Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Täna on hõimupäev ja sel puhul sõnast leema, mis on vana soome-ugri tüvi. Leema (pööratakse võima eeskujul) üheks tähenduseks on tulevikus olema. Sõna esineb Wiedemanni sõnaraamatus, aga ka vanemates keeleallikates. Leema on põhiliselt kasutatud saartel, valdavalt Saaremaal ja Kihnus

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] 30. septembril oli rahvusvaheline tõlkijate päev, mistõttu on luubi all järeltormatus. Järeltormatus on sõna, mida sõnaraamatutest ei leia. Tähendab see aga tõlget ja sõna autor on Rapla kihelkonnast pärit misjonär Hans Tiismann (1829–1886).

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Reedel algas sügis ja paslik on öelda „Tere sügisest!“. Seekord siis teretamisest. Kas õige on „Tere hommikut!“, „Hommik!“ või hoopis „Tere hommikust!“? Igapäevaselt võib kuulda kõiki eelpool nimetatud variante, tõsi, korrektne on „Tere hommikust“, samamoodi ka „Tere päevast!“ ja „Tere õhtust!“.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kirjanik Ilmar Sikemäele (1914–1998) kuulub au olla mitme uudissõna autor (näiteks eirama, ärandama, rujaline). Sikemäe on ise tunnistanud, et juba koolipoisina mõtles ta uusi sõnu välja ja seda suuresti Johannes Aaviku nakataval innustusel.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Taas on välja kuulutatud selge sõnumi võistlus. Võistluse eesmärk on tunnustada ettevõtteid ja organisatsioone, kes väärtustavad ilusat eesti keelt ning kelle sõnumid on ühtlasi selged ja arusaadavad (vaata lähemalt: eki.ee/selgesõnum/).

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kohe-kohe algab kool ja märkmikke vajavad nii õpilased kui õpetajad. 20. sajandi alguses nimetati märkmikku bloknoodiks. 1920ndatel tegutses Tartus raamatukauplus ja kirjastus Sõnavara.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Eelmisel nädalal olid vaatluse all riie ja rõivas. Kuidas saaks aga riidepuud veel nimetada? Keeleteadlane Andrus Saareste on öelnud, et murdesõnade ja keeletekstide pilgeni täidetud salvesid peame hakkama tulusaks tegema ka tegelikule elule. Keelemees Manivalde Lubi on olnud just see, kes sõnaloomes on pööranud pilgu murrete poole.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Sõnad võivad teinekord kütta kirgi ja keeleteadlased omavahel suisa tülli ajada. Riie ja rõivas on sõnad, mis on põhjustanud 1930ndatel teravaid erimeelsusi. 1939. aastal kirjutas Johannes Aavik Varamus loo halbadest sõnadest. Kriitikanooli sai teiste seas ka sõna rõivas, mida taheti senise riide asemel kasutusele võtta. Aaviku arvates oli rõivas kõlaliselt inetum, riie aga hea. Varemalt nimetas Aavik leheveergudel rõivast keeleliselt maitsetuks. Aavik rõhutas, et riidel on kirjakeeles pikaaegne traditsioon, mistõttu ei peaks seda kõrvale heitma. Veel tõi Aavik esile, et riiet kasutab 70 protsenti eesti rahvast, rõivas on pelgalt lõunaeestiline sõna. Aavik pidas otstarbekaks kirjakeele sõnade asendamist murdeist võetutega ainult tingimusel, kui need murdesõnad on senise kirjakeele omist paremad. Rõivas nende murdesõnade hulka tema meelest aga ei kuulunud.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Suure kivimüraka kohta võib veel öelda möhkel (omastavas möhkla) ja see lisab keelekasutusele münti. Sõna on välja pakkunud Johannes Aavik. Ta on näitelausetena toonud „Koht oli täis kivimöhklaid” ja „Kalju küljest olid mõned möhklad alla varisenud”.