Silt: KEELETARK
Monika Undo: taidluse juuri otsimas
[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"]
Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Taidlus on 1972. aasta Emakeele Seltsi korraldatud uute sõnade võistlusel esile tõstetud sõna tähistamaks kunstilist isetegevust. Taidlus, taidlema ja taidleja võeti kiiresti omaks.
Kirjanik Ain Kaalep, kes
Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Taidlus on 1972. aasta Emakeele Seltsi korraldatud uute sõnade võistlusel esile tõstetud sõna tähistamaks kunstilist isetegevust. Taidlus, taidlema ja taidleja võeti kiiresti omaks.
Kirjanik Ain Kaalep, kes 
Kuursaal, kuurort ja kuurituusik
Kuna Haapsalu kuursaal on saanud uue rentniku, on sobiv hetk peatuda sõnal kuursaal. Monika Undo: Aaviku hirmusõnu
[caption id="attachment_360556" align="alignnone" width="260"]
PIxaby[/caption]
29. aprillil algab Haapsalus taas HÕFF. Sel puhul Johannes Aaviku hirmusõnadest. Kõige tuntum Aaviku hirmusõna on kindlasti õõv.
PIxaby[/caption]
29. aprillil algab Haapsalus taas HÕFF. Sel puhul Johannes Aaviku hirmusõnadest. Kõige tuntum Aaviku hirmusõna on kindlasti õõv.
Monika Undo: Liba-sõnadest
[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"] Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Libahunt on hundiks moondunud või siis moondatud inimene. Kuid mida tähendab seejuures liba? Libask ehk liba on meelitaja, lipitseja. Ühtlasi on liba libahunt (näiteks käis libaks), veel ka libe, kõlvatu, kerglane. Ühe arusaama järgi ongi libahunt olnud silmakirjalik ja valelik inimene.
Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Libahunt on hundiks moondunud või siis moondatud inimene. Kuid mida tähendab seejuures liba? Libask ehk liba on meelitaja, lipitseja. Ühtlasi on liba libahunt (näiteks käis libaks), veel ka libe, kõlvatu, kerglane. Ühe arusaama järgi ongi libahunt olnud silmakirjalik ja valelik inimene.
Keeletark: elab kireldi wireldi
[caption id="attachment_252486" align="alignnone" width="708"] Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
217 aastat tagasi 30. märtsil sündis Ferdinand Johann Wiedemann (1805–1887).
Kahtlemata on ta üks meie olulisemaid keeleteadlasi. Tema eesti-saksa sõnaraamatule, mis nägi ilmavalgust märkimisväärsel 1869. aastal, esimesel üldlaulupeo aastal, on raske leida vastast isegi rohkem kui 150 aastat hiljem. Wiedemann üritas oma sõnaraamatusse koondada kogu eesti keele sõnavara (kui 1869. aastal ilmunud sõnaraamatus oli u 50 000 sõna, siis 1893. aastal ilmunud teises trükis juba u 60 000 sõna).
Wiedemanni sõ
Monika Undo. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
217 aastat tagasi 30. märtsil sündis Ferdinand Johann Wiedemann (1805–1887).
Kahtlemata on ta üks meie olulisemaid keeleteadlasi. Tema eesti-saksa sõnaraamatule, mis nägi ilmavalgust märkimisväärsel 1869. aastal, esimesel üldlaulupeo aastal, on raske leida vastast isegi rohkem kui 150 aastat hiljem. Wiedemann üritas oma sõnaraamatusse koondada kogu eesti keele sõnavara (kui 1869. aastal ilmunud sõnaraamatus oli u 50 000 sõna, siis 1893. aastal ilmunud teises trükis juba u 60 000 sõna).
Wiedemanni sõ