Silt: lääne elu juhtkiri

Nõukogude ajal sai ühekopikasega osta tikutopsi ja kahekopikasega kasutada telefoniautomaati kohaliku kõne tegemiseks. Tänapäeval ei osta ühe- või kahesendine üksi midagi; isegi kõige odavamate asjade ostmiseks peab neid olemas koos päris mitu. Nii tundub pisisentide kokkukorjamine ringlusest olevat mõis

Kolumnist Anvar Samost kirjutab tänases Lääne Elus, kuidas valitsus on hakanud rohepöörde teemal kummi venitama. Loomulikult noogutab kaasa riiklik Eesti Energia, kes loodab, et põlevkivi ahju ajamine jätkub nagu varemgi. Kliima soojenemine on ammu näha kliimakaartidelt, kus igal aastal püstitatakse uus soojarekordeid. See on näha pilgust aknast õue, kus aastaaja järgi peaks valitsema tõsine talv, aga on kena kevadine sulailm. Kliima soojenemise eitamiseks peab tänapäeval olema ikka puruloll. Rohe

Kooliga jännis lapsed on igal ajal olemas olnud ja mõnda sellist mäletab oma koolipõlvest pea igaüks. Koroonapandeemia aegne sunnitud kodus istumine tõi neid juurde, kui koolist võõrdusid mõned isegi varem koolis käia armastanud ja seal hästi hakkama saanud lapsed. Mõne lapse puhul kestab koolitõrge siiamaani, ehkki pandeemiaisolatsioon jäi juba mitme aasta taha. Ühtlasi on koolitõrgetega tegelemi

Aastaga on põhja- ja lõunaläänlaste arv taas kahanenud, seekord 274 inimese võrra. Elanike kahanemistrend on kestnud juba pikemat aega ja ei tulnud muudatust seegi kord. Ainus kasvuaasta oli Vene-Ukraina sõja algusele järgnenud 2023. aasta, mis tõi Läänemaale sõjapõgenikud ja pole tegelikult mingi põhjus rõõmustamiseks. Elanikkonna kahanemisel on tavaliselt kaks põhjust. Üks on loomulik iive, kus inimesi sureb rohkem kui sünnib. Teine on migratsioon, kus inimesed kolivad maalt ja väiksematest

[caption id="attachment_437141" align="alignnone" width="1920"] Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Kolm aastat tagasi käivitatud Läänemaa nutirakendus läks vaikselt hingusele, sest sihtasutusel Läänemaa jätkus raha vaid selle käivitamiseks, aga mitte käigushoidmiseks. Ei olnud raha sisu uuendamiseks, hoolduseks ega edasiarendamiseks. Ehk põhimõtteliselt sünnitati juba eos surnud asi. Võib ju väita, et mis siis

Jaanuaris jäid Haapsalu Väikeses viigis kalad jää alla ummuksis-se. Inimeste katsed neid hapnikupuudusest päästa nurjusid ja loodus läks lõpuks oma rada: kajakad panid surnud kalad nahka ja kevadel asustas viiki juba uus kalapopulatsioon. Hapnikupuuduse tõttu hätta jäämine hakkas aga ilmestama tervet aastat. Näiteks proovis Lääneranna vallavalitsus kogu aasta vältel jätta ummuksisse Metsküla kooli, kord küsides sellelt koolimaja eest renti, siis jättes selle ilma varem lubatud õppekoha toetusest. Kevadest s

Esmaspäevaõhtune traagiline autoavarii Herjavas kustutas ühe noore inimese eluküünla. Vaid nädal varem sai üsna Läänemaa piiri lähedal Turbas avariis surma teine noor inimene. Mõlemas oli ühe õnnetuses osalenud auto roolis joobes juht. Purjuspäi rooli istunud juhtide tõttu lõppes kahe noore elu enne, kui õieti alatagi sai. Tänavuste avariidega saab püstitatud traagiline rekord – Eestis on liiklusõnnetustes hukkunuid rohkem kui mullu ja rohkem kui üldse viimastel aastatel. See näitab, et liikluskultuuriga on midagi lahti. Purjuspäi rooli istumised, kihutamised ja ohtlikud mitmekordsed möödasõidud on maanteedel igapäevased. Ka möödunud pühade ajal

Tänavused jõulud tulevad ilmselt mustad. Pühade-eelsesse nädalasse lubatud lumetorm jäi ära ja lume asemel ladistab vihma. Kuigi jõululaupäevani on veel mõni päev aega, tundub, et vähemalt Läänemaal selle aja jooksul lumelootust pole. Nii ei olegi ümbrus üldse niisugune, nagu me seda pühade ajal ette kujutame ja nagu näeb kõigis jõulufilmides, mis sel ajal igal telekanalil lakkamatult jooksevad. Asi ei ole pelgalt lumepuuduses, kuigi valge vaip annab helgust ja valgust juurde, vaid praegu ongi meie laiuskraadil kõige pimedam aeg – täna on talvine pööripäev.

Plaan pikendada kohustuslikku õppimise iga on justkui üllas, kuid reaalsus kipub olema veidi teistsugune. Ühest küljest puudutab õpikohustuse pikendamine aasta võrra väheseid, sest valdav osa põhikooli lõpetajatest läheb nagunii gümnaasiumi või kutsekooli edasi õppima. Neist omakorda enamus ka kooli lõpetab ja nendega on kogu aeg olnud hästi. Nende kõrval on aga noored, kes on mingil põhjusel on jäänud vaid põhiharidusega või vähemagagi. Ei üllata ilmselt kedagi, et tänapäeva ühiskonnas on pelgalt põhiharidusega töö leidmise võimalused kasinad. Loomulik

Samal ajal, kui riigijuhid räägivad kärbetest ja suurem osa Läänemaa omavalitsusi elab kasina eelarve tingimustes, tõmmates jõulupreemiatele ja palgatõusule pidurit, leidis Lääne-Nigula vald raha nii preemiateks kui ka palgatõusuks. Tõsi, preemiad, mida vallajuhtidele maksta tahetakse, pole suured, 150–300 eurot inimese kohta. Eriti kui meenutada, et headel aegadel on aastalõpupreemiad olnud kuupalga suurused. Ette ei saa heita ka Lääne-Nigula vallavanema 500eurost palgatõusu. On ju tema palk sel kuul veel Läänemaa omavalitsusjuhtidest madalaim. Tänavuse aasta jooksul tõusid samades kasinates tingimustes Vormsi ja ka Lääneranna vallavanema palgad 3500 euroni. Nüüd hakkab nendega sama suurt palka saama ka