Silt: lääneranna koolireform
Metsküla lapsevanemad: vald suhtleb meiega vaid läbi paragrahvide, määruste ja ähvarduste
[caption id="attachment_364465" align="alignnone" width="2000"]
Metsküküla algkool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Metsküla kooli lapsed kanti kohe pärast vallavalitsuse otsust vanemate teadmata kiirkorras Lääneranna valla kõige suurema kooli nimekirja.
Metsküla lapsevanematel ei jäänud neljapäeva õhtul muud üle kui pead vangutada või perekonnaseaduse järele haarata, sest selleks ajaks, kui nad vallavalitsuse teate kätte said, oli nende laps vanemate teadmata kantud Lihula gümnaasiumi nimekirja. „Minu teada ei ole kohus piiranud minu õigust ise emana oma laste hariduse üle otsustada,“ ütles Metsküla lapsevanem Cariina Pähk.
Lääneranna vallavalitsuse otsusega määrati Lihula kooli 17 Metsküla kooli last. Vanemate sõnul lapsed sundkorras määratud koolis käima ei hakka ja koolitöö Metskülas jätkub nagu seni: lapsed käivad koolis, õpetajad õpetavad ja lapsevanemad ootavad kohtust õigust. Esialgse õiguskaitse taotlus on ringkonnakohtusse antud ja halduskohtus on menetlus pooleli. „Mina olen valinud oma lastele kooli. See on Metsküla kool ja lapsed käivad Metskülas,“ ütles Pähk Lääne Elule neljapäeval.
Metsküla koolijuht Pille Kaisel kinnitas matemaatikatunni andmise kõrvalt, et koolitöö Metskülas läheb edasi. „Huvitav on see, et nemad ametnikena teavad lapsevanemaist paremini, mis on laste huvides,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem, filmitegija Katri Rannastu. Jõupositsioonilt tegutsemine ja oma valla rahva soovidega mittearvestamine on Rannastu sõnul saanud Läänerannas pigem reegliks kui erandiks. „Vald suhtleb meiega vaid läbi paragrahvide, määruste ja ähvarduste,“ märkis Rannastu.
Metsküküla algkool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Metsküla kooli lapsed kanti kohe pärast vallavalitsuse otsust vanemate teadmata kiirkorras Lääneranna valla kõige suurema kooli nimekirja.
Metsküla lapsevanematel ei jäänud neljapäeva õhtul muud üle kui pead vangutada või perekonnaseaduse järele haarata, sest selleks ajaks, kui nad vallavalitsuse teate kätte said, oli nende laps vanemate teadmata kantud Lihula gümnaasiumi nimekirja. „Minu teada ei ole kohus piiranud minu õigust ise emana oma laste hariduse üle otsustada,“ ütles Metsküla lapsevanem Cariina Pähk.
Lääneranna vallavalitsuse otsusega määrati Lihula kooli 17 Metsküla kooli last. Vanemate sõnul lapsed sundkorras määratud koolis käima ei hakka ja koolitöö Metskülas jätkub nagu seni: lapsed käivad koolis, õpetajad õpetavad ja lapsevanemad ootavad kohtust õigust. Esialgse õiguskaitse taotlus on ringkonnakohtusse antud ja halduskohtus on menetlus pooleli. „Mina olen valinud oma lastele kooli. See on Metsküla kool ja lapsed käivad Metskülas,“ ütles Pähk Lääne Elule neljapäeval.
Metsküla koolijuht Pille Kaisel kinnitas matemaatikatunni andmise kõrvalt, et koolitöö Metskülas läheb edasi. „Huvitav on see, et nemad ametnikena teavad lapsevanemaist paremini, mis on laste huvides,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem, filmitegija Katri Rannastu. Jõupositsioonilt tegutsemine ja oma valla rahva soovidega mittearvestamine on Rannastu sõnul saanud Läänerannas pigem reegliks kui erandiks. „Vald suhtleb meiega vaid läbi paragrahvide, määruste ja ähvarduste,“ märkis Rannastu. 
