Silt: Küllike Valk
6
Aasta küla on Oru kant ja külaliigutaja Küllike Valk
[caption id="attachment_439213" align="aligncenter" width="1920"]
Läänemaa aasta küla silt läks Oru kanti. Foto: Silver Raidla[/caption]
Tänavu pälvis Läänemaa aasta küla tiitli Oru külade kant, aasta külaliigutaja aunimetuse sai EELK Ridala ja Martna koguduse õpetaja Küllike Valk.
Oru kandi külade üks eestvedaja Eve Tamm-Hinno ütles, et konkursil osalema õhutati kõigepealt Linnamäe küla. „Mis on keskus ilma küladeta? Me oleme tervik ja Linnamäe asutused on ju kõigi külade jaoks ümbruskonnas,” ütles ta.
Piirkonna 15 külas elab 1025 inimest ja tegutseb 48 suuremat või väiksemat rahvaühendust. „Nii et aktiivseid inimesi on meil tõesti palju,” ütles Tamm-Hinno.
Läänemaa aasta küla sai kingiks
Läänemaa aasta küla silt läks Oru kanti. Foto: Silver Raidla[/caption]
Tänavu pälvis Läänemaa aasta küla tiitli Oru külade kant, aasta külaliigutaja aunimetuse sai EELK Ridala ja Martna koguduse õpetaja Küllike Valk.
Oru kandi külade üks eestvedaja Eve Tamm-Hinno ütles, et konkursil osalema õhutati kõigepealt Linnamäe küla. „Mis on keskus ilma küladeta? Me oleme tervik ja Linnamäe asutused on ju kõigi külade jaoks ümbruskonnas,” ütles ta.
Piirkonna 15 külas elab 1025 inimest ja tegutseb 48 suuremat või väiksemat rahvaühendust. „Nii et aktiivseid inimesi on meil tõesti palju,” ütles Tamm-Hinno.
Läänemaa aasta küla sai kingiks 
Läänemaa aasta küla on Oru külade kant ja külaliigutaja kirikuõpetaja Küllike Valk
[gallery td_gallery_title_input="Kodukant Läänemaa aastalõpupidu. Foto Andra Kirna." ids="439124,439110,439111,439112,439113,439114,439115,439116,439117,439118,439119,439120,439121,439122,439123"]
Kodukant Läänemaa kuulutas oma aastalõpu õhtusöök-aktusel välja Läänemaa aasta küla 2024 – Oru külade kandi ja aasta külaliigutaja, mille pälvis EELK Ridala ja Martna koguduse õpetaja Küllike Valk.
Oru külade kandi kõrval oli aasta külade tiitlile nomineeritud kaks küla Vormsilt – Rälby ja Suuremõisa. Aasta külaliigutaja tiitlile nomineeriti veel Helina Laht, Kahro Tall, Karmen Lints ja Svea Stamberg.
Aasta küla tiitel on mõeldud selleks, et avalda
Martna koguduse kohvikus käisid vargad
[caption id="attachment_430317" align="alignnone" width="1920"]
Martna kirikuõpetaja Küllike Valk avas suvel Martna poe kõrval kohviku, kus pakub suppi, mille eest korjanduskarpi pandud raha läheb kalmistuvahi palgaks. Kaie Reiljan[/caption]
Martna poe kõrval suvel kohviku avanud kirikuõpetaja Küllike Valk avastas täna hommikul, et öösel on vargad minema viinud kohvikule kingitud televiisori, kohvimasina, kuumaõhufritüüri, komplekti nuge ja makseterminali.
Viimane vedeles küll kohviku ukse taga maas, nii et seda polnud vargad lõpuks ikkagi kaasa viinud.
Laias laastus 3000 eurot kahju tekitanud vargad käisid öösel, sest eile õhtul oli kohvikus koguduse liige, kes putitas nõudepesumasinat. „Kell kaheksa hommikul tuli uuesti ja siis olid asjad läinud,“ ütles Valk.
Vargaid pidi
Martna kirikuõpetaja Küllike Valk avas suvel Martna poe kõrval kohviku, kus pakub suppi, mille eest korjanduskarpi pandud raha läheb kalmistuvahi palgaks. Kaie Reiljan[/caption]
Martna poe kõrval suvel kohviku avanud kirikuõpetaja Küllike Valk avastas täna hommikul, et öösel on vargad minema viinud kohvikule kingitud televiisori, kohvimasina, kuumaõhufritüüri, komplekti nuge ja makseterminali.
Viimane vedeles küll kohviku ukse taga maas, nii et seda polnud vargad lõpuks ikkagi kaasa viinud.
