Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Aino Pervik saab täna, 22. aprillil 91-aastaseks. Tema loodud tegelaste galerii on koloriitne. Üks, kelleta meie lastekirjandust ette ei kujutaks, on kahtlemata Kunksmoor. Muide, tänavu täitub „Kunksmoori“ ilmumisest 50 aastat. Miks aga sai Kunksmoor just säärase nime?

[caption id="attachment_384048" align="aligncenter" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Keeleteadlane Johannes Voldemar Veski, kes tihti on jäänud teise Johannese, Johannes Aaviku varju, on sõnavara rikastamise üheks olulisemaks allikaks pidanud meie murdeid. Sõnaloomes oli Veskil suureks eeskujuks, võiks öelda, et peamiseks lätteks, Wiedemanni sõnaraamat.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Murdesõnad on üheks meie sõnavararikkuse lätteks. Teinekord võib murdesõna olla palju tabavam kui selle kirjakeelne vaste.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Meie keel on väga sünonüümirikas. Näiteks usina, agara, tööka, hakkaja kohta võib muuhulgas öelda udris või siis hoopis nugris.

[caption id="attachment_384057" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] „Kas siis selle maa keel / laulu tuules ei või / taevani tõustes üles / igavikku omale otsida?“ Nõnda küsis 19. sajandi alguses esimene eesti luuletaja Kristjan Jaak Peterson. 14. märtsil on emakeelepäev. 14. märtsil 222 aastat tagasi sündis Kristjan Jaak Peterson. Luuletaja Gustav Suits pidas Petersoni meie esimeseks nooreestlaseks, kel oli nooruslikku julgust, hoogu ja lootust, kelle värsid voolasid vabalt ja rahvapäraselt. Kristjan Jaak Peterson pidas end eestlaseks. Petersoni isa oli eestlane, ema mitte (suure tõenäosusega oli ema kas lätlane või liivlane). Lisaks kippus olema nõnda, et haridust saanud eestlased pöörasid selja oma rahvusele ja keelele. See ei kehtinud Petersoni puhul. Temal oli usku maakeelde.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Täna, 4. märtsil möödub 158 aastat kirjanik Eduard Vilde, meie esimese menukirjaniku sünnist. Omal ajal peeti Vildet murdesõnade kirjekeelde toojate esinumbriks. Põhiliselt ammutas Vilde sõnu kodukoha murdest, aga üle ega ümber ei saanud ta ka Wiedemanni sõnaraamatust.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] Uudissõnadega on nõnda, et loomishetkel ei võeta neid alati omaks ja nii jäävad nad õiget momenti ootama. Üks selline sõna on meede.

[caption id="attachment_384048" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Andra Kirna[/caption] 13. veebruar on rahvusvaheline raadiopäev. Raadiot on kõnekeeles nimetatud veel krapiks. Miks just nõnda?