Virtsu lapsevanemad jätkavad kohtuteed
[caption id="attachment_412972" align="alignnone" width="1920"] Virtsu lapsevanemate esindaja Henrik Raave. Erakogu[/caption]
Oma kooli eest võitlevad Virtsu lapsevanemad otsustasid edasi kaevata Tallinna halduskohtu otsuse, mis andis õiguse Lääneranna vallavalitsusele Virtsu kooli 5.–9. klassi sulgemise asjus.
Virtsu lapsevanemate esindaja Henrik Raave ütles Lääne Elule, et otsus edasi kaevata sündis neljapäeval tunniajase koosoleku käigus. „Eks inimeste tunded koosolekule tulles olid erinevad,” märkis Raave. „Palju oli pettumust, palju väsimust, aga ühtsuses peitub jõud.”
Kuigi kõik Virtsu kooli 5.–9. klassi laste vanemad on valinud oma lastele juba teise kooli ja 9. klassi laste jaoks on rong läinud, otsustati Tallinna halduskohtu otsus edasi kaevata. Raave sõnul tehti seda kaalutletult ja kohtuteed jätkatakse ka kõigi teiste Eesti koolide nimel, mille kohta võidakse teha sulgemisotsus. „Kui vaja, siis läheme riigikohtuni ja kaugemalegi välja. Läheme lõpuni,” ütles ta.
Virtsu lapsevanemate esindaja Henrik Raave. Erakogu[/caption]
Oma kooli eest võitlevad Virtsu lapsevanemad otsustasid edasi kaevata Tallinna halduskohtu otsuse, mis andis õiguse Lääneranna vallavalitsusele Virtsu kooli 5.–9. klassi sulgemise asjus.
Virtsu lapsevanemate esindaja Henrik Raave ütles Lääne Elule, et otsus edasi kaevata sündis neljapäeval tunniajase koosoleku käigus. „Eks inimeste tunded koosolekule tulles olid erinevad,” märkis Raave. „Palju oli pettumust, palju väsimust, aga ühtsuses peitub jõud.”
Kuigi kõik Virtsu kooli 5.–9. klassi laste vanemad on valinud oma lastele juba teise kooli ja 9. klassi laste jaoks on rong läinud, otsustati Tallinna halduskohtu otsus edasi kaevata. Raave sõnul tehti seda kaalutletult ja kohtuteed jätkatakse ka kõigi teiste Eesti koolide nimel, mille kohta võidakse teha sulgemisotsus. „Kui vaja, siis läheme riigikohtuni ja kaugemalegi välja. Läheme lõpuni,” ütles ta. 
Vandeadvokaat Allar Jõks: vanematel on õigus küsida, kes kaitseb lapsi valla eest
[caption id="attachment_412786" align="alignnone" width="1920"] Vandeadvokaat Allar Jõks märkis, et kohtuotsus irdub aastakümnetega välja kujunenud kohtupraktikast. Foto: Sander Ilvest/Postimees[/caption]
Tallinna halduskohus jättis rahuldamata 16 lapsevanema kaebuse Virtsu kooli 5.-9. klassi sulgemise osas ja andis õiguse Lääneranna vallale.
Jõks märkis, et kohtuotsus irdub aastakümnetega väljakujunenud kohtupraktikast. „Seda olukorras, kus põhiseadust ega põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ei ole hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi osas muudetud,” märkis Jõks. „Kohus leidis, et vald võis kohtumenetluses sulgemisotsuse puudulikke põhjendusi täiendada, aga kui kaebajad esitasid kohtumenetluses tõendeid, mida vald oleks pidanud küsima enne koolivõrgu ümberkorraldamist, siis jättis kohus need tähelepanuta.”
Vandeadvokaat Allar Jõks märkis, et kohtuotsus irdub aastakümnetega välja kujunenud kohtupraktikast. Foto: Sander Ilvest/Postimees[/caption]
Tallinna halduskohus jättis rahuldamata 16 lapsevanema kaebuse Virtsu kooli 5.-9. klassi sulgemise osas ja andis õiguse Lääneranna vallale.
Jõks märkis, et kohtuotsus irdub aastakümnetega väljakujunenud kohtupraktikast. „Seda olukorras, kus põhiseadust ega põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ei ole hariduse kättesaadavuse ja kvaliteedi osas muudetud,” märkis Jõks. „Kohus leidis, et vald võis kohtumenetluses sulgemisotsuse puudulikke põhjendusi täiendada, aga kui kaebajad esitasid kohtumenetluses tõendeid, mida vald oleks pidanud küsima enne koolivõrgu ümberkorraldamist, siis jättis kohus need tähelepanuta.” 
