Silt: Krista Kumberg

[caption id="attachment_322239" align="aligncenter" width="2000"] Ester Kõrvits oma kodus koos verivärske raamatuga. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsallase Ester Kõrvitsa neljas luulekogu on teretulnud täiendus traditsioonilise luule austajate lugemislauale. Sellest leiab lihtsad värsid, mis tulevad südamest. Lõppriimiliste salmide sekka on siiski saanud mõnigi vabavärsiline luuletus, nende seas raamatule pealkirja andnud „Hetked” aastast 2020 („Elu ilusaimad hetked / on lühikesed, / kuid püsivad meeles / helgetena / armsatena, / kaunitena / igavesti.”), aga ka aastast 1997 pärit „Armastuse imejõud” ja 2013. aastal kirjutatud „On inimesi”. Kõrvuti mullu kirjutatuga leiab sellest salme, mis on loodud kuuekümne ja enamagi aasta eest, kui autoril enesel oli aastaid kasinasti 25. Kõige varasem on 1957. aastal kirjutatud „Kruusatee” – pildike tüütust ja pikast bussis loksumisest. Avaluuletuses loodab autor, et lugeja on mõelnud samu mõtteid, mida tema nüüd järgnevalt värsivormis väljendab. See on õigustatud ootus, sest elutee eri etappidel on inimestel ees püsti sageli sarnased (eksistentsiaalsed) küsimused, millele vastuse otsimine polegi nii lihtne. Küllap saab tuge teadmisest, et ka teistel on olnud sarnaseid kahtlusi ja hirme, samuti rõõme ja rahulolu sageli väikestest asjadest. Küllap luulekogu pakub seltsi ja tuge. Kogumik jaguneb mõtteliselt kolme ossa – looduslüürika, mis järgib nelja aastaaega, siis inimese elukaare erinevate etappide peegeldusi ja viimases plokis tuletab autor meile meelde elus kõige vajalikuma – sõpruse ja armastuse olemasolu. Siin on mitmeid sõprade ja pereliikmete peale mõeldes kirjutatud värsse – mõtteliselt koolikella või pulmakellade helisemise puhuks või mõne muu tähtpäeva tarbeks, või ka tänuks ja meenutuseks. Lugejana hindan sellest kogumikust enim n-ö vana inimese luulet, mida just eakatel oleks hea lugeda. ... Fotod: Arvo Tarmula [gallery ids="322234,322235,322236,322237,322238,322240,322242"]

[caption id="attachment_192478" align="alignnone" width="1024"] Krista Kumberg. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Küll on hea tunne, kui tead, et sind kodus keegi või miski ootab! Näiteks kohustustevaba õhtu ja köitev raamat. Kui sain Lääne Elult ettepaneku vaadata peagi lõppeva aasta raamatusaagile ja leida sealt hulgast soovitamisväärset, siis tuli hirm peale. Ilmunud raamatute hulga ees laseb isegi karastunud raamatukoguhoidja jõuetult käed rippu. Hulga hulgas on hulk head lugemist ja see tuleb mingil moel välja sõeluda. Olgu mõni isiklik eelistus siinkohal välja toodud.

[caption id="attachment_308174" align="alignnone" width="1152"] 1930. aastate kõnekoosolekut taaselustasid raamatuesitlusel Urmas Ojamäe (vasakult), Mikk Lõhmus, Neeme Suur, Aksel Heidemann, Märt Jakobson, Marje Viigipuu ja Aime Pukk. Foto Arvo Tarmula[/caption] Pühapäeva lõunaks oli Risti raudteejaama ootesaal puupüsti inimesi täis, sest algas Rist raamatu teise osa esitlus. Et esitlus poleks lihtsalt kõnelemine ja tegijatel käe surumine, oli raamatu toimetaja Krista Kumberg kokku pannud ka omamoodi näitemängu, mis viis ajas mitukümmend aastat tagasi, 1930. aastate Ristile kõnekoosolekule. Fotod Arvo Tarmula [gallery ids="308150,308151,308152,308153,308154,308155,308156,308157,308158,308159,308160,308161,308162,308163,308164,308165,308166,308167,308168,308169,308170,308171,308172,308173,308174,308175,308176,308177,308178,308179,308180,308181,308182,308183,308184,308185,308186,308187,308188,308189,308190"]  

[caption id="attachment_248819" align="alignnone" width="900"] Lääne-Nigula vallavolikogu liige Guido Ulejev ja Risti raamatu koostaja Krista Kumberg Risti raamatutriloogia esimese osa esitlusel kaks aastat tagasi. Foto Urmas Lauri[/caption] Pühapäeval esitletakse Risti raudteejaamas aleviku ajalootriloogia teist osa, kuhu on kogutud lood paiga kultuuriloost ja eluolust. „Lood, mis puudutavad kultuurimaja, seal tegutsenud ringe, klubi Risti Rüütlid, raamatukogu, spordielu,” loetles raamatu koostaja Krista Kumberg kaante vahele jõudnud teemasid. Ta lisas, et peatükki „Kui Ristil kinu tehti” on koondatud mälestused neist kordadest, kui Ristil on mõnd filmi üles võetud või kui Risti on olnud filmimeeste baasiks. „Kuna nii minu kui ka teise raamatu koostaja Anne Heimanni emad töötasid poes, siis karmavõla lunastamiseks panime ka kaupluse sisse,” ütles Kumberg.

