Silt: Jüri Mõniste
3
Virtsu koolijuht muutis vallavanema meelt
[caption id="attachment_299539" align="alignnone" width="2000"]
Virtsu kooli direktor Stanislav Nemeržitski on eriolukorra algusest peale olnud seda meelt, et kodus õppivaile lastele tuleb teha toidupakid. Foto: erakogu[/caption]
Lääneranna valla kõik 600 kooli- ja lasteaialast saavad 15 000 euro eest toidupakid, kuigi vallavalitsus oli kohe eriolukorra alguses otsustanud, et õpilastele pakke ei tehta.
Sellest hoolimata jagasid Virtsu kooli direktor Stanislav Nemeržitski ja õpetaja Jüri Mõniste läinud neljapäeval 1200 euro eest 54 toidupakki – õpilastele ja neile lastele, kes pole eriolukorra ajal lasteaias käinud.
Virtsu kooli direktor Stanislav Nemeržitski on eriolukorra algusest peale olnud seda meelt, et kodus õppivaile lastele tuleb teha toidupakid. Foto: erakogu[/caption]
Lääneranna valla kõik 600 kooli- ja lasteaialast saavad 15 000 euro eest toidupakid, kuigi vallavalitsus oli kohe eriolukorra alguses otsustanud, et õpilastele pakke ei tehta.
Sellest hoolimata jagasid Virtsu kooli direktor Stanislav Nemeržitski ja õpetaja Jüri Mõniste läinud neljapäeval 1200 euro eest 54 toidupakki – õpilastele ja neile lastele, kes pole eriolukorra ajal lasteaias käinud. 
Volikogu lükkab Lihula samba taastamise soovi tagasi
[caption id="attachment_283777" align="alignnone" width="2000"]
Mullu septembris osales Lihula surnuaial rahvakoosolekul ka nüüdseks riigikogu eismeheks saanud ekrelane Henn Põlluaas, kes asetas kivi jalamile pärja. Arvo Tarmula[/caption]
Lääneranna volikogu hääletab neljapäeval otsuse eelnõu üle, mis lükkab tagasi soovi püstitada Lihula kalmistule mälestuskivi, mille rajamist on õigeks pidanud EKRE esimees Mart Helme.
Lihula samba mälestuskivi paigaldamist taotles MTÜ Eesti leegioni sõprade klubi (ELSK). Lääneranna volikogu arutas mälestuskivi püstitamist juulis ja augustis. Toona otsuseni aga ei jõutud, kuigi volikogu juhi ja vallavanema sõnavõttude põhjal oli juba siis selge, et nõusolekut selleks ei anta. Lääneranna vallavalitsus arutas asja uuesti 5. septembril. Eitav otsus vormub ametlikult sel neljapäeval.
„Sel kivil ei ole ühtegi otsest seost Lihula elanike ega sündmustega,” ütles Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets eile Lääne Elule. „Kalmistule ei ole maetud ühtegi siinkandis hukkunud leegionäri.”
Pikkmets lisas, et Lihulas on juba olemas vabadussõja ausammas, millel on ka mälestustahvel teises maailmasõjas hukkunutele.
Mullu septembris osales Lihula surnuaial rahvakoosolekul ka nüüdseks riigikogu eismeheks saanud ekrelane Henn Põlluaas, kes asetas kivi jalamile pärja. Arvo Tarmula[/caption]
Lääneranna volikogu hääletab neljapäeval otsuse eelnõu üle, mis lükkab tagasi soovi püstitada Lihula kalmistule mälestuskivi, mille rajamist on õigeks pidanud EKRE esimees Mart Helme.
Lihula samba mälestuskivi paigaldamist taotles MTÜ Eesti leegioni sõprade klubi (ELSK). Lääneranna volikogu arutas mälestuskivi püstitamist juulis ja augustis. Toona otsuseni aga ei jõutud, kuigi volikogu juhi ja vallavanema sõnavõttude põhjal oli juba siis selge, et nõusolekut selleks ei anta. Lääneranna vallavalitsus arutas asja uuesti 5. septembril. Eitav otsus vormub ametlikult sel neljapäeval.
„Sel kivil ei ole ühtegi otsest seost Lihula elanike ega sündmustega,” ütles Lääneranna vallavanem Mikk Pikkmets eile Lääne Elule. „Kalmistule ei ole maetud ühtegi siinkandis hukkunud leegionäri.”
Pikkmets lisas, et Lihulas on juba olemas vabadussõja ausammas, millel on ka mälestustahvel teises maailmasõjas hukkunutele. 
Virtsu kool sai tööpinkide raha kokku
[caption id="attachment_268791" align="alignnone" width="1200"]
Virtsu kooli õpilased Hooandja jaoks videolõiku tegemas. Erakogu[/caption]
Virtsu kooli 8. klassi lapsed kogusid Hooandjas 2548 eurot tööõpetuse klassi uute pinkide jaoks.
Annetajaid oli 45. Eesmärk oli kokku saada 2500 eurot. 200 eurot oli lastel juba varem kogutud. Senised tööpingid on 1990ndatest ja vananenud. Kavas on osta uus höövel- ja lihvpink ning nurgasaag. „Et raha kogunes natuke rohkem, tuleb vaadata, mida täpselt osta,” ütles Virtsu kooli tööõpetuse õpetaja Jüri Mõniste. Uue kooliaasta alguseks on klassis uued masinad olemas.
