Silt: lääneranna koolireform

[caption id="attachment_412772" align="alignnone" width="1800"] Metsküla kooli lapsevanemad Siiri Nurk ja Andra Berg-Jürgens. Erakogu[/caption] Kiusamiseks loetakse käitumist, millel on kolm tunnust: tahtlikkus, korduvus ning ebavõrdne võimusuhe kiusaja ja kiusatava vahel. On ainult õnn ja põhjus tänulikkuseks, kui laps satub õppima kooli, kus teda ei kiusata, ei õpilaste ega õpetajate poolt. Aga mida teha, kui see kool, kus sinu laps tunneb ennast erakordselt turvaliselt, satub ise kiusu alla? Just sellises kummalises olukorras on täna Metsküla algkool, kus käivad meie lapsed. Juba pool aastat kestnud vintsutustest hoolimata on Metsküla algkool meie lastele täna täpselt sama turvaline õpikeskkond kui varem. Küll aga on muutunud maailm kooli ümber. Oleme mõlemad Läänerannas üles kasvanud ja elame siin jätkuvalt just seepärast, et siin on toredad inimesed, turvaline lapsi kasvatada ja siin on head koolid. Tänaseks on aga vallavolikogul õnnestunud tekitada olukord, kus väga paljud meie ümber tunnevad, et peavad justkui pooli valima. Valimisliit, mille üks lubadusi oli koolivõrgu säilitamine, on tekitanud hoopiski tõelise koolikiusu õhkkonna. See ei ole emotsionaalselt hea keskkond ei täiskasvanutele ega lastele. Sooviksime üle kõige, et taastuks varasem kodurahu ning lõppeks vallamajast pärinev koolide vastandamine, millest ei võida keegi. Nii meie vanemad lapsed kui ka me ise oleme Lihula koolis käinud. Paljude Metsküla õpilaste vanemad õed-vennad on Lihula õpilased või vilistlased, koos käiakse huviringides ja lapsevanemad on õnnelikud mõlema kooli üle. Metsküla ja Lihula koolid täiendavad teineteist ning pakuvad lastele eri etappides väga head arengukeskkonda.

[caption id="attachment_312935" align="alignnone" width="1024"] Virtsu kool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Tallinna halduskohus jättis rahuldamata 16 lapsevanema kaebuse Virtsu kooli 5.-9. klassi sulgemise osas ja andis õiguse Lääneranna vallale. Kohus selgitas, et kohalikul omavalitsusel on õigus koolivõrku kujundada ja lapsevanemate otsustusõigus koole puudutavate muudatuste üle on piiratud. Põhiseadusest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus pidada üleval piisavat hulka koole, et tagada laste õigus haridusele, aga kellelgi pole õigust nõuda konkreetse kooli säilitamist ja koolivõrgu kujundamist temale sobival viisil. Kohus selgitas, et lapsevanemate kaebuse alusel saab Lääneranna vallavolikogu otsuse õiguspärasust kontrollida üksnes ulatuses, milles see konkreetselt kaebajate õigusi riivab. "Lapsevanemal on õigus, et tema lapsele oleks haridus kättesaadav ja talle ei tekiks sellega seoses ülemäärast raha- ning ajakulu, kuid sellest ei tulene õigust harjumuspärase koolitee säilimisele, kindlatele kooliruumidele ja -majale, personalile ja klassikaaslastele," edastas Lääne Elule Pärnu maakohtu pressiesindaja Hedy Tammeleht.