[caption id="attachment_305657" align="aligncenter" width="2000"] Fotograaf Vendo Jugapuu võtab üles stseeni Piret Raua raamatust "Tobias ja teine B". Foto: Arvo Tarmula [/caption] Augusti lõpuks pannakse Haapsalu lasteraamatukogu hoovi üles omamoodi kiigenäitus. “Kiigeraamatukogu,” tutvustas raamatukoguhoidja Grete Nootre lasteraamatukogu selle suve projekti. Haapsalu kultuurimaja fotograaf Vendo Jugapuu võtab üles eesti lasteraamatute põhjal lavastatud erinevaid stseene ning fotod seatakse üles kolme lugemispesa ehk võrkkiige vahele. “Stseenid näitusefotodel on üles võetud eesti tuntud lastekirjandusteostest. Lapsed valisid muinasjutud ja ka stseenid, Vendo pildistab üles,” ütles lasteraamatukogu bibliofraaf Krista Kumberg. “Tekib selline välinäitus. Projekti eesmärk on, et kui raamatustseenidest on fotod juures, tekib lastel raamatu vastu huvi, nad saavad ka ise raamatuid lugeda,” selgitas Nootre. ----- Fotod: Arvo Tarmula [gallery ids="305653,305654,305655,305656,305658,305659,305660,305661,305662,305663,305664,305665"]

[caption id="attachment_300255" align="alignnone" width="2000"] Helen Carmel Boyersi lugu „Kuidas Palivere kandi kohad omale nime said” leidis Ernst Enno omaloomingu võistlusel äramärkimist. Arvo Tarmula[/caption] Enno-nimelise omaloomingu- ja etlusvõistluse traditsioon ulatub aastakümnete taha ja seda ei katkestanud ka eriolukord. Tõsi küll, kokkusaamist eeldav etluskonkurss lükkus aasta teise poolde, kuid lugude kirjutamist kodusolemine pigem soosis. Võistlusele saadeti 132 proosapala Haapsalu ja Läänemaa koolidest. Seekordsed võistlustingimused said inspiratsiooni tänavu kestvast rahvajutuaastast ning suunasid lapsi välja mõtlema uusi koha- ja tekkemuistendeid, samuti kirjutama üles perepärimuslugusid. Rohkem tuli muistendeid, seda tänu nooremale kooliastmele. Suuremad lapsed panid kirja vanavanemate, peamiselt küll vanaemade, kirjeldusi oma lapsepõlvest ja kooliajast, aga keskenduti ka mõnele eredale seigale (kuidas Rummu vanglasse puruteed smugeldati) või sümpaatsele traditsioonile (kuidas Veski Roland külanaistele sauna küttis). Kirjutati vanade esemete, kui nii võib öelda, käekäigust, lisati ka pilte. Gümnasistid aga andsid panuse tulevikupärimusele, kirjutades oma tunnetest, mõtetest ja tegevustest eriolukorra ajal nelja seina vahel istudes. Ernst Enno nimelise omaloomingukonkursi võitjad 2020 I – III klass

1. Keetele Pärnaste Haapsalu linna algkool IIIc kl „Kuidas rebane endale saba sai?”, juhendas Lii Habak
2. Derek Kaev Uuemõisa lasteaed-algkool III kl „Karantiin, poiss ja povidlo”, juhendas Liivi Mustkivi
3. Rauno Ling ULA II kl „Lehm kitsenahas”, juhendas Imbi Mäepere

Äramärkimist leidsid

• Thorolf Ollemaa ULA I kl „Memme mälestused”, juhendas Aire Oruste
• Sten Valdmann Haapsalu põhikool IIIa kl „Kakerdaja raba”, juhendas Kaidi Sits

IV – VI klass

1. Morten Pirk Risti põhikool VI kl „Kuidas linnud lendama õppisid”, juhendas Marina Laurits
2. Kata Karlis HPK Vb kl „Vanaema metsmaasikal”, juhendas Lehti Padu
3. Ann Murik HPK Vb kl „Rongkäik”, juhendas Lehti Padu

Äramärkimist leidsid

• Jan Rääli HPK Vb kl „Minu vanaema talved”, juhendas Lehti Padu
• Kätriin Kurst HPK VIa kl „Legend Peetrikesest”, juhendas Ruth Kampmann

VII – IX klass

1. Arti Viispert HPK VII kl „Kuidas Veski Roland külanaistele sauna tegi”, juhendas Niina Viinapuu
2. Sarah-Sofia Brock HPK VII kl „Rummu vangla salatehingud”, juhendas Niina Viinapuu
3. Rebeka Villakov Oru kool IX kl „Lugu sellest, kuidas Salajõe oma nime sai”, juhendas Anita Arst

Äramärkimist leidsid

• Helen Carmel Boyers Palivere põhikool VII kl „Kuidas Palivere kandi kohad omale nime said”, juhendas Margit Ülevaino
• Mia Aurelia Kokk HPK VII kl „Mamma jutud lapsepõlvest”, juhendas Niina Viinapuu

X – XII klass

1. Linda Naudi Läänemaa ühisgümnaasium X M kl „Peetri kivi lugu”, juhendas Monika Undo
2. Anni Kallas LÜG XII H kl „Koroonapäevik ehk kuidas ma pole mitte midagi kasulikku teinud”, juhendas Tiina Brock
3. Mariliis Remmel LÜH XII H „Eriolukorra päevik”, juhendas Tiina Brock

Äramärgitud

• Aliis Vatku LÜG X M „Gin Long Drink”, juhendas Monika Undo