Silt: lääne elu juhtkiri

Sotsiaalministeeriumi soov teha ujulatele ja basseiniga spaadele kohustuslikuks sukeldumisvõimelise vetelpäästja olemasolu on nii elementaarne, et on isegi imelik, et niisugust nõuet praegu pole. Õnneks on paljud ujulad ja spaad vetelpäästeoskuste vajalikkusest aru saanud ning oma töötajaid koolitanud, sest kahjuks on viimastel aastatel olnud Eesti spaades ja veekeskustes mitu juhtumit, kus inimesed on uppunud või tänu oskuslikule tegutsemisele viimasel hetkel päästetud. Kaks aastat tagasi oli selline juhtum siinsamas Haapsalus Fra Mare spaas, kus väike poiss oleks elu kaotanud, kui poleks ol

Lääneranna volikogu arutab sel nädalal, kas maksta vallajuhtidele tuulealade eriplaneeringu kiire kehtestamise eest preemiat. Arvestades, et eelnõul on volikogu esimehe Armand Reinmaa allkiri, võib oletada, et volikogu ei hakka seda plaani maha hääletama ja toetus maksmisele ka läheb. Iseenesest ei ole midagi paha selles, et Lääneranna tuulealade eriplaneeringu kiiresti valmis sai. Kui palju keegi selle

Maamaksu korra muudatusi vaadates jääb mulje, et riik käitub omavalitsustega jätkuvalt nagu ülearu muretsev lapsevanem. Ühest küljest antakse omavalitsustele nagu õigusi juurde, näiteks kodualuse maa maksuvabastuse piirmäära otsustamine ja maksu tõstmise trajektoori seadmine. Teisalt pannakse paika kitsad piirid – maksuvabastuse maksimum on tuhat eurot ja tõusu trajektoor peab sattuma kindlasse vahemikku. Omavalitsused on täiesti võimelised ise oma eelarve kokku seadma. Miks ei lasta neil kogu maamaksu üle otsustada

Siiani oli valitsustel kombeks leida politseinike ja päästjate palgatõusuks raha sedaviisi, et nende arvu vähendati ja sedakaudu tekkiv ülejääk palgafondis jagati tööle jäänuile lisaks. Enam nii ei saa. Politseinike arvu edasisel vähendamisel jõuaksime olukorda, kus näiteks Haapsalu jaoskond poleks enam 24 tundi päevas patrullpolitseinikega varustatud. Päästjatel juba on nii, et osa komandosid on kärbitud kolmeliikmeliseks, mis tähendab, et täielikku elupäästevõimekust seal enam pole. Sügisel saab näha, kuida

Tänavu taotlesid siinkandi külaseltsid ja teised organisatsioonid elukeskkonna arendamise toetusmeetmest Leader vähem raha, kui võinuks. Kokku küsiti 12 projektiga vaid 0,4 miljonit eurot. Seda, et toetuse taotlejaid võiks olla rohkem, näitab seegi, et peaaegu kõik projektid saavad pea täies mahus rahastuse, kui PRIA otsused kinnitab. Palivere turismi- ja tervisespordikeskus sai esialgse heakskiidu enam kui 67 000eurosele toet

Kahe linna, Haapsalu ja Keila elanikke oma tegudega terroriseerinud, politseinikku rünnanud ja vanglaski halvasti käitunud mees pääseb peatselt vahi alt. Kuus kuud, mille jooksul teda võib tegude uurimise ajal vahi all hoida, on otsa saamas. Mõlema linna sotsiaalametnikud teevad praegu pingutusi mehe kuhugi majutamiseks nii, et ta ümbruskonna inimesi oma hirmutegudega võimalikult vähe edasi saaks kollitada. Kuniks uurimine kestab. Kes teab veel, kaua kestab. Kuus kuud – kaks kuud, mida on kaks korda

[caption id="attachment_437141" align="alignnone" width="1920"] Foto Markus Sein[/caption] Mitu Läänemaa suuremat tööstusettevõtet, näiteks Taeblas tegutsev Cipax, Haapsalu uksetehas ja Navix, prognoosivad tänavu kasvu võrreldes mullusega. Samamoodi näitab kasvu märke kogu Eesti majandus. Kui meid ei taba just mingi suur geopoliitiline vapustus, lõpetame selle aasta kindlasti paremal järjel olevamana kui mullu. Kahjuks ei ole see kasv veel näha tööjõuturul. Seal on töö vajaka enamatel inimestel kui enne koroonapandeemiat ehk viimasel võrreldaval nii-öelda normaalsel ajal. Selles ei ole mõtet siiski

Surnuaiapüha lähenedes otsustas Lääne Elu teha tiiru mööda maakonna kalmistuid. Ühepäevaseks reisiks on kalmistuid kaugelt liiga palju, nii jõudsid ajakirjanikud käia vaid pea pooltes maakonna surn

Eelmisel aastal peatas Eesti rahvusringhääling Läänemaa korrespondendipunkti töö, koondades Läänemaa ja Hiiumaa uudiseid televaatajaile vahendanud korrespondendi. Kitsalt vaadates on ERRi kaotus Lääne El

Läänlaste keskmine vanus tõuseb. Poole kümnendiga on keskmine vanus tõusnud aasta võrra ja jõudnud 45 aastani. Vananemise trend on sama kõigis Eesti maapiirkondades ja linnades. Ainsad erandid on