[caption id="attachment_412654" align="alignnone" width="1205"] Metsküla kooli lastel lõpeb täna esimene kooliveerand. Pille Kaisel[/caption] Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud külakool töötab annetuste najal, kohtuniku antud tähtajaks pole vallavalitsusega kokkuleppele suudetud jõuda. Terve veerandi nähtamatus koolis käinud Metsküla kooli 21 last lähevad täna vaheajale, teadmata, mis koolist edasi saab. Seda ei tea ka kolm nädalat tagasi peetud kohtuistungilt üle hulga aja rõõmsatena naasnud vanemad. Toona loodeti, et kohtunik Janek Laidvee antud tähtajaks õnnestub kohaliku omavalitsusega kokku leppida, aga kompromiss jooksis liiva. „Seda on raske isegi kirjeldada. Väga uudiseid ei ole. Segane olukord. Ootame ära, mis kohtunik arvab,“ ütles Metsküla lapsevanem Silvia Lotman Lääne Elule neljapäeval. Küsimusele, kui kaua te jaksate, vastas Metsküla koolijuht Pille Kaisel: „Kuni hullemaks ei lähe, siis ikka jaksame, kuigi elu on näidanud, et alati saab hullemaks minna.“ Metsküla kooli lastele teevad kingitusi teatrid ja muuseumid, kes neid tasuta külla kutsuvad, ja annavad tunde popartistid, aga koduvallas kerib juba uus konflikt: kuna Metsküla lapsed käivad koolis, mida pole olemas, seega "ei täida nad koolikohustust", siis keeldub vald määramast kahele erivajadustega koolilapsele tugiisikut. Seda ajal, kui vallavalitsus peaks vanematega kohtuniku määratud tähtajaks kompromissi sõlmima. Kolme nädala jooksul on vahetatud terve hulk meile ja põrgatatud kompromissettepanekuid advokaatide vahendusel nii mitu korda edasi-tagasi, et üksikasjad käivad isegi asjaosalistele endile üle jõu. Lühidalt tegi vald ettepaneku, et Metsküla kooli eest võitlevad vanemad jätavad kohtutee katki ja panevad kümne päeva jooksul pärast kompromissi sõlmimist oma lapsed mõne teise kooli nimekirja. Vastutasuks lubaks vald neil „kogukondlikeks tegevusteks“ kasutada Metsküla koolimaja.

Lääneranna vallavanema Ingvar Saare kiri Metsküla kooli lastevanematele võiks pärineda mõnest allegoorilis-sümbolistlikust jutustusest, kus vallavanem S ärkab ühel hommikul kafkalikus maailmas. Ilma, et ta midagi halba oleks teinud, avastab vallavanem S ühel täiesti tavalisel hommikul, et tema valda on tekkinud nähtamatu kool. Ja mis veel hullem: terve hulk lapsi on juba kuu aega selles nähtamatus koolis käinud. Muidugi tuleb tegutseda, sest niisugune olukord ei saa kesta.

[caption id="attachment_411508" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallajuhid andsid kolmapäeval pressikonverentsi, et haridusreformi selgitada. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla lastevanemad said vallavanemalt kirja, kus ähvardatakse „meetmed“ tarvitusele võtta, kui lapsed koolikohustust täitma ei hakka. Samal ajal käivad lapsed 1. septembrist peale iga päev koolis, õpivad nagu ikka ja mängivad isegi vahetunni ajal kooli. Ka juriidiliselt on kõik korras: koolikohustuse mittetäitmiseks loetakse seaduse järgi lapsi, kes puuduvad koolist või ei ole ühegi kooli nimekirjas. Metsküla lapsed on hariduse infosüsteemis Metsküla kooli nimekirjas. „Septembri alguses kinnitasin ära,“ ütles Metsküla koolijuht Pille Kaisel. Kool on infosüsteemis alles, sest haridus- ja teadusminister pole koolitusluba tühistanud.

[caption id="attachment_411248" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallajuhid andsid pressikonverentsi. Foto: Urmas Lauri[/caption] Koolivõrgureformi teemal eile pressikonverentsi andnud Lääneranna vallavalitsus leiab, et meedia on kuulanud ära ainult ühe poole, aga mitte kohaliku omavalitsuse seisukohta. Kaks tundi kestnud pressikonverentsi võttis vallavanem Ingvar Saare lõpus kokku nii: „Me oleme sattunud turmtule alla, aga mulle tundub, et tuumpõhjuseid ja detaile on endale selgeks tegema vaevunud väga vähesed neist, kes on sel teemal sõna võtnud. Aga võibolla see ongi ajastu märk.”

