Silt: Lääne-Nigula volikogu

[caption id="attachment_410806" align="alignnone" width="1920"] Lääne-Nigula volikogu kiitis Risti tuulepargi heaks neljapäevasel istungil. Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu oli neljapäeval seda meelt, et Risti tuulepark võib tulla. Selle poolt oli 16 ja vastu seitse volikoguliiget. Lääne-Nigula vallavolikogu kiitis neljapäeval heaks Risti tuulepargi eriplaneeringu esimese etapi, mis võimaldaks tulevikus püstitada sinna 25 tuulikut kõrgusega kuni 270 meetrit. Vallavanem Janno Randmaa rääkis volikogu liikmetele, et eelnõusse on tehtud mõningaid kosmeetilisi muudatusi. Näiteks alguses plaanitud 290meetriste tuulikute asemel on nende maksimumkõrguseks nüüd 270 meetrit, tuugenite arvu on vähendatud 30 pealt 25 tuulikuni. „Kui nüüd eriplaneeringuga edasi läheme, saame veelgi selgust juurde, kui kõrged tuulikud meile sobivad, milline on nende mõju piirkonna eluolule ja kuidas nad peavad andma kasu kohalikule kogukonnale. Ümberkaudsed asulad peaksid tunnetama, et see ka annab midagi, mitte ainult ei võta ära,” lausus Randmaa. Vallavanema sõnul on võimalik, et lisaks Enefit Greenile tehakse koostööd ka teiste arendajatega. „Peame tegema vallavalitsuse ja juhtivkomisjoni liikmetega tõsise arutelu, kuidas me selle valiku enda jaoks kujundame. Kui on arendajaid, kel on tõsine huvi, miks peaksime siis neid kõrvale jätma, kui nad on nõus panustama piirkonna arengusse,” nentis Randmaa.

[caption id="attachment_276297" align="alignnone" width="1920"] Aulepa tuulepark. Foto: Urmas Lauri[/caption] Suure tõenäosusega annab tuulepargi ära keelanud ja kaks aastat energiafirmaga kohut käinud Lääne-Nigula vald ülehomme lõpuks loa tuugenid Risti külje all püsti panna. Kui Risti tuulepargi eelnõu ülehomme vastu võetakse, jõuab ehitus uude järku: paika pannakse tuulikute täpsed asukohad, kõrgus ja hulk. Selle peale kulub paar aastat. Kui volikogu ka selle kinnitab, hakkab Enefit Greenile nüüdseks juba 300 miljonit eurot maksma mineva pargi ehitus pihta.

[caption id="attachment_401394" align="alignnone" width="2000"] Taebla osavallavanem Julia Sirkel (vasakult), Martna osavallavanem Karl Kalamees ja Palivere osavallavanem Andrus Eilpuu tutvustasid vallavanem Janno Randmaa silme all end Lääne-Nigula volikogule. Foto kuvatõmmis[/caption] Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa lõi uppi eelmise vallavanema Aivar Riisalu loodud juhtimissüsteemi ja pani osavallavanemad taas vaid ühele toolile istuma. Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa lõi uppi eelmise vallavanema Aivar Riisalu loodud juhtimissüsteemi ja pani osavallavanemad taas vaid ühele toolile istuma.

Lääne-Nigula volikogul on kombeks oma istungeid pidada järgemööda eri osavaldades. Neid on suures vallas kaheksa ning aasta jooksul teeb volikogu vallale pooteist tiiru peale, hoides end samas eri piirkondade eluoluga kursis. Eelmisel neljapäeval kogunes volikogu Martna osavallas Saueaugu teatritalus, kus juba 31. mail tuuakse lavale uus tükk – Jaan Tätte näitemäng „Meeletu”. Kui teatrietendusest, olgu see nii meeletu, kui tahes, saavad osa vaid kohal olnud pealtvaatajad, siis volikogu istungeid saab jälgida veebist reaalajas ning kõik seal toimuv laotatakse kohe huviliste ette laiali.

[caption id="attachment_100077" align="alignnone" width="1280"] Lääne-Nigula kirik. Foto arhiiv[/caption] Lääne-Nigula volikogu otsustas neljapäeval, et vald toetab EELK Lääne-Nigula püha Nikolause koguduse küttesüsteemi ümberehitamist 10 000 euroga. Nii kirik kui ka pastoraadihoone viiakse üle maaküttele. Kevadel sai kogudus küttesüsteemi ümberehituse osaliseks rahastamiseks Leaderi meetmest 61 000 eurot. Vahepeal on olnud märkimisväärne hindade tõus ning koguduse omaosaluse vajadus on suurenenud 50 000 euroni.

