-0.6 C
Haapsalu
Laupäev, 27. aprill 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Janar Sõber

Silt: Janar Sõber

Kooli- ja lasteaiatoit viib omavalitsuste rahakotist rohkem raha

[caption id="attachment_362937" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu Pääsupesa lasteaia mudilased on oma toiduga silmanähtavalt rahul. Foto: Andra Kirna[/caption] Inflatsioon on juba sundinud Haapsalu lasteaedu toidupäeva hinda tõstma. Lääneranna vallas mõeldakse lasteaialaste söögiraha valla rahakotist kinnimaksmisest loobumisele. Häda koolitoidu maksumusega pole ainult Läänemaal. Eesti linnade ja valdade liidu juhatus pöördus valitsuse ja riigikogu poole sooviga tõsta järgmisest õppeaastast riigi koolilõuna toetust poole võrra ehk ühelt eurolt poolteisele eurole päevas, alla saja õpilasega koolides koguni 1.80 eurole päevas. Riik maksab põhikoolilaste ja riigigümnaasiumide gümnasistide toitlustamiseks omavalitsusele ühe euro päevas. Nii on see püsinud juba 2017. aastast. Põhikoolis katavad toidu tegeliku maksumuse ja toetuse vahe omavalitsused, gümnaasiumis lapsevanemad. Lasteaialaste toitlustamise palga-, kommunaal- ja köögikulud maksavad kinni omavalitsused, toiduainete kulu on lapsevanemate kanda. Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas on ka selle osa võtnud enda kanda vallavalitsus.

Lihula uus spordihoone lekib

[caption id="attachment_347167" align="alignnone" width="2000"] Lihula uus spordihoone näeb küll uhke välja, aga suuremate vihmadega on põrandad märjad. Foto: Urmas Lauri[/caption] Aasta alguses avatud kauaoodatud Lihula spordihoones peab praegu treenima veeämbrite ümber. Lõuna-Läänemaa jalgpalliklubi treener Jaanus Getreu kirjeldas, kuidas vast valminud spordihoones tuleb laest tilkuva vee tõttu treenida nii, et põrandal on ämbrid-kaltsud ja lapsed jooksevad ümber nende. Lisaks sai üks laps märjal põrandal libisedes ja kukkudes põlvetrauma.

Maadlejate ja haigla vaheline tüli on punnseisus

[caption id="attachment_342537" align="alignnone" width="2000"] Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakonnas ebaviisaka vastuvõtu osaliseks saanud treener ja haigla pole ära leppinud. Foto: Urmas Lauri[/caption] 4. septembri Lääne Elus kajastatud juhtumis, kus maadlustreener Janar Sõber oli häiritud sellest, kuidas teda ja tema võistlustel trauma saanud hoolealust Läänemaa haigla EMOs vastu võeti, on pooled jõudnud tupikusse. Lääne Elus ilmunud loole vastas haiglajuht pika postitusega haigla Facebooki lehel, süüdistades nii treenerit kui ka maakonnalehte valeväidete avaldamises ja info esitamises moonutatud võtmes. Läänemaa haigla juht Edvard Garder saatis Sõbrale haigla poolt kirjaliku vabanduse ja oli valmis treenerile näitama videosalvestist 28. augusti õhtust, kui tüli tekitanud juhtum haigla erakorralise meditsiini osakonnas aset leidis.

Noor maadleja jäi Läänemaa haiglas arstiabita

[caption id="attachment_340673" align="alignnone" width="2000"] Viga saanud õpilasega Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakonda pöördunud maadlustreener sai ebaviisaka kohtlemise osaliseks. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Lihula maadlustreener Janar Sõber pole rahul talle ja tema õpilasele osaks saanud ebaviisaka kohtlemisega Läänemaa haigla erakorralise meditsiini osakonnas, kus arst jättis patsiendi abita ja nimetas teda pärdikuks. Laupäeva õhtul viis Sõber võistlustel kõrva vigastanud õpilase Läänemaa haigla EMOsse. „Täpsustasin EMO töötajale, et kõrva saab korda, kui veri ja rakuvahevedelik süstla ja nõela abil eemaldada,” ütles tosin aastat treeneriametit pidanud Sõber Lääne Elule. „Selle peale ütles õde, et ravi määrab arst,” kirjeldas Sõber läinud laupäeva õhtul EMOs toimunut. Sõbra sõnul täpsustas ta veel vaheuste sulgemise hetkel, et ärgu kõrva katki lõigatagu. „Seepeale ütles õde mulle otse silma vaadates lakooniliselt, et olgu ma vait,” rääkis Sõber. Treener jäi ooteruumi istuma ja püüdis oma sõnul ennast veenda, et just nii teda hetkel ei koheldud. „Nägin ka seinal kirja, et ruumis on kaamerad ja meid filmitakse,” ütles Sõber. Edasine oli aga tema sõnul kõige ebaväärikam kohtlemine, mille osaliseks ta oma alaealise õpilasega on saanud.

Läänemaa maadlejad jõudsid Eesti meistrivõistlustel pjedestaalile

[caption id="attachment_340301" align="alignnone" width="2000"] Robin Uspenski (vasakul) võitmas Hannes Välist. Foto: Andra Kirna[/caption] Laupäeval Märjamaal peetud Eesti meistrivõistlustel maadluses said läänlased teise ja kolmanda koha. Märjamaa spordihoones selgitati Eesti meistrid Kreeka-Rooma, vaba- ning naistemaadluses. Võistlustel osales 116 sportlast 25 klubist. Kreeka-Rooma maadluses sai –87 kg kehakaalus teise koha Robin Uspenski Haapsalu maadlusklubist Dünamo.

Janar Sõber: koroona pöörab hariduse pea peale

Lihula õpetaja ja endine koolijuht Janar Sõber leiab, et just koroonaajal tuleks kogu haridussüsteem luubi alla võtta ja mõõta laste teadmisi kõikides ainetes. Janar Sõber, teisel koroonakevadel on haridusministeerium otsustanud, et 9. klassi lõpueksamite eest hinnet ei panda. Selle asemel läheb tunnistusele õigete vastuste protsent. On see õige? See on parem kui viiepallisüsteem. Protsent on täpsem. Hinne „kolm” jääb vahemikku 51–75 protsenti. On suur vahe, kas õpilane sai 51 või 75 protsenti. Eksamite puhul on protsent tegelikult kogu aeg vaikimisi kõrval olnud. See on taandatud hindeks, ja õpetajad on otsinud seda ühte punkti, et saaks hinnet tõsta. Protsendiga nii ei saa. Muutus tehti alles nüüd, teisel koroonakevadel. On seal mingi seos? Julged otsused ja muutused vajavad suurt kaost, väga rumalat või väga julget inimest. Hinnete protsendiga asendamise üle on vaieldud tükk aega, aga see on vaibunud ja hinded on jäänud, sest need on olnud meie koolikultuuri üks osa. Mullu jäid 9. klassi lõpueksamid üldse ära. Laste teadmised jäid mõõtmata, sest mis see eksam muu