Silt: KEELETARK

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="2000"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Meie ühe silmapaistvama keeleteadlase Johannes Voldemar Veski (1873–1968) sünnist möödus 27. juunil 149 aastat. Siinkohal mõtteid Veskist kui säravast sõnameistrist. Veski panus just oskuskeele arendamisse on hindamatu. Tema osalusel on koostatud üle 30 oskussõnastiku. Ta on tuletanud tuhandeid oskussõnu, lisaks korrigeerinud kümneid tuhandeid oskussõnu.

[caption id="attachment_363419" align="alignnone" width="696"] Monika Undo. Foto: Kaire Reiljan[/caption] „Eesti keel – vana, aulik ja armas maakeel, see meie tundele ju – sagedasti võõragi – kõrvale kaunis keel on meie rahva põlisem ja püsivam vara.“ Nõnda on kirjutanud Andrus Saareste (1892–1964), meie üks tähelepanuväärsemaid keeleteadlasi.

Knopka on pakkunud mitmeid keelealaseid arutelusid. Sissejuhatuseks mõtteid 1934. aasta Postimehes ilmunud lustlikust loost pealkirjaga „Lubage karp … knopkasid!“, milles kirjutaja on dilemma ees, kuidas küsida poes knopkasid. Laensõna knopka ta öelda ei taha, nii lausub ta, mõeldes kohapeal välja uue sõna, hoopis: „Lubage mulle üks karp … kinniteid!“ Müüjanna ei saanud kliendist loomulikult aru. Siis meenus autorile nöpsik. „Olge nii lahke, lubage mulle üks karp nöpsikuid!“ „Ei, meil ei ole nööpe ega nöpsikuid, neid võite naaberärist saada. Olge head, astuge sinna!“ Loo autorile turgatas pähe veel üks sõna, mis lutikat meelde tuletas, kuid knopkat tähendas – lursik. „Ei, armuline preili, nööpe ma ei soovinud, ma oleksin palunud, kas te ei lubaks mulle üht karbikest lursikuid, millega saaksin oma paberi laua külge kinnitada.“ „Ah, teie soovite vist knopkasid ehk nupleid. Jaa, nupleid on meil küll.“ Artikkel lõpeb tõdemusega: „Päris ilus sõna see nuppel. Ja lõpuks hakkab mulle endalegi selguma, et ega see eesti vaim nii väga kultiveerimata olegi – üks pisike asi, ja näe, pooltosinat nimesid.“ Knopka on laensõna, millele on püütud leida eestipärast vastet, olgu selleks siis lursik, nöpsik või nuppel.

[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"] Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Taidlus on 1972. aasta Emakeele Seltsi korraldatud uute sõnade võistlusel esile tõstetud sõna tähistamaks kunstilist isetegevust. Taidlus, taidlema ja taidleja võeti kiiresti omaks. Kirjanik Ain Kaalep, kes

Kuna Haapsalu kuursaal on saanud uue rentniku, on sobiv hetk peatuda sõnal kuursaal.