Metsküla lapsevanemad: kuidas peatada koolikiusajat?
[caption id="attachment_412772" align="alignnone" width="1800"]
Metsküla kooli lapsevanemad Siiri Nurk ja Andra Berg-Jürgens. Erakogu[/caption]
Kiusamiseks loetakse käitumist, millel on kolm tunnust: tahtlikkus, korduvus ning ebavõrdne võimusuhe kiusaja ja kiusatava vahel.
On ainult õnn ja põhjus tänulikkuseks, kui laps satub õppima kooli, kus teda ei kiusata, ei õpilaste ega õpetajate poolt. Aga mida teha, kui see kool, kus sinu laps tunneb ennast erakordselt turvaliselt, satub ise kiusu alla? Just sellises kummalises olukorras on täna Metsküla algkool, kus käivad meie lapsed.
Juba pool aastat kestnud vintsutustest hoolimata on Metsküla algkool meie lastele täna täpselt sama turvaline õpikeskkond kui varem. Küll aga on muutunud maailm kooli ümber. Oleme mõlemad Läänerannas üles kasvanud ja elame siin jätkuvalt just seepärast, et siin on toredad inimesed, turvaline lapsi kasvatada ja siin on head koolid. Tänaseks on aga vallavolikogul õnnestunud tekitada olukord, kus väga paljud meie ümber tunnevad, et peavad justkui pooli valima.
Valimisliit, mille üks lubadusi oli koolivõrgu säilitamine, on tekitanud hoopiski tõelise koolikiusu õhkkonna. See ei ole emotsionaalselt hea keskkond ei täiskasvanutele ega lastele. Sooviksime üle kõige, et taastuks varasem kodurahu ning lõppeks vallamajast pärinev koolide vastandamine, millest ei võida keegi. Nii meie vanemad lapsed kui ka me ise oleme Lihula koolis käinud. Paljude Metsküla õpilaste vanemad õed-vennad on Lihula õpilased või vilistlased, koos käiakse huviringides ja lapsevanemad on õnnelikud mõlema kooli üle. Metsküla ja Lihula koolid täiendavad teineteist ning pakuvad lastele eri etappides väga head arengukeskkonda.
Metsküla kooli lapsevanemad Siiri Nurk ja Andra Berg-Jürgens. Erakogu[/caption]
Kiusamiseks loetakse käitumist, millel on kolm tunnust: tahtlikkus, korduvus ning ebavõrdne võimusuhe kiusaja ja kiusatava vahel.
On ainult õnn ja põhjus tänulikkuseks, kui laps satub õppima kooli, kus teda ei kiusata, ei õpilaste ega õpetajate poolt. Aga mida teha, kui see kool, kus sinu laps tunneb ennast erakordselt turvaliselt, satub ise kiusu alla? Just sellises kummalises olukorras on täna Metsküla algkool, kus käivad meie lapsed.
Juba pool aastat kestnud vintsutustest hoolimata on Metsküla algkool meie lastele täna täpselt sama turvaline õpikeskkond kui varem. Küll aga on muutunud maailm kooli ümber. Oleme mõlemad Läänerannas üles kasvanud ja elame siin jätkuvalt just seepärast, et siin on toredad inimesed, turvaline lapsi kasvatada ja siin on head koolid. Tänaseks on aga vallavolikogul õnnestunud tekitada olukord, kus väga paljud meie ümber tunnevad, et peavad justkui pooli valima.
Valimisliit, mille üks lubadusi oli koolivõrgu säilitamine, on tekitanud hoopiski tõelise koolikiusu õhkkonna. See ei ole emotsionaalselt hea keskkond ei täiskasvanutele ega lastele. Sooviksime üle kõige, et taastuks varasem kodurahu ning lõppeks vallamajast pärinev koolide vastandamine, millest ei võida keegi. Nii meie vanemad lapsed kui ka me ise oleme Lihula koolis käinud. Paljude Metsküla õpilaste vanemad õed-vennad on Lihula õpilased või vilistlased, koos käiakse huviringides ja lapsevanemad on õnnelikud mõlema kooli üle. Metsküla ja Lihula koolid täiendavad teineteist ning pakuvad lastele eri etappides väga head arengukeskkonda. 
