusi riivab. "Lapsevanemal on õigus, et tema lapsele oleks haridus kättesaadav ja talle ei tekiks sellega seoses ülemäärast raha- ning ajakulu, kuid sellest ei tulene õigust harjumuspärase koolitee säilimisele, kindlatele kooliruumidele ja -majale, personalile ja klassikaaslastele," edastas Lääne Elule Pärnu maakohtu pressiesindaja Hedy Tammeleht.

[caption id="attachment_412654" align="alignnone" width="1205"] Metsküla kooli lastel lõpeb täna esimene kooliveerand. Pille Kaisel[/caption] Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud külakool töötab annetuste najal, kohtuniku antud tähtajaks pole vallavalitsusega kokkuleppele suudetud jõuda. Terve veerandi nähtamatus koolis käinud Metsküla kooli 21 last lähevad täna vaheajale, teadmata, mis koolist edasi saab. Seda ei tea ka kolm nädalat tagasi peetud kohtuistungilt üle hulga aja rõõmsatena naasnud vanemad. Toona loodeti, et kohtunik Janek Laidvee antud tähtajaks õnnestub kohaliku omavalitsusega kokku leppida, aga kompromiss jooksis liiva. „Seda on raske isegi kirjeldada. Väga uudiseid ei ole. Segane olukord. Ootame ära, mis kohtunik arvab,“ ütles Metsküla lapsevanem Silvia Lotman Lääne Elule neljapäeval. Küsimusele, kui kaua te jaksate, vastas Metsküla koolijuht Pille Kaisel: „Kuni hullemaks ei lähe, siis ikka jaksame, kuigi elu on näidanud, et alati saab hullemaks minna.“ Metsküla kooli lastele teevad kingitusi teatrid ja muuseumid, kes neid tasuta külla kutsuvad, ja annavad tunde popartistid, aga koduvallas kerib juba uus konflikt: kuna Metsküla lapsed käivad koolis, mida pole olemas, seega "ei täida nad koolikohustust", siis keeldub vald määramast kahele erivajadustega koolilapsele tugiisikut. Seda ajal, kui vallavalitsus peaks vanematega kohtuniku määratud tähtajaks kompromissi sõlmima. Kolme nädala jooksul on vahetatud terve hulk meile ja põrgatatud kompromissettepanekuid advokaatide vahendusel nii mitu korda edasi-tagasi, et üksikasjad käivad isegi asjaosalistele endile üle jõu. Lühidalt tegi vald ettepaneku, et Metsküla kooli eest võitlevad vanemad jätavad kohtutee katki ja panevad kümne päeva jooksul pärast kompromissi sõlmimist oma lapsed mõne teise kooli nimekirja. Vastutasuks lubaks vald neil „kogukondlikeks tegevusteks“ kasutada Metsküla koolimaja.

Lääneranna vallavanema Ingvar Saare kiri Metsküla kooli lastevanematele võiks pärineda mõnest allegoorilis-sümbolistlikust jutustusest, kus vallavanem S ärkab ühel hommikul kafkalikus maailmas. Ilma, et ta midagi halba oleks teinud, avastab vallavanem S ühel täiesti tavalisel hommikul, et tema valda on tekkinud nähtamatu kool. Ja mis veel hullem: terve hulk lapsi on juba kuu aega selles nähtamatus koolis käinud. Muidugi tuleb tegutseda, sest niisugune olukord ei saa kesta.

[caption id="attachment_411508" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallajuhid andsid kolmapäeval pressikonverentsi, et haridusreformi selgitada. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla lastevanemad said vallavanemalt kirja, kus ähvardatakse „meetmed“ tarvitusele võtta, kui lapsed koolikohustust täitma ei hakka. Samal ajal käivad lapsed 1. septembrist peale iga päev koolis, õpivad nagu ikka ja mängivad isegi vahetunni ajal kooli. Ka juriidiliselt on kõik korras: koolikohustuse mittetäitmiseks loetakse seaduse järgi lapsi, kes puuduvad koolist või ei ole ühegi kooli nimekirjas. Metsküla lapsed on hariduse infosüsteemis Metsküla kooli nimekirjas. „Septembri alguses kinnitasin ära,“ ütles Metsküla koolijuht Pille Kaisel. Kool on infosüsteemis alles, sest haridus- ja teadusminister pole koolitusluba tühistanud.

[caption id="attachment_411248" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallajuhid andsid pressikonverentsi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Koolivõrgureformi teemal eile pressikonverentsi andnud Lääneranna vallavalitsus leiab, et meedia on kuulanud ära ainult ühe poole, aga mitte kohaliku omavalitsuse seisukohta. Kaks tundi kestnud pressikonverentsi võttis vallavanem Ingvar Saare lõpus kokku nii: „Me oleme sattunud turmtule alla, aga mulle tundub, et tuumpõhjuseid ja detaile on endale selgeks tegema vaevunud väga vähesed neist, kes on sel teemal sõna võtnud. Aga võibolla see ongi ajastu märk.”

Asi, mida me kõik peame harjutama, on julgus ja oskus teha asju omamoodi. Nii, nagu varem pole tehtud või nii, nagu teised ei tee. Kõigepealt on selleks vaja julgust. Väikestel lastel on see olemas, nemad teisiti ei saa. Neile on paljud asjad uued ning ettekujutus, kuidas peaks, kuidas oleks õige või kombeks, ei ole nende sisse veel pesa teinud. Täiskasvanutel on see keerulisem, sest nemad on juba viisi, „kuidas peab”, omandanud.