Silt: lääne elu juhtkiri

Paljud omavalitsused on tänavuse aastaeelarve koostamisel lõhkise küna ees. Topi pragusid, mis sa topid – välja voolab raha ikka rohkem, kui seda sisse tuleb. Kuigi omavalitsuste kulud on drastiliselt tõusnud, on riigi toetused püsinud ligemale kümme aastat samal tasemel. Doominoefekt sai alguse haldusreformiga, kui asuti suure hooga ellu viima kõiki ühinemislepingusse pandud soove. Selleks võeti laenu, ehitushinnad aga kasvavasid ja jälle võeti laenu. Ühel hetkel tuleb laenu aga hakata ka tagasi maksma. Kahe silma vahele jäi see, et nelja vaese valla liitmisel ju ühte rikast valda ei saa – saab väga suure ja väga vaese valla. Ka Lääneranna volikogu liige Tiina Lobja nentis, et eks ole headel aegadel rahaga priisatud.

Omavalitsustel on keeruline riigilt maid saada, olenemata, kas on soov maid vahetada või neid osta. Maade kättesaamine pole päris võimatu – alles mullu vahetas Haapsalu linnavalitsus riigiga krunte Bürgermeistri holmil. Linnavalitsus sai sadama, tee ja roheala omanikuks, riik vastutasuks mõned elamukrundid. Kuigi tehing sai tehtud, võttis protsess kaua aega. Ainuüksi notariaalse lepingu sõlmimist ootas linnavalitsus ligi pool aastast.

Turistina võõrasse kohta sattunule on infopunkti roheline silt näitaja, et oled turvalises kohas, kus mõeldakse ka turisti peale. See on viisakas ja kena külla tulnud inimeste vastu.

Rääkides heast elust, teab rännumees Hendrik Relve üsna enesekindlalt vastata küsimusele, milline on hea elu nende rahvaste või kogukondade jaoks, kes teda aastakümnete jooksul on võõrustanud. Oma kogemustest ütleb loodusemees Relve, et suured linnad üle kogu maailma on üsna sarnased ning inimestest aru saamiseks ja päris elu nägemiseks tuleb minna küladesse, nende inimeste juurde, kes oma elukommetes ja standardites on võimalikult palju alles hoidnud ajast aega kestnud tavasid.

Päästjaid ei saa enam ammu tuletõrjujateks nimetada, sest tulekustutamist on võrreldes teiste ülesannetega, mida nad täitma peavad, ikka üsna vähe. Eelmisel aastal reageerisid Läänemaa päästjad 352 päästesündmusele, millest tulekahju oli iga viies. Rohkem kui tuld nägid päästjad eelmisel aastal teele langenud puid ja oksi, pidid aitama kiirabil raskeid haigeid tõsta või ise esimesena haige juurde sõitma, avama uksi-aknaid, et pääseda abivajaja juurde või päästma hädast võtmed tuppa unustanud inimesi. Rohkem kui tulekahjudele pidid päästjad sõitma ka automaatse tulekustutussüsteemi väljakutsete peale, mis enamasti osutusid küll valeväljakutseteks.

Haapsalu linnavalitsus tellis liikluskoormuse uuringu, mille tulemused näitavad, et Posti tänava kordategemise järel Metsa ja Kalda tänava liikluskoormus ei vähenenud. Kohati see Metsa tänaval isegi tõusis. Esimene autode loendus oli Posti tänava remondipausi ajal, mil tänav oli küll ühesuunalisena avatud, kuid nii künklik, et oma sõiduvahendist hoolivad autoomanikud sinna ei kippunud. Teise loenduse ajal olid avatud kõik kolm tänavat, kuid tulemused aasta varasemaga võrreldes oluliselt ei erinenud.

Lääne-Nigula vallas käivitus pühapäeval eksperiment, millega soovitakse teada, kui palju on aruka tegutsemisega võimalik tänavavalgustuse pealt raha kokku hoida. Vallaeelarve kavas on tänavavalgustusele aastas planeeritud 65 000 eurot. Ennustusi on seinast seina – kes loodab elektriarveid veerandi võrra kahandada, kes on seisukohal, et ka tuhande euro säästmine kinnitab, et tegemist on aruka otsusega. Eksperimendiga alustati veel enne aastavahetust Martnast, kus saab üsna pea selgeks, kas ja kui, siis kui palju on alevikus võimalik öise pimendamisega raha kokku hoida. Martna osavallavanema Janno Randmaa sõnul saab ka piskuga suuri asju korda saata, elektriarvelt säästetud rahaga võiks näiteks koole ja lasteaedu üles vuntsida.

Vahetult enne jõulupühi oli Haapsalus traagiliste tagajärgedega tulekahju, kus kaotas elu kaks inimest. Viimasest mitme hukkunuga tulekahjust Läänemaal on möödas juba kaheksa aastat – 2014. aastal kaotas Lihulas tulekahju tõttu elu samuti kaks inimest. Paaril aastal on tulejumal Läänemaad hoidnud – kahel eelmisel aastal pole keegi põlengus elu jätnud. Seda traagilisem on lõppev aasta – tänavu on Läänemaal tulesurma surnud juba kolm inimest.