Silt: lääne elu juhtkiri
Juhtkiri: nõiaring
Kõige lihtsam on kärpida kõige nõrgemate arvelt ja summat, mille olemasolu välja ei paistnud. Seni on riik andnud omavalitsustele raha, millega need toetasid lastele huviringe pakkuvaid klubisid. Huviringis käiva lapse vanemale on jagatav toetus olnud märkamatu. Aasta-aastalt on aga riik omavalitsustele makstavat toetust kärpinud ja varem või hiljem annab see endast lapsevanematele märku.
Viimase viie aastaga on riik vähendanud laste huvitegevuseks mõeldud summat Läänemaal enam kui kolmandiku võrra. Samal ajal on kulud kasvanud. Kui toetused vähenevad ja kulutused suurenevad, on selge, et tekkinud vahe tuleb lõpuks kinni maksta lapsevanematel. Kohe laste huvitegevusele rohkem kulutamist karta ei ole, küll aga võivad hinnad tõusta Juhtkiri: üllatavalt kallis kilomeeter
Haapsalu linnavalitsus tahab linna luua marsruudi, mis kannaks nime „kultuurikilomeeter”. Tegelikult on see kilomeeter 1,4 kilomeetrit pikk ehk oleks pikkuselt palju lähemal miilile ja annaks linna külastajale ette teekonna paljude märkimisväärsete kohtade väisamiseks. Muu hulgas ei jäta kultuurikilomeeter kõrvale ka võimalust turistidelt teenida, sest teekonnale jääb 21 toitlustusasutust ja kauplust.Juhtkiri: maksutõusuga valimistele
Eesti 79 kohalikust omavalitsusest jättis 44 tänavuse maamaksu määra samale tasemele kui mullu. Vaid kuus tõstis maamaksu maksimaalses mahus ning nende kuue seas on ka Vormsi ja Lääneranna vald. Kaheksa omavalitsust koguni langetasid maksumäära.
Osalt kompenseerivad omavalitsused maksutõusuga varasemasEesti Pank aidaku sente koguda
Nõukogude ajal sai ühekopikasega osta tikutopsi ja kahekopikasega kasutada telefoniautomaati kohaliku kõne tegemiseks. Tänapäeval ei osta ühe- või kahesendine üksi midagi; isegi kõige odavamate asjade ostmiseks peab neid olemas koos päris mitu. Nii tundub pisisentide kokkukorjamine ringlusest olevat mõisJuhtkiri: kummi venitamine pole edu
Kolumnist Anvar Samost kirjutab tänases Lääne Elus, kuidas valitsus on hakanud rohepöörde teemal kummi venitama. Loomulikult noogutab kaasa riiklik Eesti Energia, kes loodab, et põlevkivi ahju ajamine jätkub nagu varemgi.
Kliima soojenemine on ammu näha kliimakaartidelt, kus igal aastal püstitatakse uus soojarekordeid. See on näha pilgust aknast õue, kus aastaaja järgi peaks valitsema tõsine talv, aga on kena kevadine sulailm. Kliima soojenemise eitamiseks peab tänapäeval olema ikka puruloll.
Rohe1
Juhtkiri: pole kooskõlas
Kooliga jännis lapsed on igal ajal olemas olnud ja mõnda sellist mäletab oma koolipõlvest pea igaüks. Koroonapandeemia aegne sunnitud kodus istumine tõi neid juurde, kui koolist võõrdusid mõned isegi varem koolis käia armastanud ja seal hästi hakkama saanud lapsed. Mõne lapse puhul kestab koolitõrge siiamaani, ehkki pandeemiaisolatsioon jäi juba mitme aasta taha.
Ühtlasi on koolitõrgetega tegelemiJuhtkiri: ehk peataks rong rände
Aastaga on põhja- ja lõunaläänlaste arv taas kahanenud, seekord 274 inimese võrra.
Elanike kahanemistrend on kestnud juba pikemat aega ja ei tulnud muudatust seegi kord. Ainus kasvuaasta oli Vene-Ukraina sõja algusele järgnenud 2023. aasta, mis tõi Läänemaale sõjapõgenikud ja pole tegelikult mingi põhjus rõõmustamiseks.
Elanikkonna kahanemisel on tavaliselt kaks põhjust. Üks on loomulik iive, kus inimesi sureb rohkem kui sünnib. Teine on migratsioon, kus inimesed kolivad maalt ja väiksematest Juhtkiri: piinlik nutirakendus
[caption id="attachment_437141" align="alignnone" width="1920"]
Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kolm aastat tagasi käivitatud Läänemaa nutirakendus läks vaikselt hingusele, sest sihtasutusel Läänemaa jätkus raha vaid selle käivitamiseks, aga mitte käigushoidmiseks. Ei olnud raha sisu uuendamiseks, hoolduseks ega edasiarendamiseks. Ehk põhimõtteliselt sünnitati juba eos surnud asi.
Võib ju väita, et mis siis
Foto Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kolm aastat tagasi käivitatud Läänemaa nutirakendus läks vaikselt hingusele, sest sihtasutusel Läänemaa jätkus raha vaid selle käivitamiseks, aga mitte käigushoidmiseks. Ei olnud raha sisu uuendamiseks, hoolduseks ega edasiarendamiseks. Ehk põhimõtteliselt sünnitati juba eos surnud asi.
Võib ju väita, et mis siis Juhtkiri: ummuksis aasta
Jaanuaris jäid Haapsalu Väikeses viigis kalad jää alla ummuksis-se. Inimeste katsed neid hapnikupuudusest päästa nurjusid ja loodus läks lõpuks oma rada: kajakad panid surnud kalad nahka ja kevadel asustas viiki juba uus kalapopulatsioon.
Hapnikupuuduse tõttu hätta jäämine hakkas aga ilmestama tervet aastat. Näiteks proovis Lääneranna vallavalitsus kogu aasta vältel jätta ummuksisse Metsküla kooli, kord küsides sellelt koolimaja eest renti, siis jättes selle ilma varem lubatud õppekoha toetusest.
Kevadest s