Virtsu kooli õpilased Hooandja jaoks videolõiku tegemas. Erakogu[/caption]
Virtsu kooli 8. klassi lapsed kogusid Hooandjas 2548 eurot tööõpetuse klassi uute pinkide jaoks.
Annetajaid oli 45. Eesmärk oli kokku saada 2500 eurot. 200 eurot oli lastel juba varem kogutud. Senised tööpingid on 1990ndatest ja vananenud. Kavas on osta uus höövel- ja lihvpink ning nurgasaag. „Et raha kogunes natuke rohkem, tuleb vaadata, mida täpselt osta,” ütles Virtsu kooli tööõpetuse õpetaja Jüri Mõniste. Uue kooliaasta alguseks on klassis uued masinad olemas. 
Virtsu kooli igas klassis on klaver
[caption id="attachment_232110" align="alignleft" width="900"]
Virtsu koolipere sel nädalal aula laval. Praegu käib koolis 69 last ja neid kantseldab 16 õpetajat. Foto Urmas Lauri[/caption]
Kaks aastat tagasi öelnud üks Virtsu kooli hoolekogu liige vastsele direktorile Stanislav Nemeržitskile, et see korraldagu üks korralik vilistlaste kokkutulek, kui ta ka millegi muuga hakkama ei saa.
Küllap arvati Virtsus, et noor mees põgeneb varsti pealinna tagasi ega saa nagunii koolitööga hakkama. Nemeržitski aga ei põgenenud ja muidugi korraldab ta kooli sünnipäeva puhul suure vilistlaste kokkutuleku. Virtsu koolimaja saab tänavu 45aastaseks, sama kaua on Virtsus antud põhiharidust. Mullu sai 50aastaseks lasteaed. „Ja viimasest suuremast remondist saab 20 aastat,” ütleb Nemeržitski. Nii et pole see koolitöö isegi sünnipäeva-aastal nii väga meelakkumine midagi.
Kogukonnakool
Istume õpetajate toas. Tööõpetuse ja robootika õpetaja Jüri Mõniste uurib brošüüri Virtsu kooli ajaloost. Tuba ise on 45 aastat olnud ühes ja samas kohas, nagu ka direktori kabinet. Nemeržitski töölaud on täpselt sama koha peal, kus oli Virtsu kooli esimese direktori Julius Ilvese oma. 36aastane Nemeržitski on kaheksas direktor ja kooli kõige noorem töötaja. Kõige eakam koolitöötaja on 76aastane Laine Vesker – tuli läinud sügisel logopeediks.
Kümmekond aastat ametis olnud Mõniste tunneb aga Virtsu kooli läbi ja lõhki, selle esimesest aastast peale. „Näe, mina peaks ka seal peal olema,” ulatab ta vana mustvalge foto. Ülesvõte on aastast 1973. Mõniste oli siis 3. klassis. Just sel aastal avati Virtsu kool 8klassilisena.
Virtsu koolipere sel nädalal aula laval. Praegu käib koolis 69 last ja neid kantseldab 16 õpetajat. Foto Urmas Lauri[/caption]
Kaks aastat tagasi öelnud üks Virtsu kooli hoolekogu liige vastsele direktorile Stanislav Nemeržitskile, et see korraldagu üks korralik vilistlaste kokkutulek, kui ta ka millegi muuga hakkama ei saa.
Küllap arvati Virtsus, et noor mees põgeneb varsti pealinna tagasi ega saa nagunii koolitööga hakkama. Nemeržitski aga ei põgenenud ja muidugi korraldab ta kooli sünnipäeva puhul suure vilistlaste kokkutuleku. Virtsu koolimaja saab tänavu 45aastaseks, sama kaua on Virtsus antud põhiharidust. Mullu sai 50aastaseks lasteaed. „Ja viimasest suuremast remondist saab 20 aastat,” ütleb Nemeržitski. Nii et pole see koolitöö isegi sünnipäeva-aastal nii väga meelakkumine midagi.
Kogukonnakool
Istume õpetajate toas. Tööõpetuse ja robootika õpetaja Jüri Mõniste uurib brošüüri Virtsu kooli ajaloost. Tuba ise on 45 aastat olnud ühes ja samas kohas, nagu ka direktori kabinet. Nemeržitski töölaud on täpselt sama koha peal, kus oli Virtsu kooli esimese direktori Julius Ilvese oma. 36aastane Nemeržitski on kaheksas direktor ja kooli kõige noorem töötaja. Kõige eakam koolitöötaja on 76aastane Laine Vesker – tuli läinud sügisel logopeediks.
Kümmekond aastat ametis olnud Mõniste tunneb aga Virtsu kooli läbi ja lõhki, selle esimesest aastast peale. „Näe, mina peaks ka seal peal olema,” ulatab ta vana mustvalge foto. Ülesvõte on aastast 1973. Mõniste oli siis 3. klassis. Just sel aastal avati Virtsu kool 8klassilisena.