Silt: lääne elu juhtkiri

Tänases Lääne Elus kirjutab pikaajalise kohaliku poliitika kogemusega Heino Tamm Haapsalu linna uuest eelarvest. Ta tõdeb, et see on talle paraku pettumus, sest eelarves ei kajastu suured ideed, millest räägiti enne valimisi. Kahjuks tuleb Tammega nõustuda. Ühest küljest on mõistetav, et Haapsalu eelarve on üsna pingeline, nagu praegusel ajal paljudel omavalitsustel. Ja küllap arvas uus linnavõim, et tal on võimekust enamaks, kuid võimule saades tabas neid reaalsus: et ainus suur projekt, mille saab selle eelarvega ette võtta, on oma töötajate palkade tõstmine. Eks seegi on paljudes omavalitsustes samamoodi. Sellegipoolest tahaks nagu Tammgi näha Haapsalu eelarves suuri ideid, kasvõi virvendustki neist, kasvõi üheainsa suure idee algust. Millegi sellise algust, mis võiks meid järgmisel kümnendil paremasse majanduslikku seisu vedada. Olgu see siis

Transpordiamet esitles äsja uut kaardirakendust, mis näitab kätte kohad Eesti teedel, kus on suurem tõenäosus metsloomaga kokku põrgata. Rakendus tuletas meelde ühe Murphy seaduse tuletise, mis kaaluühikuid imperiaalsest süsteemist ümber tõstes kõlaks nii: gramm näivust on parem kui kilo tegelikkust. Teisisõnu kaalub natuke kelli ja vilesid ehk ilus kaardirakendus üles tegeliku töö – nendesamade enamate loomaõnnetustega teelõikude pisutki ohutumaks muutmise. Esiteks on vaevalt kellelgi mahti enne teeleasumist vaadata, kus täpselt need riskantsemad kohad tema teekonnal on. Teiseks võib loomaga kokkupõrge juhtuda ka mujal; see, et need kohad on tõenäolise

Uuel nädalal võib selguda, et Haapsalu volikogu ei saagi vastu võtta alanud aasta eelarvet, sest arengukava on uuendamata. Arengukava nagu ka eelarvestrateegia koostatakse neljaks eelseisvaks aastaks ning see on eelarvega tihedalt seotud. Eelarvestrateegia on Haapsalul praegu kuni aastani 2029, aga arengukava aastani 2028 ehk siis viimase kehtivusest on aasta vajaka. Kui nii on, et eelarvet ei saa arengukava uuendamata kinnitada, läheb volikogul kiireks. Eelarve peab olema vastu võetud märtsi lõpuks ja kui ei ole, tuleb volikogul tagasi astuda. Viimati juhtus see Läänemaal kümme aastat tagasi, kui tolleaegse Martna valla volikogu ei suutnudki eelarvet vastu võtta ja pidi tagasi astuma.

Sellal kui teised läänlased veetsid nädalavahetust, suusatasid, uisutasid, vaatasid telerit või tegid muud, oli üks õnnetu naine kättpidi tahmalõõris kinni, sest plaan ise küttekollet tahmast puhastada oli kahjuks viltu läinud. Õnneks pääses naine esmaspäeval vabaks, kui tuttavad tema pärast muretsema olid hakanud ja päästjad välja kutsunud. Nädal varem sai katlaga askeldama läinud haapsallane vingumürgituse. Veel vana aasta sisse jäi juhtum, kus kuurikatust praavitama läinud mehel lükkas tormituul redeli ümber ja ta jäi katusele seniks lõksu, kuniks ta hüüded naabri appi meelitasid. Ühist on kirjeldatuil kahtlemata see, et tegijal juhtub. Ja kui see juhtub üksi tegijal, pole keegi talle

