Silt: karin tiit
Taluturg kolis uue katuse alla
[caption id="attachment_369754" align="alignnone" width="1024"]
Karin Tiit vedas aastaid OTT-i kohtumisi. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaa OTT enam neljapäeviti taluturgu ei korralda, selle on üle võtnud Haapsalu Linnahooldus.
Haapsalu turu tegevusele pani oma pitseri koroonaviirus, sest piirangute tõttu keelati turul kauplemine. Kui piirangute lõppedes kauplemine turul tasapisi taas hoogustuma hakkas, polnud paraku enam Läänemaa OTTi taluturgu.
Esiotsa Haapsalu eri paigus korraldatud iganädalased tootjate ja ostjate kaubakohtumised kasvasid tasapisi Läänemaa OTTi taluturu nime all tegutsevaiks iganeljapäevasteks pooleteise tunni pikkusteks kiirturgudeks. Tegutsemispaika tuli olude sunnil pidevalt vahetada, kuni lõpuks jäädi peatuma turul. „Inimesed võtsid selle hästi vastu,” ütles Suure-Lähtrus asuva Tammejuure talu perenaine Karin Tiit.
Karin Tiit vedas aastaid OTT-i kohtumisi. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaa OTT enam neljapäeviti taluturgu ei korralda, selle on üle võtnud Haapsalu Linnahooldus.
Haapsalu turu tegevusele pani oma pitseri koroonaviirus, sest piirangute tõttu keelati turul kauplemine. Kui piirangute lõppedes kauplemine turul tasapisi taas hoogustuma hakkas, polnud paraku enam Läänemaa OTTi taluturgu.
Esiotsa Haapsalu eri paigus korraldatud iganädalased tootjate ja ostjate kaubakohtumised kasvasid tasapisi Läänemaa OTTi taluturu nime all tegutsevaiks iganeljapäevasteks pooleteise tunni pikkusteks kiirturgudeks. Tegutsemispaika tuli olude sunnil pidevalt vahetada, kuni lõpuks jäädi peatuma turul. „Inimesed võtsid selle hästi vastu,” ütles Suure-Lähtrus asuva Tammejuure talu perenaine Karin Tiit.
4
Koroonakriis tõi Läänemaale tatraväljad
[caption id="attachment_334467" align="alignnone" width="973"]
Mullu paaril hektaril tatart kasvatanud Topi talu peremees Aldo Vaan külvas seda tänavu 35 hektarit. Lillat värvi annab valges õies tatrapõllule keerispea, hea meetaim nagu tatar isegi. Foto: Urmas Lauri Graafik: Regina Lepmets[/caption]
Tatra hind kahekordistus mullu kevadel, nii et varem üliharuldasi valges õies tatrapõlde tuleb üha juurde ja juurde.
Teisipäeval Lõuna-Läänemaal täies õies tatrapõllu ääres meenutas Topi talu peremees Aldo Vaan, kuidas mullu kevadel müüs tuttav talunik tatrasaagi maha, 300 eurot tonn. Mõne nädala pärast oli mahetatra hind kerkinud rohkem kui 500 euro peale ja pole langenud siiani. Tonnist saab 550–580 eurot.
Mullu paaril hektaril tatart kasvatanud Topi talu peremees Aldo Vaan külvas seda tänavu 35 hektarit. Lillat värvi annab valges õies tatrapõllule keerispea, hea meetaim nagu tatar isegi. Foto: Urmas Lauri Graafik: Regina Lepmets[/caption]
Tatra hind kahekordistus mullu kevadel, nii et varem üliharuldasi valges õies tatrapõlde tuleb üha juurde ja juurde.
Teisipäeval Lõuna-Läänemaal täies õies tatrapõllu ääres meenutas Topi talu peremees Aldo Vaan, kuidas mullu kevadel müüs tuttav talunik tatrasaagi maha, 300 eurot tonn. Mõne nädala pärast oli mahetatra hind kerkinud rohkem kui 500 euro peale ja pole langenud siiani. Tonnist saab 550–580 eurot. 
Läänemaa toidunädalat ilmestavad kala ja kõrvits
[caption id="attachment_287514" align="alignnone" width="2000"]
Kokad mullu sügisel Läänemaa toidunädala piduliku õhtusöögi roogi taldrikule sättimas Mihkel Puhm[/caption]
Tänasest järgmise pühapäevani tähistab Kodukant Läänemaa taas kohaliku toidu nädalat, mis keskendub siinsest toorainest valmistatud erilistele õhtusöökidele ja õpitubadele.
Just õpitube on seekord rohkem kui mullu. Näiteks õpetatakse Linnamäe arenguseltsi majas sefiiritordi, Tuuru karjamõisas Laura Laanjärve käe all sefiirist tordikaunistuste ja Võntkülas erinevate tortide valmistamist.
Kodukant Läänemaa kohaliku toidu spetsialisti Eva Rahvi sõnul lootsid nad seesuguseid koolitusi läbi viia juba möödunud aastal ja ta on õnnelik, et tänavu neid kavas nii palju on.
