Silt: lääne elu juhtkiri

1996. aastast saadik on alalise elamisloaga teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud saanud Eestis hääletada kohalike omavalitsuste valimistel. Mujal Euroopa Liidus pole see kaugeltki nii. Eestis oli mittekodanikele valimisõiguse andmise taga osalt ka see kaalutlus, et nii integreerime neid paremini oma ühiskonda, misjärel tekib neil huvi rohkemgi Eesti elust osa võtta, saada täieõiguslikeks kodanikeks ja hakata ka riigikogu valima. Pea kolm aastakümmet hiljem võib tõdeda, et vähemalt see põhjendus on igasuguse vettpidavuse kaotanud. Need, kes on vahepeal tahtnud saada Eesti kodanikuks, on seda ka saanud – ükskõik, kas nende peamine ajend oli siis riigikogu valimistel osalemine või mõni muu. Teised elavad endiselt Eestis oma halli passi või Venemaa kodakondsusega ega tunne mingit vajadust integreeru

    Kliimaministeerium plaanib muuta seadust, et vähendada ehituskeelu- ja piiranguvööndit. On tõsi, et selle vööndi reguleerimine vajab uuendamist. Võibolla ulatub see tõesti liiga kaugele, eriti veeäärsetes linnades. Samuti pole päris mõistlik praegune asjade seis, kus iga detailplaneeringu muutmisel tuleb taotleda uuesti erandeid näiteks Haapsalu majadele, mis on seisnud merele lähemal juba sajandi või rohkem. See on just selline mõttetu bürokraatia, mida meil on liiga palju ja mida tuleks radikaalselt vähendada. Samal ajal on nood nimetatud vööndid seisnud hea selle eest, et ükskõik kellel ei tuleks pähe ehitada maja veepiirile või kaugemalegi vette, tõkestades nii inimeste vaba liikumise mööda kallasrada ja ähvardades veekogu olmereostusega. On olnud küll juhuseid, kus keeluv

[caption id="attachment_445112" align="alignnone" width="1920"] Lääne Elu laupäeval, 22 märtsil. Foto: kuvatõmmis[/caption] Lääne Elu kirjutab, kuidas laste arv Läänemaal tulevikus kahaneb, aga lasteaiarühmade arv kasvab. Selle vastuolu tekitab tõik, et sügisel jõustuv uus alusharidusseadus toob lasteaiarühmadesse tavaliste laste hulka ka erivajadusega lapsed. Et erivajadusega laps nõuab tähelepanu mitme lapse jagu, tuleb rühmad vastavalt väiksemad teha. Erivajadustega laste kaasamine lasteaiatasandist alates on kahtlemata sam

Kui tänavate remonti tehakse Haapsalus nii nagu teisteski linnades pea igal aastal, siis linnu ja külasid ühendavaid maanteid remonditakse viimasel ajal vähe. Kui üldse. Väiksemaid külasid ühendavatest teedest pole mõtet rääkida. Millal viimati mõnele neist mustkate paigaldati? Viimastel kümnenditel kordub tee-ehitusest rääkides refräänina Tallinna–Tartu maantee ning selle nelja- või vähemalt kolmerealiseks laiendamine. See maantee ühendab kaht kõige rahvarikkamat linna ning on tõesti kõige tähtsam li

Tänasest Lääne Elust saab lugeda, kuidas lapsevanemate ja treeneri entusiasmi najal on Virtsust saanud vaat et Eesti sportlikem asula. Kui treeninguil käijate arv jagada kohalike elanike arvuga, võiks saadud suhtarv olla küll üks Eesti parimaid. Väikesed ja suured käivad kaks korda nädalas treeninguil, kuhu neid toob ja kust neid viib koju buss ning kõike seda madala kuutasu eest. Selleks peavad skeemis olema muidugi ka entusiastlikud toetajad. Aga kokku on tulemus tõeliselt muljetavaldav, kiitust ja e

Mullu tähistas oma 25. sünnipäeva Paliveres tegutsev Pal-Klaasi tehas, mis on musternäide ühest ettevõttest, mida Eesti vajab. Annab väikeses paigas kohalikele inimestele tööd ja ekspordib samas pea kogu oma toodangu välisriikidesse, tuues nii kasu kogu Eesti majandusele. Pal-Klaasi jaoks terendab aga mure. Nende praegune elektriühendus ei ole piisavalt võimas, et tehas saaks areneda. Lootusekiir paistab neile seoses Risti tuulepargiga. Lääne-Nigula vallavolikogu 2023. aasta otsuses tuuleenergia eriplaneeringu esimese etapi heakskiitmise kohta on kirjas, et planeeringu teise etapi koostamisel on

Võib ju arutleda selle üle, mis asjaoludel otsustas regionaalministri ametist lahkuv Piret Hartman kabinetist väljudes veel korraks tagasi kirjutuslaua juurde tagasi pöörduda ja anda allkiri 15 miljoni euro eraldamisele Tallinna-Rohuküla raudteele. Ehk on tõesti poliitilise viisakusega vastuolus ametist lahkudes veel mingeid kohustusi kandvaid pabereid allkirjastada. Ilmselt peaks minister viimase tööpäeva saatma mööda pöidlaid keerutades. Aga 15 miljonit on riigieelarve mõistes kommiraha. Läänl

Sotsiaaldemokraadid lahkusid eile valitsusest. Otsekui lahkumiskingitusena sai raha Tallinna-Rohuküla raudtee. Täpsemalt eraldas sotside regionaalminister Piret Hartman raudtee-ehituseks 15 miljonit eurot, millest peaks lootuste kohaselt piisama Turbast Ellamaani küündiva lõigu ehituseks. Ehkki raudtee veel Läänemaa piiresse ei jõua, jõuab see piirile üsna lähedale. See kingitus tuli küll ootamatult. Viimased paar aastat on ministrid kogu aeg rääkinud, et raudtee Haapsaluni ehitamiseni raha ei ole

Poolteist aasta tagasi jõustus kaua plaanitud hooldereform. See pidi muutma hooldekodukoha hinna inimestele taskukohas

Iga kord, kui gümnaasiume nende õpilaste tulemuste põhjal ritta seatakse, on kuulda arvamusi, et seda ei tohiks teha. Et