Laias laastus 3000 eurot kahju tekitanud vargad käisid öösel, sest eile õhtul oli kohvikus koguduse liige, kes putitas nõudepesumasinat. „Kell kaheksa hommikul tuli uuesti ja siis olid asjad läinud,“ ütles Valk.
Vargaid pidi
Kihelkonna sügislaadal koguti kogukonnakohviku remondiraha
[gallery ids="436530,436531,436532,436533,436534,436535,436536,436537,436538,436539,436540,436541,436542,436543,436544,436545,436546,436547"]
Laupäeval korjati Martna kihelkonna sügislaadal raha kogukonnakohviku remondifondi. Kassasse lisandus laadaga paarisada eurot.
Martna kirikuõpetaja Küllike Valk ütles, et kihelkonna sügislaata peetakse juba viiendat korda. Algust tehti nendega kiriku juures, kuid nüüd on ettevõtmine kolinud Martna poe kõrval asuvale parkimisalale.
“Kaupa on meil palju,” ütles porikuufestivali Martna sügislaada “Õuntest hobusesõnnikuni” korraldaja Kaie Krüüts.
Martna kohviku suppi saab noa ja kahvliga süüa
[caption id="attachment_430318" align="alignnone" width="696"]
Ridala ja Martna kirikuõpetaja Küllike Valk kaabib viimastele tulijatele potipõhjast borši. Foto Kaire Reiljan.[/caption]
Martna kirikuõpetaja Küllike Valk pakub külapoe kõrval kohvikus hinnakirjata suppi, mille eest annetuskarpi pandud raha läheb kalmistuvahi palgaks.
16. juuli keskpäeval on Martna poemaja seni tühjana seisnud poole uks pärani lahti. Valk sätib leivakorvi laua keskele ja küsib tulijailt reipalt, kas nood suppi soovivad. No ikka!
Ridala ja Martna kirikuõpetaja Küllike Valk kaabib viimastele tulijatele potipõhjast borši. Foto Kaire Reiljan.[/caption]
Martna kirikuõpetaja Küllike Valk pakub külapoe kõrval kohvikus hinnakirjata suppi, mille eest annetuskarpi pandud raha läheb kalmistuvahi palgaks.
16. juuli keskpäeval on Martna poemaja seni tühjana seisnud poole uks pärani lahti. Valk sätib leivakorvi laua keskele ja küsib tulijailt reipalt, kas nood suppi soovivad. No ikka! 
Haapsalu niidab muru peamiselt linnasüdames
[caption id="attachment_427388" align="alignnone" width="1920"]
Esmaspäeval oli töömees muruniitmisega ametis Väikese viigi ääres. Foto Andra Kirna[/caption]
Haapsalu on vähendanud niidetavate haljasalade pinda ja piiranud niitmiskordi. Ka Lääne-Nigula vallas on mitu osavalda pidanud hooldusniitmise pealt kokku hoidma.
Lääne Elu poole pöördus lugeja, kellel hinnangul on Ridala vana kalmistu hooldamata. „See, mis seal viimastel aastatel toimub, on inetu. Muru (loe: heina) niidetakse kaks korda suve jooksul, lehti ei riisu sügisel keegi, ainult inimesed oma haudadelt ja nende ümbert,“ pahandas lugeja.
„Küllap nad 23. juuniks korda teevad. Alati on teinud,“ ütles Ridala koguduse õpetaja Küllike Valk. Ometi tõdes ta, et tänavu on koomale tõmmatud alasid, mille eest linn hoolt kannab.
Esmaspäeval oli töömees muruniitmisega ametis Väikese viigi ääres. Foto Andra Kirna[/caption]
Haapsalu on vähendanud niidetavate haljasalade pinda ja piiranud niitmiskordi. Ka Lääne-Nigula vallas on mitu osavalda pidanud hooldusniitmise pealt kokku hoidma.
Lääne Elu poole pöördus lugeja, kellel hinnangul on Ridala vana kalmistu hooldamata. „See, mis seal viimastel aastatel toimub, on inetu. Muru (loe: heina) niidetakse kaks korda suve jooksul, lehti ei riisu sügisel keegi, ainult inimesed oma haudadelt ja nende ümbert,“ pahandas lugeja.
„Küllap nad 23. juuniks korda teevad. Alati on teinud,“ ütles Ridala koguduse õpetaja Küllike Valk. Ometi tõdes ta, et tänavu on koomale tõmmatud alasid, mille eest linn hoolt kannab. 