Asi, mida me kõik peame harjutama, on julgus ja oskus teha asju omamoodi. Nii, nagu varem pole tehtud või nii, nagu teised ei tee. Kõigepealt on selleks vaja julgust. Väikestel lastel on see olemas, nemad teisiti ei saa. Neile on paljud asjad uued ning ettekujutus, kuidas peaks, kuidas oleks õige või kombeks, ei ole nende sisse veel pesa teinud. Täiskasvanutel on see keerulisem, sest nemad on juba viisi, „kuidas peab”, omandanud.

  [caption id="attachment_409872" align="alignnone" width="1920"] Metsküla kool. Kaarel Kaisel[/caption] Metsküla lastevanemad kinnitasid, et on valmis asutama erakooli, aga ei saa seda teha poole kooliaasta pealt ja vajavad kohaliku omavalitsuse tuge. Esmaspäeval peetud kohtuistungilt naasid Metsküla kooli lastevanemad üle hulga aja lootusrikastena. „Meil on väga hea meel, et kohtunik meid ära kuulas,“ ütles Metsküla lapsevanem Silvia Lotman Lääne Elule. „Kohtunik ütles, et ta väga soovib, et pooled omavahel kokku lepiksid.“ Tallinna halduskohus andis Lääneranna vallale ühe nädala, et teha 1. septembrist volikogu otsusega suletud Metsküla kooli lastevanematele kompromissettepanek. Lastevanemad said omakorda nädala, et sellele vastata. „Metsküla istungil andis kohus pooltele kompromissläbirääkimiste pidamiseks tähtaja 11. oktoobriks,“ ütles Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu Lääne Elule. „Ma loodan, et vald võtab seda tõsiselt,“ ütles Metsküla kooli hoolekogu liige Püü Polma Lääne Elule. 1. septembrist Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud Metsküla kooli lastevanemad on püüdnud kohaliku omavalitsusega läbi rääkida suvi otsa, et neile antaks kooli päästmiseks erakooli loomiseks aasta, aga see ei õnnestunud. Kohalik omavalitsus pani kooli kinni ja see tegutseb geriljakoolina. Haridusminister Kristina Kallas pole koolitusluba tühistanud, lapsed käivad iga päev koolis, õpetajad annavad tunde, aga palka ei saa ja staažikas kokk Ene Ploom on teinud lastele lõunat oma pensionist.

[caption id="attachment_313445" align="alignnone" width="2000"] Lääneranna vallamaja. Arhiiv[/caption] Lääneranna vallavalitsuse homseks välja kuulutatud pressikonverentsil osalemiseks soovi avaldanud kohalike uudiste portaal "Virtsu - Werderi saare uudised" jääb ukse taha. „Pean kahjuks teada andma, et Virtsu - Werderi saare uudistele pressikonverentsil osalemise akrediteeringut ei väljastata. Pressikonverentsile oodatakse vaid ametlikke väljaandeid,“ teatas Lääneranna valla avalike suhete spetsialist Lilli Lumera meili teel Werderi saare uudistele. Kaks aastat tegutsenud "Virtsu - Werderi saare uudised" edastab kohalikke uudised oma Facebooki lehel ja on end määratlenud ajalehekioskina: kohana, kus jagatakse Virtsu ja endise Hanila valla piirkonna uudiseid.

[caption id="attachment_392198" align="alignnone" width="904"] Vald tahab ka Virtsu kooli lapsevanematelt kohtukulud sissenõuda. Foto: Henrik Raave[/caption] Lääneranna vald tahab, et kohus mõistaks Virtsu kooli lastevanematelt välja ligi 34 000 eurot, mille kohalik omavalitsus on kulutanud nendega kohtuskäimise peale. Nii suure summa on vald maksnud advokaadibüroole PWC Legal, kes esindab kohalikku omavalitsust Virtsu kooli ja ka kõikides teistes koolidega seotud kohtuasjades. Lääneranna vald taotleb, et sellest summast lähtuvalt mõistaks Tallinna halduskohus igalt Virtsu kooli kaitseks kohtusse pöördunud lapsevanemalt Lääneranna valla kasuks välja veidi üle 2100 euro.