Lääneranna vald sai Virtsu kooli vastu kohtus õiguse
[caption id="attachment_312935" align="alignnone" width="1024"]
Virtsu kool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tallinna halduskohus jättis rahuldamata 16 lapsevanema kaebuse Virtsu kooli 5.-9. klassi sulgemise osas ja andis õiguse Lääneranna vallale.
Kohus selgitas, et kohalikul omavalitsusel on õigus koolivõrku kujundada ja lapsevanemate otsustusõigus koole puudutavate muudatuste üle on piiratud.
Põhiseadusest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus pidada üleval piisavat hulka koole, et tagada laste õigus haridusele, aga kellelgi pole õigust nõuda konkreetse kooli säilitamist ja koolivõrgu kujundamist temale sobival viisil.
Kohus selgitas, et lapsevanemate kaebuse alusel saab Lääneranna vallavolikogu otsuse õiguspärasust kontrollida üksnes ulatuses, milles see konkreetselt kaebajate õigusi riivab.
"Lapsevanemal on õigus, et tema lapsele oleks haridus kättesaadav ja talle ei tekiks sellega seoses ülemäärast raha- ning ajakulu, kuid sellest ei tulene õigust harjumuspärase koolitee säilimisele, kindlatele kooliruumidele ja -majale, personalile ja klassikaaslastele," edastas Lääne Elule Pärnu maakohtu pressiesindaja Hedy Tammeleht.
Virtsu kool. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Tallinna halduskohus jättis rahuldamata 16 lapsevanema kaebuse Virtsu kooli 5.-9. klassi sulgemise osas ja andis õiguse Lääneranna vallale.
Kohus selgitas, et kohalikul omavalitsusel on õigus koolivõrku kujundada ja lapsevanemate otsustusõigus koole puudutavate muudatuste üle on piiratud.
Põhiseadusest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus pidada üleval piisavat hulka koole, et tagada laste õigus haridusele, aga kellelgi pole õigust nõuda konkreetse kooli säilitamist ja koolivõrgu kujundamist temale sobival viisil.
Kohus selgitas, et lapsevanemate kaebuse alusel saab Lääneranna vallavolikogu otsuse õiguspärasust kontrollida üksnes ulatuses, milles see konkreetselt kaebajate õigusi riivab.
"Lapsevanemal on õigus, et tema lapsele oleks haridus kättesaadav ja talle ei tekiks sellega seoses ülemäärast raha- ning ajakulu, kuid sellest ei tulene õigust harjumuspärase koolitee säilimisele, kindlatele kooliruumidele ja -majale, personalile ja klassikaaslastele," edastas Lääne Elule Pärnu maakohtu pressiesindaja Hedy Tammeleht. 
Metsküla kooli kompromiss jooksis kohtuniku määratud tähtajaks liiva
[caption id="attachment_412654" align="alignnone" width="1205"]
Metsküla kooli lastel lõpeb täna esimene kooliveerand. Pille Kaisel[/caption]
Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud külakool töötab annetuste najal, kohtuniku antud tähtajaks pole vallavalitsusega kokkuleppele suudetud jõuda.
Terve veerandi nähtamatus koolis käinud Metsküla kooli 21 last lähevad täna vaheajale, teadmata, mis koolist edasi saab. Seda ei tea ka kolm nädalat tagasi peetud kohtuistungilt üle hulga aja rõõmsatena naasnud vanemad. Toona loodeti, et kohtunik Janek Laidvee antud tähtajaks õnnestub kohaliku omavalitsusega kokku leppida, aga kompromiss jooksis liiva. „Seda on raske isegi kirjeldada. Väga uudiseid ei ole. Segane olukord. Ootame ära, mis kohtunik arvab,“ ütles Metsküla lapsevanem Silvia Lotman Lääne Elule neljapäeval.
