Vabariigi aastapäeva ajal kuulutavad omavalitsused välja aasta teod ja inimesed, president jagab teenetemärke ning tõstetakse esile muid suuremaid saavutusi. Kui olla tähelepanelik, hakkab silma, kui palju meie ümber toimuvast saab teoks tänu neile, kes annavad endast rohkem, kui keegi nõuda saab. Nad ei küsi endalt, mida riik või vald saab teha minu jaoks, vaid vaatavad, mida nemad saavad anda teistele.
Sellistelt tublidelt inimestelt on õppida
Eesti vabariigi 107. aastapäevani on jäänud paar päeva ja juba toretsevad sotsiaalmeediapostitustes pildid vürtsikiludest. Kes pakub müüa, kes demonstreerib, et on ise valmistanud. Kuidas on vürtsikilust saanud Eesti sümbol ja vabariigi aastapäeva pidulaua kohustuslik roog nagu seapraad ja hapukapsad jõulude ajal, ei mäleta keegi. See on teada, et kilu on Eestimaa elanikud söönud juba ammustel aegadel, aga kas neil just vürtse nii vabalt kasutada oli, on iseküsimus.
Vürtsi jagub meie praegusesse ellu kiludetagi. Üle Eesti käivad tuuleparkide teemal tulised arutelud. Need meenutavad kohati koroonaaega, kus kumbki pool raiub oma tõde ega vaevugi teist poolt ära kuulama. Ning just saime teada, et nii hullu liiklusaastat kui mullune pole ammu olnud – liiklusõnnetustes kaotas elu 69 inimest.
Kõik kodutanumal toimuv kahvatub aga rahvusvahelise poliitika uudiste ees. USA president Donald Trump on nagu elevant portselanipoes, kes lõhub hoogsalt k
Äripäeva arvamuskonkursile saadetud artiklis kirjutab TalTechi emeriitprofessor Enn Listra kohalike omavalitsuste rahastamisest. Lääne Elu refereerib seda artiklit lühidalt ja selle täies pikkuses luge
Regionaal- ja põllumajandusministeerium kavatseb taastada ühinemistoetuse, et ärgitada nõrgemaid omavalitsusi taas leibu ühte kappi panema. 2017. aasta reformi järel jäi Eestisse veel valdu, kes võ
Tänane Lääne Elu kirjutab tekstiilijäätmete eraldi kogumisest, mis 1. jaanuarist on Euroopa Liidu direktiiviga kohustuslik. Arvestades, kui palju tekib tekstiilijäätmeid Eestis ja terves Euroopas, tundub eraldi kogumine ju hea idee. Ilmselgelt saab mõni tööstus tekstiilijäätmeid toorainena kasutada ning nende prügimäele ladestamine või põletusahjus tuhastamine paistab rai
Tänases Lääne Elus võib lugeda sellest, kuivõrd on tõsise reostuse oht Läänemerel kasvanud ja kuivõrd oleme selle reostuse kokku korjamiseks merel või koristamiseks randadest valmis. Lühidalt: oleme valmis paremini kui varem. Teisest küljest on ka reostusoht kasvanud suuremaks kui varem.
Mööda Läänemerd paarutavad vanad,
Nädalavahetusel toimunud Balti elektrivõrkude lahtiühendamine Vene sagedusalast ja ühendamine Mandri-Euroopa sagedusalaga möödus nii, nagu parimad stsenaariumid ette nägid. Midagi ei juhtunud ja keegi ei jäänud selle operatsiooni tagajärjel vooluta.
Nagu selgub tänasest Lääne Elust, olid läänlased aga valmis ka selleks puhuks, kui midagi oleks juhtunud. Seda ilma suure paanika ja kisa-kärata, millega mõnel pool mujal n
Haapsalu on tuleva nädala suursündmuse, kuni 19aastaste jalgpalli Euroopa meistrivõistluste võõrustamiseks valmis, kirjutas Lääne Elu 30. juunil 2012.
Päev varem külastas Haapsalu staadioni Euroopa jalgpalliliidu UEFA delegatsioon ja tegi vaid ühe märkuse: reklaamalused peaksid olema väljaku piiridest kaugemal, et mängijail oleks ohutum. Kogulugu. Suurüritus võis toimuda.
3. juulil kohtus Haapsalus Hispaania Kreekaga ja 6. juulil Prantsusmaa Horvaatiaga. Haapsalu staadioni muru kiitsid treenerid ja mängijad. Pealtvaatajaid oli kummalgi mängul kaugelt üle tuhande. Suured ja väikesed vutisõbrad said kaasa elada sportlastele, kes juba mõni aasta hiljem esindasid oma riigi rahvuskoondist ja lõid väravaid suurtel staadionidel.
Võistlused meelitasid Haapsallu hulgi turiste ja tutvustasid linna teleüleka
Tänane Lääne Elu avaldab nende läänlaste nimed, kes said vabariigi aastapäeva puhul presidendilt tunnustusena teenetemärgi. Samuti avaldab leht nimekirja objektidest, mis said muinsuskaitselt rahalise toetuse.
Mõlemal nimekirjal on natuke ühist. Ei ole ei Palivere spordikeskuse eestvedaja Mati Kallemets ega Haapsalu Herilaste treener Jaanus Levkoi, ei pimedate raamatukogu edendaja Anni Ojaveer ega Okase muuseumi eestvedaja Mari Roosvalt teinud seda, mille eest nad autasu said, eelseisvale tunnustusele mõeldes. Sama kehtib Riguldi mõisa taastava uue omaniku ja Kullamaa kiriku katust remontiva koguduse kohta.
Inimesed teevad oma tööd ja teevad hästi ning siis tulevad ka tunnustused ja toetused. Enamikule asjaosalistele veel suisa üllatusena, sest pole nad oma tööd alustades mõelnud sugugi lõpus terendavale m
Lisaks sel suvel juba planeeritud Metsa tänava reokonstrueerimisele ja Lahe tänava üles kaevamisele läheb sel suvel remonti veel Haapsalu peatänav, sest ehitaja YIT on nõustunud Posti tänava oma kulu ja kirjadega probleemsemad kohad kivisillutises korda tegema. See omakorda tähendab, et Haapsalu suvekülalised ja linna põhiasukad ei pääse mere äärde ega tagasi: kõik peamised marsruudid on üles kaevatud.
Lääne Elu tahaks küll jagada linnavalitsuse optimismi, et ehk need remondid ei toimu ühel