Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Kui närimiskummi asemel võib kirjakeeles kasutada näts, siis limonaadi kõrval on lubatud ka limps. Limonaad on algselt olnud vaid sidrunitest valmistatud jook, millega kaubeldi juba 17. sajandil põhiliselt Itaalias ja Prantsusmaal. Limonaad tulebki sõnast sidrun (näiteks itaalia keeles on sidrun limone).

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Sõnad võivad tekitada kirglikke arutelusid. Näiteks 1970ndatel käisid sõnalahingud, kas pastapliiatsi asemel võiks öelda ka pastakas. Samuti on vaieldud nätsu üle, tõsi, mitte nii tuliselt nagu pastaka pärast. 1970ndate lõpul jõudis poelettidele apelsininäts. Elevust põhjustas asjaolu, et varem oli kirjakeeles ja nätsupakkidel nätsu asemel kasutatud närikumm ja närimiskumm.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Aino Pervik saab täna, 22. aprillil 91-aastaseks. Tema loodud tegelaste galerii on koloriitne. Üks, kelleta meie lastekirjandust ette ei kujutaks, on kahtlemata Kunksmoor. Muide, tänavu täitub „Kunksmoori“ ilmumisest 50 aastat. Miks aga sai Kunksmoor just säärase nime?

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Keeleteadlane Johannes Voldemar Veski, kes tihti on jäänud teise Johannese, Johannes Aaviku varju, on sõnavara rikastamise üheks olulisemaks allikaks pidanud meie murdeid. Sõnaloomes oli Veskil suureks eeskujuks, võiks öelda, et peamiseks lätteks, Wiedemanni sõnaraamat.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Murdesõnad on üheks meie sõnavararikkuse lätteks. Teinekord võib murdesõna olla palju tabavam kui selle kirjakeelne vaste.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Meie keel on väga sünonüümirikas. Näiteks usina, agara, tööka, hakkaja kohta võib muuhulgas öelda udris või siis hoopis nugris.

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] „Kas siis selle maa keel / laulu tuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?“ Nõnda küsis 19. sajandi alguses esimene eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson. 14. märtsil on emakeelepäev. 14. märtsil 222 aastat tagasi sündis Kristjan Jaak Peterson. Luuletaja Gustav Suits pidas Petersoni meie esimeseks nooreestlaseks, kel oli nooruslikku julgust, hoogu ja lootust, kelle värsid voolasid vabalt ja rahvapäraselt. Kristjan Jaak Peterson pidas end eestlaseks. Petersoni isa oli eestlane, ema mitte (suure tõenäosusega oli ema kas lätlane või liivlane). Lisaks kippus olema nõnda, et haridust saanud eestlased pöörasid selja oma rahvusele ja keelele. See ei kehtinud Petersoni puhul. Temal oli usku maakeelde.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Täna, 4. märtsil möödub 158 aastat kirjanik Eduard Vilde, meie esimese menukirjaniku sünnist. Omal ajal peeti Vildet murdesõnade kirjekeelde toojate esinumbriks. Põhiliselt ammutas Vilde sõnu kodukoha murdest, aga üle ega ümber ei saanud ta ka Wiedemanni sõnaraamatust.