Silt: Läänemaa Ühisgümnaasium
Õpilased: meie kool vääris tiitlit
[caption id="attachment_363553" align="alignnone" width="2000"]
Karika võtsid vastu õpilasesinduse liikmed (vasakult): Marie Keldrimäe, Rasmus Kuslap, Anastasia Nevski, Erko Puskar ja Elisabeth Sild. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tänavuse aasta kooli tiitli pälvis Läänemaa ühisgümnaasium, teisele kohale jäi väga tasavägises võistluses Metsküla algkool.
Kui haridusminister Liina Kersna andis reede hommikul „Terevisiooni“ otse-eetris LÜGi monarhile Erko Puskarile üle šokolaadiga täidetud võidukarika, ei tahtnud õpilaste rõõmujoovastus ühisgümnaasiumi treppidel lõppeda.
Õpilased ütlesid, et nende kool vääris tiitlit täielikult. „Kui gümnaasiumisse tulin, öeldi mulle, et järgmised kolm aastat on elu parim aeg. Kümnenda klassi alguses mõtlesin, et see on klišee, aga siin on lihtsalt nii lahe,“ ütles õpilasesinduse asepäälik, 11. klassi õpilane Elisabeth Sild.
Karika võtsid vastu õpilasesinduse liikmed (vasakult): Marie Keldrimäe, Rasmus Kuslap, Anastasia Nevski, Erko Puskar ja Elisabeth Sild. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Tänavuse aasta kooli tiitli pälvis Läänemaa ühisgümnaasium, teisele kohale jäi väga tasavägises võistluses Metsküla algkool.
Kui haridusminister Liina Kersna andis reede hommikul „Terevisiooni“ otse-eetris LÜGi monarhile Erko Puskarile üle šokolaadiga täidetud võidukarika, ei tahtnud õpilaste rõõmujoovastus ühisgümnaasiumi treppidel lõppeda.
Õpilased ütlesid, et nende kool vääris tiitlit täielikult. „Kui gümnaasiumisse tulin, öeldi mulle, et järgmised kolm aastat on elu parim aeg. Kümnenda klassi alguses mõtlesin, et see on klišee, aga siin on lihtsalt nii lahe,“ ütles õpilasesinduse asepäälik, 11. klassi õpilane Elisabeth Sild. 
Läänemaa ühisgümnaasium avab taas tervisesuuna
[caption id="attachment_199482" align="alignnone" width="1024"]
Läänemaa ühisgümnaasium. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Tulevast õppeaastast avab Läänemaa ühisgümnaasium pärast mõneaastast pausi taas tervise õppesuuna.
Kooli direktori Ain Iro sõnul on koolis kunagi olnud tervise ja spordi õppesuund, kuid viimased selle suuna õpilased lõpetasid kooli 2018. aastal. Vahepeal pole kool tervisesuunda isegi mitte välja kuulutanud. Vastuvõtt lõpetati kesise huvi tõttu.
Läänemaa ühisgümnaasium. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Tulevast õppeaastast avab Läänemaa ühisgümnaasium pärast mõneaastast pausi taas tervise õppesuuna.
Kooli direktori Ain Iro sõnul on koolis kunagi olnud tervise ja spordi õppesuund, kuid viimased selle suuna õpilased lõpetasid kooli 2018. aastal. Vahepeal pole kool tervisesuunda isegi mitte välja kuulutanud. Vastuvõtt lõpetati kesise huvi tõttu. 
Noored kunstnikud kutsuvad mängima
[caption id="attachment_356846" align="alignnone" width="2000"]
Installatsioon „Armastus esimesest püssikuulist”. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Haapsalu kunstikooli õpilaste ühisnäitus Haapsalu linnagaleriis püsib näiliselt mängu lainel ja kutsub ilmsüütut vaatajat kaasa lööma.
See on muidugi lõks. Paremal juhul lõpeb kutse kaasa mängida tühjade lubaduste prügikastis. Halvemal juhul neeldub vaataja Bermuda kolmnurka.