[caption id="attachment_375590" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula volikogu opositsiooni kuuluv Janek Loorens pole rahul, et Oru koolimaja saab remondiks raha alles 2025. aastal. Foto Urmas Lauri[/caption] Kuidas Lääne-Nigulas valla rahaga lähema nelja aasta jooksul ümber käia, selleks koostatakse praegu eelarvestrateegiat, mida vallavolikogu tänasel istungil esimest korda arutama hakkab. Lääne-Nigula valla eelarve kasvab tänavuselt 14,2 miljonilt eurolt 2026. aastaks 15,9 miljonile eurole. Eelarvestrateegiasse sai muudatusettepanekuid esitada mai lõpuni, kokku laekus 33 ettepanekut. „Need parandused, mida komisjonid nõudsid, on tänaseks eelnõus kajastatud, eks paistab, kuidas esimene lugemine möödub,” ütles eelnõu ettekandja, vallavalitsuse liige ja Palivere osavallavanem Merilin Saska.

[caption id="attachment_353465" align="alignnone" width="2000"] Andres Kampmann. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Rahandusministeeriumi koostatud volinike profiili järgi selgub, et Läänemaa omavalitsuste ja Lääneranna valla keskmine volinik on 48aastane kõrgharitud mees, kes on volikokku tagasi valitud. Kõigist Läänemaa volinikest vastab täpselt keskmise voliniku kirjeldusele Keskerakonna nimekirjas Lääne-Nigula volikokku pääsenud Andres Kampmann, kes on märtsi lõpuni oma volitused volikogus peatanud. Läänemaal on Eesti keskmisest rohkem selliseid volikoguliikmeid, kes on tagasi valitud. Kui üle Eesti on tagasi valitud 54 protsenti volinikest, siis Läänemaal on uuesti volikogus 60,25 protsenti volinikest. Protsentuaalselt kõige rohkem valiti volinikke tagasi Vormsil – 71 protsenti ehk seitsmest viis. Teisel kohal on Lääneranna vald, kus tagasivalituks osutus 62 protsenti ehk 13 volinikku. Haapsalu ja Lääne-Nigula volikogus on mõlemas tagasi valitud 25 volinikust 15 ehk 60 protsenti.

Lääne-Nigula volikogu valis neljapäeval Oru kultuurisaalis peetud istungil komisjonide juhid ja otsustas vallavanema leidmiseks välja kuulutada konkursi. Komisjoni esimeeste kohad jagas võimuliit omavahel, aseesimeesteks said opositsiooni esindajad. Vaid revisjonikomisjoni esimehe koht loovutati opositsiooni kuuluvale valimisliidu Tegusalt Tulevikku esinumbrile Neeme Suurele. Lääne-Nigula volikogul on kuus alalist komisjoni, kõik esimehe kohale kandideerinud said võimaluse end volinikele tutvustada. Neeme Suur uuris majandus- ja planeerimiskomisjoni juhiks pürgivalt Marek Topperilt (RE), kuidas suhtub too taastuvenergia arengusse. „Kohtuvaidluses on tuulepargi planeering ja teadaolevalt on väga suurel hulgal esitatud projekteerimistingimuste taotlusi päikeseenergiale Kullamaa ümbruses. Kuidas sa sellesse suhtud?” küsis Suur. Topper vastas, et ta pole kunagi tahtnud olla taastuvenergia vastane. „Aga siin tuleb lähtuda inimeste heaolust meie vallas,” lisas ta. „Kui on võimalik leida kokkulepe elanike ja taastuvenergia [arendajate – toim.] vahel, siis on see loomulikult positiivne. Number üks on minu meelest elanikud, täna tegeleme ka Kullamaal selle päikesepargiga. Kõik on võimalik, kui osapooled – arendaja ja elanikud – jäävad sellega rahule,” ütles Topper.

[caption id="attachment_347497" align="aligncenter" width="2000"] Lääne-Nigula volikogu uus esimees Mikk Lõhmus hääletamas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu valis oma eilsel istungil volikogu esimeheks Mikk Lõhmuse ja aseesimeheks Hardi Rehkalti. Lõhmus ja Rehkalt said ametisse võrdsete häältega. Lõhmuse kõrval esitati volikogu esimehe kohale ka eelmisel neljal aastal volikogu tööd juhtinud Neeme Suur. „Et oleks valimine, mitte hääletamine,” ütles Suure kandidatuuri esitanud Arvo Ninn. Hääletus lõppes skooriga 15:8 Lõhmuse kasuks.