Silt: lääne elu juhtkiri

Kui tänavate remonti tehakse Haapsalus nii nagu teisteski linnades pea igal aastal, siis linnu ja külasid ühendavaid maanteid remonditakse viimasel ajal vähe. Kui üldse. Väiksemaid külasid ühendavatest teedest pole mõtet rääkida. Millal viimati mõnele neist mustkate paigaldati? Viimastel kümnenditel kordub tee-ehitusest rääkides refräänina Tallinna–Tartu maantee ning selle nelja- või vähemalt kolmerealiseks laiendamine. See maantee ühendab kaht kõige rahvarikkamat linna ning on tõesti kõige tähtsam li

Tänasest Lääne Elust saab lugeda, kuidas lapsevanemate ja treeneri entusiasmi najal on Virtsust saanud vaat et Eesti sportlikem asula. Kui treeninguil käijate arv jagada kohalike elanike arvuga, võiks saadud suhtarv olla küll üks Eesti parimaid. Väikesed ja suured käivad kaks korda nädalas treeninguil, kuhu neid toob ja kust neid viib koju buss ning kõike seda madala kuutasu eest. Selleks peavad skeemis olema muidugi ka entusiastlikud toetajad. Aga kokku on tulemus tõeliselt muljetavaldav, kiitust ja e

Mullu tähistas oma 25. sünnipäeva Paliveres tegutsev Pal-Klaasi tehas, mis on musternäide ühest ettevõttest, mida Eesti vajab. Annab väikeses paigas kohalikele inimestele tööd ja ekspordib samas pea kogu oma toodangu välisriikidesse, tuues nii kasu kogu Eesti majandusele. Pal-Klaasi jaoks terendab aga mure. Nende praegune elektriühendus ei ole piisavalt võimas, et tehas saaks areneda. Lootusekiir paistab neile seoses Risti tuulepargiga. Lääne-Nigula vallavolikogu 2023. aasta otsuses tuuleenergia eriplaneeringu esimese etapi heakskiitmise kohta on kirjas, et planeeringu teise etapi koostamisel on

Võib ju arutleda selle üle, mis asjaoludel otsustas regionaalministri ametist lahkuv Piret Hartman kabinetist väljudes veel korraks tagasi kirjutuslaua juurde tagasi pöörduda ja anda allkiri 15 miljoni euro eraldamisele Tallinna-Rohuküla raudteele. Ehk on tõesti poliitilise viisakusega vastuolus ametist lahkudes veel mingeid kohustusi kandvaid pabereid allkirjastada. Ilmselt peaks minister viimase tööpäeva saatma mööda pöidlaid keerutades. Aga 15 miljonit on riigieelarve mõistes kommiraha. Läänl

Sotsiaaldemokraadid lahkusid eile valitsusest. Otsekui lahkumiskingitusena sai raha Tallinna-Rohuküla raudtee. Täpsemalt eraldas sotside regionaalminister Piret Hartman raudtee-ehituseks 15 miljonit eurot, millest peaks lootuste kohaselt piisama Turbast Ellamaani küündiva lõigu ehituseks. Ehkki raudtee veel Läänemaa piiresse ei jõua, jõuab see piirile üsna lähedale. See kingitus tuli küll ootamatult. Viimased paar aastat on ministrid kogu aeg rääkinud, et raudtee Haapsaluni ehitamiseni raha ei ole

Poolteist aasta tagasi jõustus kaua plaanitud hooldereform. See pidi muutma hooldekodukoha hinna inimestele taskukohas

Iga kord, kui gümnaasiume nende õpilaste tulemuste põhjal ritta seatakse, on kuulda arvamusi, et seda ei tohiks teha. Et

Tänane Lääne Elu kirjutab, et idee püstitada Haapsalu maapiirkonda kaks tuuleparki on leidnud vastuhääli kogukonnas ja linnavolikogus. Skeptiline suhtumine tuuleparkidesse pole Lääne-Eestis uus asi. Lääne-Nigula vallas tõi plaanitav Risti tuulepark samuti kaasa meelepaha. Vormsi saare üldkogul otsustati 2010. aastal, et seal ollakse kogukonnana vastu tuulepargi rajamisele, naabermaakonnas Hiiumaal ulatub aastate taha ühe mittetulundusühingu võitlus kavandatava meretuulepargiga. Haapsalus pole lähiminevikust meenutada vastuseisu mõnele suurele tehnorajatisele. Siin on seni kirgi kütnud pigem linnapilti puudutav. Näiteks veidi vähem kui 20 aasta eest kesklinna tornelamu ehitamine. Täna ei pane seda maja keegi tähele. Siiski tuleb

Vabariigi aastapäeva ajal kuulutavad omavalitsused välja aasta teod ja inimesed, president jagab teenetemärke ning tõstetakse esile muid suuremaid saavutusi. Kui olla tähelepanelik, hakkab silma, kui palju meie ümber toimuvast saab teoks tänu neile, kes annavad endast rohkem, kui keegi nõuda saab. Nad ei küsi endalt, mida riik või vald saab teha minu jaoks, vaid vaatavad, mida nemad saavad anda teistele. Sellistelt tublidelt inimestelt on õppida

Eesti vabariigi 107. aastapäevani on jäänud paar päeva ja juba toretsevad sotsiaalmeediapostitustes pildid vürtsikiludest. Kes pakub müüa, kes demonstreerib, et on ise valmistanud. Kuidas on vürtsikilust saanud Eesti sümbol ja vabariigi aastapäeva pidulaua kohustuslik roog nagu seapraad ja hapukapsad jõulude ajal, ei mäleta keegi. See on teada, et kilu on Eestimaa elanikud söönud juba ammustel aegadel, aga kas neil just vürtse nii vabalt kasutada oli, on iseküsimus. Vürtsi jagub meie praegusesse ellu kiludetagi. Üle Eesti käivad tuuleparkide teemal tulised arutelud. Need meenutavad kohati koroonaaega, kus kumbki pool raiub oma tõde ega vaevugi teist poolt ära kuulama. Ning just saime teada, et nii hullu liiklusaastat kui mullune pole ammu olnud – liiklusõnnetustes kaotas elu 69 inimest. Kõik kodutanumal toimuv kahvatub aga rahvusvahelise poliitika uudiste ees. USA president Donald Trump on nagu elevant portselanipoes, kes lõhub hoogsalt k