Pealkiri „Mängu lainel” on täpne. Mängu(lisust) ja võimalust kaasa lüüa leidub näitusesaalis küllaga. Juba galerii uksel võtab tulija vastu „Õnneloos” – mahukas installatsioon, kust valida huupi toruke, leida krüpteeritud sõnum ja seinalt sõnumi tähendus. Ei saa salata, „Õnneloos” nagu iga teinegi hasartmäng tekitab sõltuvust. Isegi Haapsalu linnagalerii tarmukas valvur märgib, et „Õnneloos” meeldib vaatajatele väga. Kihk üha uute torukeste järele haarata võtab võimust, kuni saab selgeks – mitte iga võit pole võit.
Installatsioon „Armastus esimesest püssikuulist”. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa ühisgümnaasiumi ja Haapsalu kunstikooli õpilaste ühisnäitus Haapsalu linnagaleriis püsib näiliselt mängu lainel ja kutsub ilmsüütut vaatajat kaasa lööma.
See on muidugi lõks. Paremal juhul lõpeb kutse kaasa mängida tühjade lubaduste prügikastis. Halvemal juhul neeldub vaataja Bermuda kolmnurka.
Pealkiri „Mängu lainel” on täpne. Mängu(lisust) ja võimalust kaasa lüüa leidub näitusesaalis küllaga. Juba galerii uksel võtab tulija vastu „Õnneloos” – mahukas installatsioon, kust valida huupi toruke, leida krüpteeritud sõnum ja seinalt sõnumi tähendus. Ei saa salata, „Õnneloos” nagu iga teinegi hasartmäng tekitab sõltuvust. Isegi Haapsalu linnagalerii tarmukas valvur märgib, et „Õnneloos” meeldib vaatajatele väga. Kihk üha uute torukeste järele haarata võtab võimust, kuni saab selgeks – mitte iga võit pole võit. 
Kõnevõistluse võitjad: noored kõnelesid Eestile
[caption id="attachment_355432" align="alignnone" width="1620"]
Foto: Andra Kirna[/caption]
Läänemaa ühisgümnaasium ja Haapsalu põhikool selgitasid vabariigi aastapäeva eel välja parimad Eesti sünnipäeva auks kirjutatud kõned.
Läänemaa ühisgümnaasiumi kõnevõistlusel oli sel aastal rekordarv osalejaid, suisa 20. Kindlat teemat korraldajad noortele ette ei andnud, ainus märksõna oli, et tegemist on Eestile pühendatud sünnipäevakõnega.
Kui tavaliselt kipub kodumaa sünnipäevakõnedes kõlama ülistus meie loodusele ja kultuurile ning ikka räägitakse esiisade võitlusest Eesti vabaduse eest, siis sel korral pani noori muretsema Eesti ühiskonnas leviv vaen, noorte vaimne tervis ja noorte roll ühiskonnas. Kõnedest kõlas
Foto: Andra Kirna[/caption]
Läänemaa ühisgümnaasium ja Haapsalu põhikool selgitasid vabariigi aastapäeva eel välja parimad Eesti sünnipäeva auks kirjutatud kõned.
Läänemaa ühisgümnaasiumi kõnevõistlusel oli sel aastal rekordarv osalejaid, suisa 20. Kindlat teemat korraldajad noortele ette ei andnud, ainus märksõna oli, et tegemist on Eestile pühendatud sünnipäevakõnega.
Kui tavaliselt kipub kodumaa sünnipäevakõnedes kõlama ülistus meie loodusele ja kultuurile ning ikka räägitakse esiisade võitlusest Eesti vabaduse eest, siis sel korral pani noori muretsema Eesti ühiskonnas leviv vaen, noorte vaimne tervis ja noorte roll ühiskonnas. Kõnedest kõlas 
Läänemaa esimene gümnaasium oli tütarlastegümnaasium
[caption id="attachment_350643" align="aligncenter" width="1233"]
Õpilaste käitumist Kooli tänaval jälgis koolijuht Alma Berg koolihoone akendele kinnitatud peeglite abil. Kes õpilastest jooksma hakkas või liiga valjusti rääkis, kutsuti „pihile“. Foto: Haapsalu laulupidu 1913, Eesti Rahva Muuseumi kogu[/caption]
Eestikeelne gümnaasium Haapsalus sündis 19. detsembril 1918, ent venekeelne Haapsalu tütarlaste gümnaasium juba neli aastat varem, kirjutab Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna.
