Silt: lääne elu juhtkiri

Automaksu, millega riik oma eelarvet lappima asub, maksavad kinni need, kellele auto pole mitte mugavusteenus, vaid ellujäämise vajadus.

Teisipäeva hommikul, päev pärast seda, kui Tallinna halduskohus jättis Metsküla kooli esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, laekus suurärimees Parvel Pruunsillalt Lääneranna valla arvele 40 000 eurot – kohalik omavalitsus saaks kooli edasi pidada, ilma et ta peaks ise sentigi kulutama. Vallajuhtide reaktsioonist võib aru saada – just sai klaarimaks, koolide esialgne õiguskaitse võeti maha, aga siis – nagu välk selgest taevast – sadas kaela annetus. Jälle tuleb seletada, õigustada, aga mis teha – kui ikka on otsustatud üks kool kinni panna, siis see kinni ka pannakse, sest nii on otsustatud.

Saastna kabelis väljakaevamisi korraldanud arheoloogid tegid laupäeval kaevamistel „lahtiste uste päeva”. Tava, millele tuntud Läänemaa arheoloog Mati Mandel juba ammu aluse pani. Huvilistel on võimalik kaevamisi vaatama tulla, leide vaadata ja mõnd oma näppude vahelgi hoida ning arheoloogidele küsimusi esitada. Selge, et „lahtiste uste päeva” ajaks ei ole leitu veel uurimusteks vormistatud, aga mida leitu tähendada võib, on teadlased lahkelt nõus selgitama.

Enne hooldereformi välja hõigatud oma „pensioni eest hooldekodusse” ei tähenda sugugi seda, et nii saaks. Hooldekodude tasud on endiselt palju kõrgemad kui pensionid. Riik tuli aga omavalitsuste kaudu siiski eakatele ja nende peredele appi. Küll mitte nii, nagu paljud lootsid. Riigieelarvest eraldati kohalikele omavalitsustele raha selleks, et maksta kinni osa hooldekoduteenusest. Nimelt see, mis kulub hooldajate palkadeks, koolituseks, tööriieteks ja kaitsevahenditeks.

Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, omaniku kindlaks tegemist ja hulkuvate loomade hukkamist korraldab kohalik omavalitsusüksus oma haldusterritooriumil. Sellest tulenevalt peab loomade varjupaik olema omavalitsuse haldusstruktuuri osa samamoodi nagu kool, hooldekodu või perearstikeskus. Kui Läänemaa omavalitsused seljad kokku paneksid ning kuulutaksid välja ühishanke, oleks tõenäoline, et siinseid ula peale pääsenud loomi ei hakataks sadade kilomeetrite kaugusele vedama. Mõnel pool on ühistööga juba algust tehtud. Sügisel valmivad koduloomade varjupaigad Pärnus ja Rakvere vallas. Kui Pärnut võib Läänemaa loomade jaoks pidada veel talutaval kaugusel olevaks, siis 200 kilomeetri taha Rakverre sõidutamine on sulaselge küüditamine.

Tundub, et Lääne-Nigula vallavalitsust on tabanud suur ühendamise tuhin: juba on ühe juhi alla viidud valla hooldekodud, sügisest on ühtse juhtimise all ka valla lasteaiad. Noarootsi ja Nõva kooli juhib juba eelmisest sügisest üks direktor, nüüd on plaan teha sama ka Risti ja Kullamaa ning Palivere ja Martna koolidega. Siiski jääb arusaamatuks, miks seda kõike on vaja teha – kulusid ühendamisega kokku ei hoia, sest vaja on tõsta direktori palka ja tööle võtta õppejuht. Endiselt tuleb üleval pidada ka koolimaju. Pigem tuleb kulusid juurde, kasvõi ainult transpordikulu arvelt, sest koolijuhtidel on vaja koolimajade vahel liikuda, võib-olla mõnikord isegi mitu korda päevas.

Parkimine on Haapsalu igasuvine probleem. Aastaid on linnavalitsus sellele vaadanud läbi sõrmede, kuigi tellis tänavu kõige probleemsemateks nädalavahetusteks kohale kontrolörid. Linnavalitsus justkui püüaks suvist parkimisprobleemi lahendada, kuid samal ajal soovib muuta parkimist vanalinna tänavatel aastaringseks – nagu praegu juba toimub kitsal parklateta Sadama tänaval. Kuidas muidu mõista, et mõne aasta pärast pole linnaelanikel ega turistidel enam Lossiplatsile parkima asja, sest selle on hõivanud linnavalitsuse ja Lossiplatsi ümbruses renoveeritud majade elanikud, kellel oma kinnistul parkida pole võimalik?

Noorte laulu- ja tantsupidu on selleks korraks peetud ja lauljad-tantsijad koju tagasi sõitnud, vihmas ligemärjaks saanud rõivad hakkavad tasapisi ära kuivama. Emotsioonid aga jäävad, nagu ka mälestused. Iga laulu- ja tantsupidu, sõltumata sellest, kas tegemist on noorte või suurte peoga, on eriline. Lõppenud peo märksõnad on muuhulgas koroona ja laulupeo korraks isegi katkestanud paduvihm. Koroonapandeemia, mis hakkab meie meeltes tasapisi juba unustusse vajuma, lükkas noortepeo toimumise aasta võrra edasi. Ajal, mil ei lubatud isegi kooli, rääkimata siis üheskoos laulmisest ja tantsimisest, pidi lauljatel-tantsijatel ja eriti veel koori- ja tantsujuhtidel jaguma meelekindlust, et oma asja ikka edasi ajada.

Juura on õigluse ja headuse kunst. Kui seda kunsti kõrgel tasemel valdav Tallinna ringkonnakohtunik Virgo Saarmets tegi sel nädalal otsuse Metsküla kool kaitseta jätta ning andis kohalikule omavalitsusele vabad käed see kinni panna, siis mõistis kõrgesti austatud kohtunik küll õigust, aga õiglus ja headus jäid tahes-tahtmata kõrvale.