Silt: Jüri Ratas

[caption id="attachment_388623" align="alignnone" width="1920"] Jüri Ratas (Isamaa). Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Peaminister peab olema usaldusväärne. Aga rahva usaldus tuleb välja teenida. Kas aga tänane peaminister on sellega hakkama saanud? Julgen väita, et ei ole. Värskest Turu-uuringute AS-i küsitlusest (21.–25. märtsil küsitletud 1260 inimest vanuses 15+) selgus, et valitsust usaldas märtsis 39% Eesti elanikest. Sellise tulemuse valguses võib endale tuhka pähke raputada vaid peaminister ise. Sest just tema on see, kellel lasub vastutus valitsuse poliitikat esindada ja juhtida. Kuid mida sellest järeldada, et 60% Eesti inimestest ei usalda valitsust?

[caption id="attachment_388624" align="alignnone" width="2000"] Riigikogu aseesimees Jüri Ratas (Isamaa). Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Eesti ajalugu on olnud keeruline ning oleme pidanud oma vabaduse eest võitlema korduvalt. Vabadussõja lõppedes järgnes 20 rahu- ja iseseisvuse aastat. Sel ajal jõudis areneda nii majandus kui ka kultuur ja ehitasime riigina diplomaatiat. Kahjuks ei möödunud palju kui juba 1939.a. surus Nõukogude Liit Eestile peale baaside lepingu. Sellele järgnesid rasked II Maailmasõja-aastad ja Nõukogude okupatsioon, mis kestis ligi pool sajandit. Sellesse perioodi jäävad mitmed massirepressioonid, millest suurimad 1940. aasta juunis ja 1949. aasta märtsiküüditamine. Tänavu möödub 80 aastat suurest põgenemisest.

[caption id="attachment_388584" align="alignnone" width="1920"] Eesti Keskerakonna juhatuse liige Jüri Ratas. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Selle nädala uudiste valguses seisab Keskerakond ees tõsise väljakutsega. On valus tunnistada, et minule kallis erakond, mille juht olin vaid mõni aeg tagasi, on jõudnud kriitilisse punkti. Paljude heade erakonnakaaslaste lahkumine on mitte ainult kaotus ametikaaslaste, vaid ka väärtuste osas, mis on alati olnud meie teejuhiks Eesti poliitilisel maastikul.

[caption id="attachment_388585" align="alignnone" width="2000"] Riigikogu aseesimees (Keskerakond) Jüri ratas. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Euroopa Komisjoni äsja avaldatud sügisprognoos maalib Eesti majanduse kohta taas nõutu pildi – kahjuks saab Eesti majanduslangus olema euroala suurim ka järgmisel aastal. Juba mullu püstitasime omamoodi negatiivse rekordi – kui Euroopa Liidu majandus kasvas 2022. aastal 3,4% ja sellest suuremat või väiksemat kasvu näitas ka enamus ehk 26 liikmesriiki, siis ainult üks liikmesriik – Eesti – koges langust.

[caption id="attachment_388573" align="alignnone" width="1920"] Jüri Ratas (Keskerakond). Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Baltimaade suurettevõtete seas läbi viidud uuringu tulemused, mille põhjal peab Eesti ärikeskkonda soodsaks kõigest iga neljas ettevõtja, mõjusid halva üllatusena ilmselt paljudele. Ütlen ausalt, minus ülevaates vastu vaadanud näitajad hämmeldust ei tekitanud, sest olen Reformierakonna juhitava valitsuse olematule majanduspoliitikale pikalt tähelepanu juhtinud. Neljapäeval avaldatud numbrid vaid kinnitasid veendumust, et tänane koalitsioon on ettevõtjad jätnud majandustormi kätte.

[caption id="attachment_388044" align="alignnone" width="2000"] Eesti Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Euroopa Komisjoni kevadprognoosi kohaselt näitas Euroopa Liidu majandus eelmisel aastal keerulises ülemaailmses kontekstis tugevat vastupanuvõimet. Ainuke riik 27-st liikmesriikide perest, kus majandus eelmisel aastal langes, oli Eesti. Seda 1,3 protsendi võrra. Tegemist on kaks korda sügavama majanduslangusega kui koroonakriisist tingitud eriolukorra aastal. Kui Euroopa Liidu tasemel tõdeti, et tänu sihikindlatele jõupingutustele energiajulgeoleku tugevdamisel ja valitsuste õigeaegsetele toetusmeetmetele suudeti vältida talvist majanduslangust ning ollakse kindlas mõõdukas kasvus ka sel aastal, siis Eesti kohta see ei käi. Talvine majanduslangus oli Eestis viimase aasta võrdluses sügavaim – eelmise aasta viimases ja ka selle aasta esimeses kvartalis kogesime 4-protsendilist kukkumist.

[caption id="attachment_388573" align="alignnone" width="2000"] Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Foto Malle-Liisa Raigla[/caption] Eesti maaelu elujõulisus on väärtus, mille eest tuleb riigil tugevalt seista. Kurvastav on lugeda, kuidas maakoolide püsimine on suuresti raha taga, kuna kohalikel omavalitsustel ei ole piisavalt vahendeid koolimaju senisel kujul ülal pidada ja õpetajate palgakasvuga toime tulla. Rahalised raskused ei peaks aga viima maakoolide sulgemiseni. On oluline, et riigi poolt oleks tuntav abikäsi, et igas Eestimaa paigas on kättesaadav kodulähedane haridus. Vähetähtis ei ole ka see, et just kooli olemasolu on aidanud paljudel peredel maale kolida. Kuid pidev ohutunne kooli sulgemise ees on ka piirkonna arengu jaoks pidurdav ja seab ebakindluse tulevikus maale elama kolida soovivate elanike seas.

[gallery ids="388573,388576,388578,388580,388582,388584,388586,388588,388590,388593,388595,388599,388605,388609,388613,388619,388623,388629,388633,388637,388641,388645,388649,388655,388659"] Malle-Liisa Raigla fotod Keskerakonna esimees Jüri Ratas koos siinsest piirkonnast riigikokku kandideerijatega kohtus neljapäeval valijatega Oru kultuurisaalis. Juttu oli nii raudteest kui ka valimisjärgsest ajast. Neljapäeva pärastlõunal oli Oru kultuurimajja kogunenud 16 inimest, nende seas erakonna esimees ja neli siinse piirkonna kandidaati koos oma meeskonnaliikmetega ehk umbes pooled olid kuulajad. Suures saalis istuti üheskoos ringis ja Ratas vastas tund aega tasasel häälel huviliste küsimustele. Keskerakond meelitab valijaid lisaks tavapärastele pastakatele ja voldikutele ka vitamiinide ja toiduga. Nii jagab Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa esinumber Jaanus Karilaid enda pildiga C-vitamiini purke ja Nõva Breaki omanik kindralmajor Neeme Väli enda pildiga pakendis leivapätse. „Üks C-vitamiin päevas, võid ka rohkem võtta,” õpetas Karilaid vitamiinipurke jagades.