Küsimusele, kui kaua te jaksate, vastas Metsküla koolijuht Pille Kaisel: „Kuni hullemaks ei lähe, siis ikka jaksame, kuigi elu on näidanud, et alati saab hullemaks minna.“ Metsküla kooli lastele teevad kingitusi teatrid ja muuseumid, kes neid tasuta külla kutsuvad, ja annavad tunde popartistid, aga koduvallas kerib juba uus konflikt: kuna Metsküla lapsed käivad koolis, mida pole olemas, seega "ei täida nad koolikohustust", siis keeldub vald määramast kahele erivajadustega koolilapsele tugiisikut. Seda ajal, kui vallavalitsus peaks vanematega kohtuniku määratud tähtajaks kompromissi sõlmima.
Kolme nädala jooksul on vahetatud terve hulk meile ja põrgatatud kompromissettepanekuid advokaatide vahendusel nii mitu korda edasi-tagasi, et üksikasjad käivad isegi asjaosalistele endile üle jõu. Lühidalt tegi vald ettepaneku, et Metsküla kooli eest võitlevad vanemad jätavad kohtutee katki ja panevad kümne päeva jooksul pärast kompromissi sõlmimist oma lapsed mõne teise kooli nimekirja. Vastutasuks lubaks vald neil „kogukondlikeks tegevusteks“ kasutada Metsküla koolimaja.
Metsküla kooli lastel lõpeb täna esimene kooliveerand. Pille Kaisel[/caption]
Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud külakool töötab annetuste najal, kohtuniku antud tähtajaks pole vallavalitsusega kokkuleppele suudetud jõuda.
Terve veerandi nähtamatus koolis käinud Metsküla kooli 21 last lähevad täna vaheajale, teadmata, mis koolist edasi saab. Seda ei tea ka kolm nädalat tagasi peetud kohtuistungilt üle hulga aja rõõmsatena naasnud vanemad. Toona loodeti, et kohtunik Janek Laidvee antud tähtajaks õnnestub kohaliku omavalitsusega kokku leppida, aga kompromiss jooksis liiva. „Seda on raske isegi kirjeldada. Väga uudiseid ei ole. Segane olukord. Ootame ära, mis kohtunik arvab,“ ütles Metsküla lapsevanem Silvia Lotman Lääne Elule neljapäeval.
Küsimusele, kui kaua te jaksate, vastas Metsküla koolijuht Pille Kaisel: „Kuni hullemaks ei lähe, siis ikka jaksame, kuigi elu on näidanud, et alati saab hullemaks minna.“ Metsküla kooli lastele teevad kingitusi teatrid ja muuseumid, kes neid tasuta külla kutsuvad, ja annavad tunde popartistid, aga koduvallas kerib juba uus konflikt: kuna Metsküla lapsed käivad koolis, mida pole olemas, seega "ei täida nad koolikohustust", siis keeldub vald määramast kahele erivajadustega koolilapsele tugiisikut. Seda ajal, kui vallavalitsus peaks vanematega kohtuniku määratud tähtajaks kompromissi sõlmima.
Kolme nädala jooksul on vahetatud terve hulk meile ja põrgatatud kompromissettepanekuid advokaatide vahendusel nii mitu korda edasi-tagasi, et üksikasjad käivad isegi asjaosalistele endile üle jõu. Lühidalt tegi vald ettepaneku, et Metsküla kooli eest võitlevad vanemad jätavad kohtutee katki ja panevad kümne päeva jooksul pärast kompromissi sõlmimist oma lapsed mõne teise kooli nimekirja. Vastutasuks lubaks vald neil „kogukondlikeks tegevusteks“ kasutada Metsküla koolimaja. 
Juhtkiri: koolikius
Lääneranna vallavanema Ingvar Saare kiri Metsküla kooli lastevanematele võiks pärineda mõnest allegoorilis-sümbolistlikust jutustusest, kus vallavanem S ärkab ühel hommikul kafkalikus maailmas.
Ilma, et ta midagi halba oleks teinud, avastab vallavanem S ühel täiesti tavalisel hommikul, et tema valda on tekkinud nähtamatu kool. Ja mis veel hullem: terve hulk lapsi on juba kuu aega selles nähtamatus koolis käinud. Muidugi tuleb tegutseda, sest niisugune olukord ei saa kesta.