Silt: lääne elu juhtkiri

Liikluskorraldus peab olema selge ja kõigile üheselt arusaadav. Haapsalus võib autojuht mitmel pool sattuda trahvilõksu. Ühte neist lõksudest, sissesõitu endise teenindusmaja parklasse, üritasid Haapsalus tegutsenud Pärnu politseinikud vinnastada, kuid pidid hiljem oma viga tunnistades trahvid tühistama.

Kui küsida inimestelt, kas nad leetreid pelgavad, on vastus enamasti, et mis seal peljata – leetrid on kogu aeg olemas olnud ja oleme ju elus. Ühtepidi õige, sest inimene kipub otsustama omaenese kogemuse järgi. Praeguseks on sügavasse keskikka jõudnud esimene põlvkond, keda Eestis leetrite vastu vaktsineerima hakati. Nii mõnigi nende klassi- või koolikaaslane siiski põdes seda haigust ja enamasti jäi ellu.

Läinud laupäeval anti Uuemõisa lossi valges saalis kuuendat korda üle Andres Ammase fondi stipendiumid. Peastipendiumi sai sel aastal kunstiõpetaja Karel Rahu, kellest on tänases lehes ka pikem lugu. Varem on stipendiaadid olnud Anti Nöör, Krista Kumberg, Marko Valker, Kai Tarmula ja Kalle Lõuna. Kõik need nimed peaksid paljudele kultuuri- ja haridusmaastikul tegutsevatele läänlastele tuttavad olema. Et stipendiumi saajad on tegevad just kultuuri- või haridusvaldkonnas, oli stipendiumi mõtte algataja Anneli Ammase soov.

Haridus- ja teadusministeeriumi põhjendused gümnaasiumivõrgu reformi õigustamiseks kõlavad õõnsalt. Esiteks on saja õpilase piir küsitav. Selle ületab napilt isegi Noarootsi riigigümnaasium, mis on kahtlemata tugev ja hea kool, mis suudab vastu võtta kaugelt vähem lapsi, kui seal õppida tahaks. Nii et suurus ei loe.

Eesti vabariigi 106. sünnipäev on minevikuks saanud. Igaüks tähistas seda omamoodi. Kes tegi seda kodus teleri ees lipuheiskamist, pärgade panekut, jumalateenistust, paraadi ja/või presidendi vastuvõttu vaadates ning samal ajal kõrvale kiluvõileibu, kartulisalatit või muud head-paremat haugates. Kes osales oma küla, asula või linna hommikusel lipuheiskamisel või koosviibimisel lähima Vabadussõja monumendi juures, kuulates päevakohaseid kõnesid ja õlg õla kõrval hümni lauldes. Haapsalus Lossiplatsil sel aastal küll hümni ei lauldud – loodetavasti oli tegemist suurest korraldamisärevusest tingitud äparduse, mitte hümni plaanipärase ignoreerimisega.

Laupäeval möödub juba kaks aastat sellest, kui Eesti vabariigi aastapäeva tähistamisele langes sõja vari. See vari ei langenud ainult vabariigi aastapäeva pidustustele, vaid ka meie igapäevaelule, ja varjutab meie elu siiani. Kaks aastat on ühelt poolt lühike, teisalt aga pikk aeg. Piisavalt pikk selleks, et sõjafooniga harjuda ja muutuda sõjauudiste suhtes immuunseks.

Omniva kaubamärgi all tegutsev riigiettevõte Eesti Post plaanib tänavu vähendada Eestis postkontorite arvu kuni kümme protsenti, lisaks asendada osa postipunkte pakiautomaadiga. Üheks selliseks paigaks võib saada Linnamäe, kuid seal tekkis postiettevõttel ootamatu tõrge – Oru osavald pole Omniva enneolematu rahasooviga nõus. Omnival on praegu Eestis 57 postkontorit ja 59 postipunkti, lisaks 350 pakiautomaati, millele lisandub tänavu veel paarkümmend.

Mootorsõidukimaksu eelnõu pentsikuks kujunenud arutelu riigikogus ajas kopsu üle maksa ka idee poolest eelnõu vastu olnud koolilastel, kes istungi ajal riigikogu külastama sattusid. Viigi kooli lapsed olid tunnistajaks, kui opositsioon aeglustas eelnõu arutamist protseduuriliste küsimuste ja automaksuvastaste vaikuseminutitega. Nad nägid, kuidas rahandusminister Mart Võrklaeva ettekande ajal blokeeris Kalle Grünthal riigikogu kõnetooli ning saalis hakkas kostma undav heli, mida EKRE fraktsioon tekitas saali kaasa toodud kõlariga. Tekkinud olukorra pidi istungi juhataja lahendama vaheaja võtmisega. „Ebaviisakas, piinlik, nii ei kõlba,“ oli laste lühikokkuvõte nähtust. Nad tõdesid, et toimuv oli küll naljakas, aga nende naerus oli ka kibedusenoot. Põhikoolilapsed riigikogu istungeid ei jälgi ja paljudel neist ei ole veel ka oma kindlaid eelistusi erakondade hulgas, nad on eelarvamusvabad. Aga mis kõige olulisem – veel ei ole kuhugi kadunud vahetu siirus. Kui nii noor inimene ütleb, et käitumine on ebaviisakas, siis nii on.

Väikeste gümnaasiumiastmete sulgemisest on juttu olnud enam kui kümme aastat, vähemalt ajast, mil üle Eesti hoogsalt riigigümnaasiume rajama hakati. Esimese riigigümnaasiumide rajamise tuules otsustati 2010. aastal Haapsallu rajada riigikool, mis ühendas kolm aastat hiljem kaks toona Haapsalus tegutsenud gümnaasiumi, 2015. aastal lõpetati Taebla koolis vastuvõtt 10. klassi ja viimased gümnasistid lõpetasid kooli 2017. aastal. Vastutasuks gümnaasiumi sulgemise eest sai Taebla uue koolimaja. Kuigi toona oli koolide ümberkorraldamise juures palju kisa, ei mäleta praegu neid muudatusi enam keegi.

Töötus on üks ühiskonna olulisemaid valupunkte ja seda eriti keerulistel aegadel nagu praegu. Läänemaa töötuse määr on tõusnud 7,7 protsendini. Õnneks pole see näitaja mullusega võrreldes siiski veel märkimisväärselt suurenenud. Ka majandusteadlased on kinnitanud, et tööturg on viimastel aastatel meid mõjutanud erinevatele kriisidele väga hästi vastu pidanud. Samas pole töötuse määr pelgalt statistiline number, vaid see mõjutab otseselt inimeste elusid, nende enesetunnet ning majanduslikku olukorda.