Silt: Lääne-Nigula volikogu

[caption id="attachment_100077" align="alignnone" width="1280"] Lääne-Nigula kirik. Foto arhiiv[/caption] Lääne-Nigula volikogu otsustas neljapäeval, et vald toetab EELK Lääne-Nigula püha Nikolause koguduse küttesüsteemi ümberehitamist 10 000 euroga. Nii kirik kui ka pastoraadihoone viiakse üle maaküttele. Kevadel sai kogudus küttesüsteemi ümberehituse osaliseks rahastamiseks Leaderi meetmest 61 000 eurot. Vahepeal on olnud märkimisväärne hindade tõus ning koguduse omaosaluse vajadus on suurenenud 50 000 euroni.

[caption id="attachment_375590" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula volikogu opositsiooni kuuluv Janek Loorens pole rahul, et Oru koolimaja saab remondiks raha alles 2025. aastal. Foto Urmas Lauri[/caption] Kuidas Lääne-Nigulas valla rahaga lähema nelja aasta jooksul ümber käia, selleks koostatakse praegu eelarvestrateegiat, mida vallavolikogu tänasel istungil esimest korda arutama hakkab. Lääne-Nigula valla eelarve kasvab tänavuselt 14,2 miljonilt eurolt 2026. aastaks 15,9 miljonile eurole. Eelarvestrateegiasse sai muudatusettepanekuid esitada mai lõpuni, kokku laekus 33 ettepanekut. „Need parandused, mida komisjonid nõudsid, on tänaseks eelnõus kajastatud, eks paistab, kuidas esimene lugemine möödub,” ütles eelnõu ettekandja, vallavalitsuse liige ja Palivere osavallavanem Merilin Saska.

[caption id="attachment_353465" align="alignnone" width="2000"] Andres Kampmann. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Rahandusministeeriumi koostatud volinike profiili järgi selgub, et Läänemaa omavalitsuste ja Lääneranna valla keskmine volinik on 48aastane kõrgharitud mees, kes on volikokku tagasi valitud. Kõigist Läänemaa volinikest vastab täpselt keskmise voliniku kirjeldusele Keskerakonna nimekirjas Lääne-Nigula volikokku pääsenud Andres Kampmann, kes on märtsi lõpuni oma volitused volikogus peatanud. Läänemaal on Eesti keskmisest rohkem selliseid volikoguliikmeid, kes on tagasi valitud. Kui üle Eesti on tagasi valitud 54 protsenti volinikest, siis Läänemaal on uuesti volikogus 60,25 protsenti volinikest. Protsentuaalselt kõige rohkem valiti volinikke tagasi Vormsil – 71 protsenti ehk seitsmest viis. Teisel kohal on Lääneranna vald, kus tagasivalituks osutus 62 protsenti ehk 13 volinikku. Haapsalu ja Lääne-Nigula volikogus on mõlemas tagasi valitud 25 volinikust 15 ehk 60 protsenti.

Lääne-Nigula volikogu valis neljapäeval Oru kultuurisaalis peetud istungil komisjonide juhid ja otsustas vallavanema leidmiseks välja kuulutada konkursi. Komisjoni esimeeste kohad jagas võimuliit omavahel, aseesimeesteks said opositsiooni esindajad. Vaid revisjonikomisjoni esimehe koht loovutati opositsiooni kuuluvale valimisliidu Tegusalt Tulevikku esinumbrile Neeme Suurele. Lääne-Nigula volikogul on kuus alalist komisjoni, kõik esimehe kohale kandideerinud said võimaluse end volinikele tutvustada. Neeme Suur uuris majandus- ja planeerimiskomisjoni juhiks pürgivalt Marek Topperilt (RE), kuidas suhtub too taastuvenergia arengusse. „Kohtuvaidluses on tuulepargi planeering ja teadaolevalt on väga suurel hulgal esitatud projekteerimistingimuste taotlusi päikeseenergiale Kullamaa ümbruses. Kuidas sa sellesse suhtud?” küsis Suur. Topper vastas, et ta pole kunagi tahtnud olla taastuvenergia vastane. „Aga siin tuleb lähtuda inimeste heaolust meie vallas,” lisas ta. „Kui on võimalik leida kokkulepe elanike ja taastuvenergia [arendajate – toim.] vahel, siis on see loomulikult positiivne. Number üks on minu meelest elanikud, täna tegeleme ka Kullamaal selle päikesepargiga. Kõik on võimalik, kui osapooled – arendaja ja elanikud – jäävad sellega rahule,” ütles Topper.

[caption id="attachment_347497" align="aligncenter" width="2000"] Lääne-Nigula volikogu uus esimees Mikk Lõhmus hääletamas. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogu valis oma eilsel istungil volikogu esimeheks Mikk Lõhmuse ja aseesimeheks Hardi Rehkalti. Lõhmus ja Rehkalt said ametisse võrdsete häältega. Lõhmuse kõrval esitati volikogu esimehe kohale ka eelmisel neljal aastal volikogu tööd juhtinud Neeme Suur. „Et oleks valimine, mitte hääletamine,” ütles Suure kandidatuuri esitanud Arvo Ninn. Hääletus lõppes skooriga 15:8 Lõhmuse kasuks.

[caption id="attachment_344954" align="aligncenter" width="2000"] Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa (vasakul) ja volikogu esimees Neeme Suur (keskel) kasutasid vaheaega nõu pidamiseks. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Neljapäeval oma viimast istungit pidanud Lääne-Nigula vallavolikogul polnud palju puudu sellest, et sarnaselt Lääneranna vallaga jäänuks neil valla eelarvestrateegia kinnitamata. Volikogu istungil tekitas vaidlusi see, et varem kokku lepitud investeeringud nagu 400 000 eurot Oru kooli rekonstrueerimiseks, 400 000 eurot Risti lasteaia ehituseks ja 350 000 eurot Kullamaa kooli võimla ehituseks oli tõstetud kokkulepitust aasta hilisemaks ehk aastasse 2025. Samal ajal on strateegia järgi 2022. aastasse planeeritud 391 000 euro suurune investeering Taebla kooli vana maja võimla remondiks.

[caption id="attachment_344503" align="alignnone" width="2000"] Jaanus Ratas (vasakul) ja Marek Topper on Lääne-Nigula volikogus kõige sagedamini sõna võtnud. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääne-Nigula volikogus ei olnud nelja aasta jooksul ühtegi volinikku, kes istungitel kordagi suud lahti poleks teinud. 45 istungi jooksul võtsid volinikud protokollide põhjal kokku sõna 2306 korral, mida on viis korda rohkem kui Haapsalu volikogus, kus volinikud avasid suu 497 korral. Volinike esitatud küsimuste ja arvamuste arv ei ole täielik, sest mõnes Lääne-Nigula volikogu protokollis on lause: „toimus arutelu“, mistõttu ei ole teada, kas ja kui palju keegi arutelu jooksul sõna võttis.

[caption id="attachment_339979" align="alignnone" width="2000"] Lääne-Nigula volikogu oli selle poolt, et Oru kant saab osavalla ning et Ristile, Paliverele ja Taeblale antakse samuti osavalla moodustamise võimalus. Foto: Urmas Lauri[/caption] Taebla kogukonnakogu kujundab oma tänasel koosolekul seisukoha osavaldade moodustamise kohta. Sama teemat arutas kogukonnakogu juulis. Toona nenditi, et kui uuringute alusel selgub, et osavaldade loomine parandab valla juhtimist, siis teevad Taebla kandi esindajad ettepaneku vaadata üle kogu valla struktuur.