Toidunädala lõpetab 16. novembril seitsmekäiguline õhtusöök Dirhamis, kus Läänemaa kohalikust toorainest sobitavad maitseid kokku mitme Läänemaa söögikoha peakokad: Altmõisa külalistemajast, Beguta taimetoidukohvikust, Dirhami kalakohvikust, Grand Holm Marina sadamarestoranist, Müüriääre kohvikust ja Vutipesa restost. Rahvi sõnul pakub Dirhami kalakohvik õhtusöögil ahvenat, Grand Holm Marina veisepõske, Altmõisa külalistemaja jäätist ja Müüriääre kohvik kooki. Pääse õhtusöögile maksab 69 eurot.
Õhtusöögi kõrvale musitseerivad Priit Höövel ja Jennifer Marisse Cohen.
Kui möödunud aastal pidulik õhtusöök avas toidunädala, siis tänavu lõpetab. Rahvi sõnul on just õhtusöök selline koht, kus saab toidunädalast kokkuvõtteid teha.
Kokad mullu sügisel Läänemaa toidunädala piduliku õhtusöögi roogi taldrikule sättimas Mihkel Puhm[/caption]
Tänasest järgmise pühapäevani tähistab Kodukant Läänemaa taas kohaliku toidu nädalat, mis keskendub siinsest toorainest valmistatud erilistele õhtusöökidele ja õpitubadele.
Just õpitube on seekord rohkem kui mullu. Näiteks õpetatakse Linnamäe arenguseltsi majas sefiiritordi, Tuuru karjamõisas Laura Laanjärve käe all sefiirist tordikaunistuste ja Võntkülas erinevate tortide valmistamist.
Kodukant Läänemaa kohaliku toidu spetsialisti Eva Rahvi sõnul lootsid nad seesuguseid koolitusi läbi viia juba möödunud aastal ja ta on õnnelik, et tänavu neid kavas nii palju on.
Toidunädala lõpetab 16. novembril seitsmekäiguline õhtusöök Dirhamis, kus Läänemaa kohalikust toorainest sobitavad maitseid kokku mitme Läänemaa söögikoha peakokad: Altmõisa külalistemajast, Beguta taimetoidukohvikust, Dirhami kalakohvikust, Grand Holm Marina sadamarestoranist, Müüriääre kohvikust ja Vutipesa restost. Rahvi sõnul pakub Dirhami kalakohvik õhtusöögil ahvenat, Grand Holm Marina veisepõske, Altmõisa külalistemaja jäätist ja Müüriääre kohvik kooki. Pääse õhtusöögile maksab 69 eurot.
Õhtusöögi kõrvale musitseerivad Priit Höövel ja Jennifer Marisse Cohen.
Kui möödunud aastal pidulik õhtusöök avas toidunädala, siis tänavu lõpetab. Rahvi sõnul on just õhtusöök selline koht, kus saab toidunädalast kokkuvõtteid teha. 
Tammejuure mahetalu tegi päikeseelektrijaama
[caption id="attachment_287100" align="alignnone" width="2000"]
Tammejuure päikeseelektrijaam. Foto: erakogu[/caption]
Tammejuure mahetalu kasutab nüüd oma toodete valmistamiseks päikeseenergiat.
„See on tarbijaskonna surve ettevõtetele toota loodussäästlikumalt,” ütles Tammejuure Mahetalu juhatuse liige Karin Tiit.
Taastuvenergial tootmisele hakkas talu mõtlema juba kolm aastat tagasi, sest välismaa trendid näitasid, et noored hindavad üha enam rohelist majandamist ja võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje jätmist ehk taastuvenergial toodetud ja taaskasutatavates pakendites tooteid. Tiidu sõnul peavad ka väikeettevõtted käima kaasas maailmatrendidega. „See, et me mahetootmist teeme, on juba pluss, aga kui teha seda loodussäästvalt taastuvenergiaga, me arvame, et see on see, mida uus põlvkond meilt ootab,” ütles Tiit.
Tammejuure päikeseelektrijaam. Foto: erakogu[/caption]
Tammejuure mahetalu kasutab nüüd oma toodete valmistamiseks päikeseenergiat.
„See on tarbijaskonna surve ettevõtetele toota loodussäästlikumalt,” ütles Tammejuure Mahetalu juhatuse liige Karin Tiit.
Taastuvenergial tootmisele hakkas talu mõtlema juba kolm aastat tagasi, sest välismaa trendid näitasid, et noored hindavad üha enam rohelist majandamist ja võimalikult väikese ökoloogilise jalajälje jätmist ehk taastuvenergial toodetud ja taaskasutatavates pakendites tooteid. Tiidu sõnul peavad ka väikeettevõtted käima kaasas maailmatrendidega. „See, et me mahetootmist teeme, on juba pluss, aga kui teha seda loodussäästvalt taastuvenergiaga, me arvame, et see on see, mida uus põlvkond meilt ootab,” ütles Tiit.