Silt: lääne elu juhtkiri

Kui veel mõned aastad tagasi, ajal, mil valmis Riisipere-Turba raudteelõik ja alustati Turba-Ellamaa-Risti suuna projekteerimist, räägiti Haapsalu raudteest kui võimalikust eduloost, siis praeguseks on see unistus üha kaugemale vajumas. Lääne maakonna eri arengukavades on raudtee taastamine paarkümmend aastat sees olnud. See on olnud maakonna üks tulipunktidest. Kas raudteed on vaja või ei, on Läänemaa jaoks olnud sama oluline küsimus, nagu Eesti riigi jaoks oli saada NATO või Euroopa Liidu liikmeks. Võtmeküsimus oli suuresti see, kuidas regionaalne Läänemaa mure teha riigi tasemel tegevuseks.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud. [/caption] Neli aastat on sihtasutus Läänemaa tunnustanud maakonna parimaid ettevõtteid, andes välja aasta teo, toote või teenuse ja parima toidu tiitleid. Parimad valiti välja rahvahääletusel

Vormsi saarel ootamatult tekkinud hundiprobleemi lahendamiseks kutsus kohalik jahiselts kibekiiresti rahva kokku, et hundid ära küttida. Ajujahiga oli nii tuline kiire, et ei mallatud ära oodata isegi keskkonnaameti lubasid, rääkimata sellest, et aru pidada, kas oleks ehk veel mõni võimalus huntidest vabaneda. Läänemaa jahindusnõukogu küsis pisikesele Vormsile seitset hundiluba. Nähtud on kuut hallivatimeest, aga lube küsitakse varuga, et saar kindlasti huntidest täiesti puhtaks saaks.

Eilsest hakkas toimima uudne toiduabikaartide süsteem – iga abivajaja saab neli korda aastas kaardile 30 eurot. Süsteemi muutus oli paratamatu – mullu kasvas toiduabi saajate hulk Eestis hüppeliselt ning vältimatu abi tagamiseks on toiduabikaartide süsteem üks viis parandada inimeste toimetulekut. Kui senimaani jagas sotsiaalministeerium koos Eesti toidupangaga abivajajatele kord kvartalis toiduabi, mille sisu koosnes peaasjalikult kuivainetest, konservidest ja muudest pika säilivusajaga toodetest, siis nüüd on abisaaja oma valikutes vabam.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud.[/caption] Kümne aastaga, mil Läänemaa naiste tugikeskus on tegutsenud, on sealt otsest abi saanud peaaegu 700 naist. Töö, mida väike kollektiiv koos vabatahtlikega vaikselt ja järjekindlalt on teinud, on keeruline ja eelkõige emotsionaalselt raske, aga ometi tänuväärt. Keskusse abi otsima satuvad inimesed, kellel on selja taga rängad kogemused. Nad on sageli katki füüsiliselt, aga veel enam vaimselt. Lähisuhte- või perevägivallast ei räägitud siis, kui Läänemaa naiste tugikeskusele alus pandi, veel nii tihti kui praegu. Mis aga ei tähenda, et seda ei olnud. Oli, aga see oli peidus, sest nii nõudis eestlaste peaaegu et seadusemõõtu arusaam – pereasju väljaspool ei arutata.

Iga viie aasta järel saavad Haapsalu gümnaasiumite vilistlased kokku, et tähistada Haapsalu hariduselu järjekordset ümmargust sünnipäeva, näha koolikaaslasi ja pidada maha üks korralik vilistlaspidu. Sel aastal on taas põhjust kokku tulla, kuid korraldustoimkond* on otsustanud, et koolimaja on koht, kus antakse haridust, ja vilistlased pole enam sinna pidutsema oodatud.

Eesti on e-riik. Me oleme harjunud arvuti kaudu pangatoiminguid tegema, tuludeklaratsioone esitama, dokumente allkirjastama, valima jne. Pole toimingut, mille pärast peaks minema mõnda ametiasutusse kohale, sest kõike saab teha endale sobival ajal ja kohas. Selle kõige juures tundub kummaline, et kalurid esitavad püügiandmeid ikka veel kord kuus paberkandjal oleva püügipäevikuna ega ei taha sellest kuidagi loobuda.

[caption id="attachment_404139" align="alignnone" width="768"] Lääne Elu- 34 aastat täppi pannud. Autor Ott Vallik/ Karel Rahu[/caption] Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa on valla finantspüksirihma paar auku juurde teinud, lootuses, et säästlik eluviis annab mõne aja pärast vallale võimekuse uuteks investeeringuteks. Seni tuleb aga olemasolevaid objekte kõpitseda ning silmanurgast jälgida, kas ja kuidas valla rahakott pisitasa paisub.

Lihula koolilapsed on leidnud koha, kus pärast tunde trenni või bussini aega parajaks teha. See koht ei ole kool ega kultuurimajas asuv noortekeskus, vaid on raamatukogu. Seal on soe tuba ja lahke pererahvas, pealegi asub raamatukogu gümnaasiumi lähedal. Noortekeskus, kus on palgal noorsootöötaja ja mis eelmisel sügisel mõisa moonakatemajast Lihula kultuurimajja kolis, põhikooli vanema astme noori millegipärast ei tõmba. Noored ise nimetavad ühe põhjusena seda, et kultuurimaja asub eemal – Lihula serval – ega jää neile tee peale. Teise põhjusena toovad noored välja, et noortekeskuses käivad väiksemad õpilased.

30 aastat tagasi lõi väike Hanila kogukond kohaliku mehe Porsiku Kustase kollektsiooni säilitamiseks Hanila muuseumi. Muuseumi omanikuks sai toonane Hanila vald ja see tundus olevat ka püsimise garantii – ikkagi omavalitsus on õla alla pannud. Muuseum arendati projektirahade ja annetuste toel niisuguseks, et seda, eriti muuseumi tekstiilikollektsiooni, teati ja teatakse praegugi terves Eestis. Nüüd Hanila valda enam pole ja muuseumi saatus on lahtine.