Haapsalu mullune eelarve oli silmanähtavalt kohalike valimiste aasta eelarve: suurim investeering suunati Metsa tänavale, kohta, kus see pidi eeldatavalt linnajuhtidele enim hääli tooma. Ilmselt tõigi omajagu hääli, mis sest, et üheaegselt plaanitud teeremontide segadus võis mõne hääle ka minema viia ehk ootamatu tagasilöögi anda. Tänavu valimisi pole ja seetõttu ühtki suurt objekti linnaeelarve kavas silma ei torka. Asjad, millega Haapsalu tänavu eelarve kohaselt peamiselt tegeleb, on väikesed, aga järgmisi investeeringuid silmas pidades siiski tähtsad. Näiteks tahetakse valmis teha Lihula maantee ja Lahe tänava projektid. Et neid saaks mõne aasta pärast, näiteks järgmiste valimiste aast

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Mullune oli automüüjatele masendav aasta, iseäranis Läänemaal. Uute autode müük oli kogu Eestis pool tunamullusest ja Läänemaal veel väiksem, 40 protsenti. Sarnase kukkumise tegi läbi kasutatud autode müük. Põhjus on ilmne: mullu autode ostule-müügile kehtestatud registreerimismaks. Hirm selle maksu kehtima hakkamise ees kasvatas autoäri eelnenud aasta lõpus ja nii kui aastanumber vahet

[caption id="attachment_453895" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu. Foto: Markus Sein[/caption] Tänavu ei tule Läänemaal ühtki suuremat tee-ehitust. Nagu ka mullu. Ega ilmselt ka tuleval aastal. Samuti ei ehitata siin väiksemaid asju: Linnamäe ringristmik, mis on tee-ehituse mõõtkavas oma poole miljoni euro suuruse hinnalipikuga üsna pisike objekt, jääb kaugesse tulevikku. Paistab, et ainus raha, mis meil lähiajal teedesse-tänavatesse p

Vormsi poepidaja ei taha enam kauplust pidada. Põhjusena nimetab ta lahvka levikut saarel. Kauplusautot tähistava slängisõnaga lahvka peab ta silmas e-Selverit – Selveri ostude kojuveoteenust, mis toob saarele kauba korra või kaks korda nädalas. Ehk nii nagu tappis supermarketikettide taltsutamatu laienemine linnades agulipoed, nii teeb nende kettide e-teenus lõpu peale väikepoodidele maakohtades, mis lähima ketikaupluse tegevusraadiusse ei jää.

Riigile kuuluv Eesti Post alias Omniva ei suuda Lääne-Nigula alevikesse paigaldada kogukonnaautomaate, mille reklaamimisega postipunktide aseainena ettevõte terve mulluse aasta tegeles. Paigaldamine venib, sest katsetused Lõuna-Eestis alles käivad ja probleeme on nii riist- kui ka tarkvaraga. Samal ajal ei ole Omnival mitte ühtki probleemi postipunktide sulgemisega. See osa ettevõttest töötab täistuuridel ja saab kõik tehtud tähtajaks või isegi varem. Postipunkt Kullamaal on juba suletud, Martna läheb peatselt kinni. Klientidest hooliv ettevõte hoiduks vana kaevu kinniajamisest, kuniks uus pole valmis, aga ilmselgelt ei ole Omniva mõni niisugune pehmeke. Klientidest on tal kama kaks nagu ühel õigel end monopoliks pidaval ettevõttel ikka – mis sest, et pakiveo monopoli tal enam ammu p

Eesti taasiseseisvudes alustasid esimesed raadiojaamad tegevust nn lääne ultralühilainealal, mis asus seni kasutatud Ida-Euroopa sagedusalast kõrgemal ning kuhu nõukogudemaal toodetud raadiovastuvõtjatega asja polnud. Üsna pea hülgas ka rahvusringhääling kõigepealt Ida-Euroopa ultralühilaineala ja seejärel kesklaineala. Vaid kümmekonna aasta järel osutusid kodudesse kogunenud nõukogudeaegsed raadioaparaadid kasutuiks: eestikeelsed jaamad neist enam ei kostnud. Sarnane muutus leidis aset televisioonis, kus sovetiaja telerid kõlbasid õige pea samuti vaid mööbliks. Televisioon on vahepeal läbi teinud teisegi revolutsiooni, kolides analoogselt signaaliedastuselt üle digitaalsele. Taas läks vaja uusi aparaate. Raadiol on see revolutsioon parasjagu käimas. Eesti kommertsraadiojaamade pione