Silt: lääne elu juhtkiri

Homme tähistame Eesti vabariigi 105. sünnipäeva. Pärast kahte aastat, mil koroonaviirus sünnipäeva tähistamist piiras, saame taas vabalt kokku tulla ja rõõmustada selle üle, et elame vabas riigis. Kahjuks kogu südamest me siiski rõõmustada ei saa, sest meie pidupäeva varjutab endiselt aasta tagasi alanud Venemaa agressioon Ukrainas. Kuidas sa ikka pidutsed, kui kusagil meile üsna lähedal langevad raketid ja hukkuvad süütud inimesed.

On jaht hobi või majandustegevus, aga jahti on inimesed läbi aegade pidanud. Kas saaks ilma? No et laseme metsloomadel omaette elada ja ise enda arvukust reguleerida? Linnast vaadates võib see ju nii tunduda, aga maainimene oma igapäevases elus tajub, et isevoolu teed asjad minna ei saa, sest ilma toeta ei püsiks meie metsad ega ka mitte põllumajandus. Piiramata põdrajärelkasv pistab pintslisse kuuse- või männinoorendikud. Metssead, kui nende arvukusele piiri ei panda, võivad korraga üles võtta põllu jao kartulit või hävitada hoolega rajatud noore karjamaa. Paraku on jaht ainuke võimalus neid asju kontrolli all hoida.

Läinud nädalal tegi Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp ettepaneku meedia vaigistada. Tölp ütles riigikogu erikomisjoni istungil, et Eesti vajaks riiklikku kokkulepet, et ajakirjandus ei tüütaks kaks aastat kohalikke omavalitsusi – vallavanemaid, volikogude esimehi ja liikmeid, et nood saaksid keerulised reformid rahus ära teha. Tõsi, vaikus ei peaks olema täielik – kirjutada võib, aga kiitvalt. Põhja-Sakala vallavanema avaldust võiks pidada kurioosumiks ja selle üle muiata, kui see oleks üksikjuhtum. Paraku see nii ei ole. Samal päeval, kui Tölbi ettepanek jõudis meediasse, ütleb Lääneranna vallavanem Ingvar Saare Metsküla koolis sadakonna inimese ees, et ta lõpetab Lääne Elu tellimuse ära.

Vallaeelarve koostamine on kui mitme muutujaga võrrandi lahendamine. Tänavuses eelarves on muutujaid oluliselt rohkem, kui neid viimastel aastatel on olnud: elektri hind, kütte hind, palgakulu. Energiahindade kõrval tuleb arvestada ka palgatõusuga. Tõsine proovikivi on omavalitsustele valitsuse otsus tõsta hüppeliselt õpetajate palga alammäära. Õpetajate palga maksab küll riik, kuid nende palgaga on seotud lasteaiaõpetajate palgad – lasteaednikele maksab palka kohalik omavalitsus. Paljudes valdades on õpetajate palgamääraga seotud ka huvikoolide õpetajate palgamäär ning see on puhtalt valdade kanda.

Kolm nädalat enne valimisi annavad kõik erakonnad endast maksimumi, sest igaüks, kes vähegi oma valikutes kõhkleb, on potentsiaalne hääletooja. Iga hääl on aga erakonna jaoks kulla hinnaga. Mida lähemale valimistele, seda enam tuure kampaania üles võtab. Inimesi meelitatakse vitamiinide, pastakate ja lubadustega, aga ka sõudega. Kui tänavu on Läänemaal tänavakampaaniaid olnud varasematest aastatest vähem, on nende asemel tavapärasest rohkem just valimiskoosolekuid, kuhu tihti meelitatakse kohale ka erakonna peaministrikandidaat.

Lääneranna vallavolikogu otsustab täna nelja raamatukogu saatuse. Eelnõu sulgeda kevadest Kirbla, Tuudi, Metsküla ja Saulepi raamatukogud on koostatud. Pole põhjust arvata, et volinikud selle maha hääletaksid. Haridus- ja kultuurikomisjon on sulgemise üksmeelselt heaks kiitnud – kuus poolt, seitsmes erapooletu. Vallajuhtide suust kõlab üks ja sama: midagi pole parata, sest raha ei ole.

Riiklikud autasud Eestile osutatud teenete tunnustuseks saavad 167 inimest kodu- ja välismaalt, ainsa läänlasena saab presidendilt teenetemärgi kohaliku elu edendamise eest Lääne-Nigula kauaaegne kirikuõpetaja Leevi Reinaru. Reinaru on olnud Lääne-Nigula koguduse õpetaja ligi 40 aastat. Juhtida ühte kogudust on juba iseenesest väga suur töö. Õpetaja Reinaru on suutnud teha palju rohkem. Aastaid on ta olnud ka Lääne praost. Praegu pole Reinaru küll enam koguduseõpetaja, vaid abiõpetaja.

Valimiseelne aeg on tore aeg, sest siis on poliitikud meile lähemal kui ühelgi muul ajal. Nende näopildid vaatavad vastu plankudelt ja reklaamtahvlitelt ning postkasti potsatavad valimisreklaamid lubadustega, üks kõrgelennulisem kui teine. Poliitikud mitte ainult ei jälgi meie tegemisi plakatitelt, vaid lähevad ka liikvele. Ministrid teevad asja Tallinnast välja, kolla-rohe-sini-punastes jopedes erakondade kandidaadid koos oma abilistega rändavad mööda oma ringkonda, et kohtuda potentsiaalsete valijatega ja meelitada nänniga möödakäijaid.

See, et hiigelsuures, 1350 km² suuruses Lääneranna vallas on tulevikus vaid neli 4klassilist algkooli ja Lihulas põhikool, on omamoodi riigi koolivõrgureformi grimass. Vallavanem Ingvar Saare sõnul on riigi poliitika haridusvõrgu reformimise osas selline, et väikesed koolid tuleb kinni panna, suuremad liita ja valdades tuleks lõpetada ka gümnaasiumihariduse andmine. Pikalt Virtsu koolis õpetajaametit pidanud 85aastane Helgi Täht meenutas, et 1957. aastal oli Lihula rajoonis, mis asus suuresti praeguse Lääneranna valla piires, 22 kooli – 14 algkooli, seitse 7klassilist kooli ja Lihula keskkool.