Nimelt muudeti 1912. aastal 19. sajandi keskpaigast tegutsenud Haapsalu II järgu linna-tütarlastekool Haapsalu 6-klassiliseks progümnaasiumiks ja seejärel 1914. aastal tütarlastegümnaasiumiks. Gümnaasiumi esimese lennu lõpuaktus oli kevadel 1915 kuursaalis. Tippajal õppis koolis umbes 140 neidu, enamik neist eesti rahvusest.
Vene keisririigis ei peetud tütarlastegümnaasiume täieõiguslikuks keskharidust andvaks õppeasutuseks. Alles 1915. aastast said gümnaasiumi lõpetanud neiud õiguse astuda riiklikesse ülikoolidesse, meesüliõpilastest üle jäänud kohtadele.
Õpilaste käitumist Kooli tänaval jälgis koolijuht Alma Berg koolihoone akendele kinnitatud peeglite abil. Kes õpilastest jooksma hakkas või liiga valjusti rääkis, kutsuti „pihile“. Foto: Haapsalu laulupidu 1913, Eesti Rahva Muuseumi kogu[/caption]
Eestikeelne gümnaasium Haapsalus sündis 19. detsembril 1918, ent venekeelne Haapsalu tütarlaste gümnaasium juba neli aastat varem, kirjutab Läänemaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja Kalle Lõuna.
Nimelt muudeti 1912. aastal 19. sajandi keskpaigast tegutsenud Haapsalu II järgu linna-tütarlastekool Haapsalu 6-klassiliseks progümnaasiumiks ja seejärel 1914. aastal tütarlastegümnaasiumiks. Gümnaasiumi esimese lennu lõpuaktus oli kevadel 1915 kuursaalis. Tippajal õppis koolis umbes 140 neidu, enamik neist eesti rahvusest.
Vene keisririigis ei peetud tütarlastegümnaasiume täieõiguslikuks keskharidust andvaks õppeasutuseks. Alles 1915. aastast said gümnaasiumi lõpetanud neiud õiguse astuda riiklikesse ülikoolidesse, meesüliõpilastest üle jäänud kohtadele. 
Kullapoiss Mattias Kerge
[caption id="attachment_332613" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa ühisgümnaasiumi säravaim lõpetaja on Mattias Kerge. Foto: Elen Freivald[/caption]
Sel kevadel Läänemaa ühisgümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Mattias Kerget nimetab LÜGi direktor Ain Iro selle aasta kõige säravamaks lõpetajaks.
Väga heade hinnete kõrval on Kerge kontol ainuüksi sel õppeaastal kolme üle-eestilise ainevõistluse – eesti keele, geograafia ja majanduse – võit, lisaks ette näidata kolmas koht ühiskonnaõpetuse olümpiaadil.
„Läbinisti kuldne – mõtlemiselt, teadmistelt, süvenemiselt. Inimesena julge, avatud, abivalmis,” iseloomustas noormeest tema gümnaasiumiastme klassijuhataja Ülle Lumeste.
Läänemaa ühisgümnaasiumi säravaim lõpetaja on Mattias Kerge. Foto: Elen Freivald[/caption]
Sel kevadel Läänemaa ühisgümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Mattias Kerget nimetab LÜGi direktor Ain Iro selle aasta kõige säravamaks lõpetajaks.
Väga heade hinnete kõrval on Kerge kontol ainuüksi sel õppeaastal kolme üle-eestilise ainevõistluse – eesti keele, geograafia ja majanduse – võit, lisaks ette näidata kolmas koht ühiskonnaõpetuse olümpiaadil.
„Läbinisti kuldne – mõtlemiselt, teadmistelt, süvenemiselt. Inimesena julge, avatud, abivalmis,” iseloomustas noormeest tema gümnaasiumiastme klassijuhataja Ülle Lumeste.