Lääne-Nigula kirikuaia puudest said tornitrepid
[caption id="attachment_427045" align="alignnone" width="1280"]
Lääne-Nigula kirikuõpetaja Kristo Hüdsi sõnul on Lääne-Nigula kiriku torn Lääne-Eesti kõrgeim. Foto: Andra Kirna[/caption]
Reedel pääsevad huvilised esimest korda Lääne-Nigula kiriku torni. Torni publikule avamine juhatab sisse kirikute öö.
Lääne-Nigula kogudus alustas õpetaja Kristo Hüdsi sõnul torni kordategemist 2021. aastal. „Lääne-Nigula kiriku torn on kõrgemaid Lääne-Eestis. Tornist paistavad ära ümberkaudsed kihelkonnakirikud peale Kullamaa,“ ütles ta.
Lääne-Nigula kirikuõpetaja Kristo Hüdsi sõnul on Lääne-Nigula kiriku torn Lääne-Eesti kõrgeim. Foto: Andra Kirna[/caption]
Reedel pääsevad huvilised esimest korda Lääne-Nigula kiriku torni. Torni publikule avamine juhatab sisse kirikute öö.
Lääne-Nigula kogudus alustas õpetaja Kristo Hüdsi sõnul torni kordategemist 2021. aastal. „Lääne-Nigula kiriku torn on kõrgemaid Lääne-Eestis. Tornist paistavad ära ümberkaudsed kihelkonnakirikud peale Kullamaa,“ ütles ta. 
Galerii: Martnas said munad värviliseks sibula ja kapsaga
[gallery ids="422519,422520,422521,422522,422523,422524,422525,422526,422527,422528,422529,422530,422531,422518,422517"]
Martna kogudusemajas värviti teisipäeva õhtul pühademune – kirikuõpetaja Küllike Valk on igal aastal mune värvinud eri meetodeid kasutades.
Kirikuõpetaja Valk jagab ülestõusmispühadel laiali sadakond värvitud muna. „Ma võin kirikuõpetajana jagada koguduseliikmetele 80 muna ära, aga 40 tuleb mulle [kingitustena] tagasi. Ma pean ikkagi lõpuks 120 ära jagama,” nentis kirikuõpetaja naerdes.
Kogudused võivad hakata saama tulu metsade hoidmisest
[caption id="attachment_413582" align="alignnone" width="1920"]
Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk käib kogudusele kuuluvas metsas suviti marju korjamas. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne praostkonna konverentsil tutvustas Saksamaa kliimakaitseinstituuti (IfK GmbH) esindav Ardon Kaerma projekti, mis tooks kogudustele tulu selle eest, et nende kasvavad metsad atmosfäärist süsinikku seovad.
Kaerma sõnul ei vaata sakslased sugugi ainult Eesti metsade poole, nende huviorbiidis on teisedki Euroopa metsarikkamad piirkonnad. „Sarnased projektid on käivitamisel ka Rumeenias ja Bulgaarias,“ ütles Kaerma.
Mil viisil ja miks sakslased Eesti kogudustele metsa hoidmise eest maksta kavatsevad, on Kaerma sõnul iseenesest väga lihtne.
Ridala kirikuõpetaja Küllike Valk käib kogudusele kuuluvas metsas suviti marju korjamas. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne praostkonna konverentsil tutvustas Saksamaa kliimakaitseinstituuti (IfK GmbH) esindav Ardon Kaerma projekti, mis tooks kogudustele tulu selle eest, et nende kasvavad metsad atmosfäärist süsinikku seovad.
Kaerma sõnul ei vaata sakslased sugugi ainult Eesti metsade poole, nende huviorbiidis on teisedki Euroopa metsarikkamad piirkonnad. „Sarnased projektid on käivitamisel ka Rumeenias ja Bulgaarias,“ ütles Kaerma.
Mil viisil ja miks sakslased Eesti kogudustele metsa hoidmise eest maksta kavatsevad, on Kaerma sõnul iseenesest väga lihtne. 
Galerii: martnalased avasid kogukonnakohviku
[gallery ids="412383,412385,412384,412386,412387,412381,412389,412388,412390,412391,412382,412393,412395,412396,412400,412394,412401,412397,412398,412399"]
Fotod Kaire Reiljan
Laupäevahommikuses vihmasajus tegi Martnas kunagises sööklas uksed lahti kogukonnakohvik.
Martna koguduse kirikuõpetaja ja kogukonnakohviku eestvedaja Küllike Valk täpsustas, et tegelikult on kohvikust veel vara rääkida ja pigem avati laupäeval Martnas kogukonnatuba.