Silt: lääne elu juhtkiri

Jaanuaris jäid Haapsalu Väikeses viigis kalad jää alla ummuksis-se. Inimeste katsed neid hapnikupuudusest päästa nurjusid ja loodus läks lõpuks oma rada: kajakad panid surnud kalad nahka ja kevadel asustas viiki juba uus kalapopulatsioon. Hapnikupuuduse tõttu hätta jäämine hakkas aga ilmestama tervet aastat. Näiteks proovis Lääneranna vallavalitsus kogu aasta vältel jätta ummuksisse Metsküla kooli, kord küsides sellelt koolimaja eest renti, siis jättes selle ilma varem lubatud õppekoha toetusest. Kevadest s

Esmaspäevaõhtune traagiline autoavarii Herjavas kustutas ühe noore inimese eluküünla. Vaid nädal varem sai üsna Läänemaa piiri lähedal Turbas avariis surma teine noor inimene. Mõlemas oli ühe õnnetuses osalenud auto roolis joobes juht. Purjuspäi rooli istunud juhtide tõttu lõppes kahe noore elu enne, kui õieti alatagi sai. Tänavuste avariidega saab püstitatud traagiline rekord – Eestis on liiklusõnnetustes hukkunuid rohkem kui mullu ja rohkem kui üldse viimastel aastatel. See näitab, et liikluskultuuriga on midagi lahti. Purjuspäi rooli istumised, kihutamised ja ohtlikud mitmekordsed möödasõidud on maanteedel igapäevased. Ka möödunud pühade ajal

Tänavused jõulud tulevad ilmselt mustad. Pühade-eelsesse nädalasse lubatud lumetorm jäi ära ja lume asemel ladistab vihma. Kuigi jõululaupäevani on veel mõni päev aega, tundub, et vähemalt Läänemaal selle aja jooksul lumelootust pole. Nii ei olegi ümbrus üldse niisugune, nagu me seda pühade ajal ette kujutame ja nagu näeb kõigis jõulufilmides, mis sel ajal igal telekanalil lakkamatult jooksevad. Asi ei ole pelgalt lumepuuduses, kuigi valge vaip annab helgust ja valgust juurde, vaid praegu ongi meie laiuskraadil kõige pimedam aeg – täna on talvine pööripäev.

Plaan pikendada kohustuslikku õppimise iga on justkui üllas, kuid reaalsus kipub olema veidi teistsugune. Ühest küljest puudutab õpikohustuse pikendamine aasta võrra väheseid, sest valdav osa põhikooli lõpetajatest läheb nagunii gümnaasiumi või kutsekooli edasi õppima. Neist omakorda enamus ka kooli lõpetab ja nendega on kogu aeg olnud hästi. Nende kõrval on aga noored, kes on mingil põhjusel on jäänud vaid põhiharidusega või vähemagagi. Ei üllata ilmselt kedagi, et tänapäeva ühiskonnas on pelgalt põhiharidusega töö leidmise võimalused kasinad. Loomulik

Samal ajal, kui riigijuhid räägivad kärbetest ja suurem osa Läänemaa omavalitsusi elab kasina eelarve tingimustes, tõmmates jõulupreemiatele ja palgatõusule pidurit, leidis Lääne-Nigula vald raha nii preemiateks kui ka palgatõusuks. Tõsi, preemiad, mida vallajuhtidele maksta tahetakse, pole suured, 150–300 eurot inimese kohta. Eriti kui meenutada, et headel aegadel on aastalõpupreemiad olnud kuupalga suurused. Ette ei saa heita ka Lääne-Nigula vallavanema 500eurost palgatõusu. On ju tema palk sel kuul veel Läänemaa omavalitsusjuhtidest madalaim. Tänavuse aasta jooksul tõusid samades kasinates tingimustes Vormsi ja ka Lääneranna vallavanema palgad 3500 euroni. Nüüd hakkab nendega sama suurt palka saama ka

Haapsalu linnavalitsus lasi 2021. aastal remontida poole Metsa tänavast. Remondi lõpuni viimiseks küsiti seejärel raha transiitteede toetusest, kuid tulutult. Remondiplaan jäi soiku. Kuni tuleva aastani, mis on kohalike omavalitsuste valimiste aasta. Sobivalt enne valimisi viiakse remont lõpuni, kasutades selleks linna enda eelarve raha. Remondi jätkamine on väga hea uudis Metsa tänava elanikele, kelle seas on kindlasti palju valijaid. Arvatavalt rohkem valijaid kui näiteks nende seas, kes võidaks uuest pitsikeskusest, mis eelarvesse ei mahtunud. Ei mahtunud ka uus linnavalitsuse hoone, mille ehitusest võidaks kõigepealt linnavalitsejad ise, kes end niigi tagasi valivad. Teisisõnu torkab Haapsalu tuleva aasta eelarvest silma, et see on eelkõige valimiste aasta eelarve, kus investeeringute seas on esikohal see, mis võib tõenäoliselt kõige rohkem hääli tuua. Valimistejärgse aasta eelistustesse võib panna juba näiteks uue raekoja või pitsikeskuse. Kahtlemata on see ka muudes omavalitsustes levinu

Lääne-Nigula kihelkonna raamat on nüüd kaante vahele saanud ja kihelkonna nimipühaku Nikolausi päeval ehk nigulapäeval ka pidulikult esitletud. Ligi 400 leheküljele on kogutud mitu tuhat aastat ajalugu muinasajast teise maailmasõja alguseni. Tegelikult on see küll vaid osake Lääne-Nigula pikast ajaloost, sest teemasid, millest kirjutada, olnuks kindlasti rohkemgi, aga kuskile tuleb piir tõmmata. Pealegi võib raamatule alati uusi köiteid juurde kirjutada. Piirkondade – olgu need külad, kihelkonnad või maakonnad – ajalooraamatud on kandi identiteedi hoidmiseks ülivajalikud. Seda eriti muutuvas maailmas, kus omav

Eestis loodetakse kahe aasta pärast laskemoona tootmine käima saada. Praegu otsitakse kaitsetööstuspargile sobivat kohta, kaalukausile on jäänud ka Lääne-Nigula vallas asuv Piirsalu taktikaala.

Kui üle 60 kohaliku omavalitsuse ei kirjuta haridusleppele alla, on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasel probleem. Kuigi leppes on selgesti kirjas, et aastatel 2026–2028 annab riik raha, et rakenduks õpetajate karjäärimudel ja pedagoogide palk aste-astmelt tõuseks, ei veena see omavalitsusjuhte. Vallavanemad ja volikogude esimehed eeldaks, et raha, mida õpetajatele lubatakse, oleks fikseeritud vähemalt mingiski riiklikus dokumendis, näiteks eelarvestrateegias. Võiks arutleda, kui õigustatud see eeldus on, kui arvestada, et lepe on ennekõike hea tahte avaldus, aga mitte see pole tähtis. Kui üle 60 kohaliku oma