Silt: jahindus
9
Endrik Raun: jahindus on teadus-, mitte arvamuspõhine tegevus
[caption id="attachment_429345" align="alignnone" width="1920"]
Endrik Raun, Läänemaa jahindusklubi esimees. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne Elus ilmus 16. novembril Tarvo Valkeriga usutlus „Ilvesejahti lubama hakates oleksime peagi Euroopas ainsad”. Väga intrigeeriv pealkiri. Väga huvitav avaldus.
Ilvese populatsioon on viimasel kuuel aastal Euroopas kasvanud 21,2, Baltikumis aga 72 protsenti. Eestis oleme saavutanud taseme, millest kõrgemale pole teadlaste arvates mõistlik populatsiooni kasvatada. Suurkiskjate (ilves, karu, hunt) arvukus on Eestis sajandi kõrgeim. Sama tendents on Euroopas. Hundi arvukus on kuue viimase aastaga kasvanud 40 protsenti ja kokku on neid u 22 204 ja 34 Euroopa riigis. Probleeme on sellega seoses paljudes riikides. Seepärast tehti ka otsus Euroopas vähendada hundi ohutaset rangelt kaitstust lihtsalt kaitstuks (nagu see on ELiga liitumisest saati
Endrik Raun, Läänemaa jahindusklubi esimees. Foto: Andra Kirna[/caption]
Lääne Elus ilmus 16. novembril Tarvo Valkeriga usutlus „Ilvesejahti lubama hakates oleksime peagi Euroopas ainsad”. Väga intrigeeriv pealkiri. Väga huvitav avaldus.
Ilvese populatsioon on viimasel kuuel aastal Euroopas kasvanud 21,2, Baltikumis aga 72 protsenti. Eestis oleme saavutanud taseme, millest kõrgemale pole teadlaste arvates mõistlik populatsiooni kasvatada. Suurkiskjate (ilves, karu, hunt) arvukus on Eestis sajandi kõrgeim. Sama tendents on Euroopas. Hundi arvukus on kuue viimase aastaga kasvanud 40 protsenti ja kokku on neid u 22 204 ja 34 Euroopa riigis. Probleeme on sellega seoses paljudes riikides. Seepärast tehti ka otsus Euroopas vähendada hundi ohutaset rangelt kaitstust lihtsalt kaitstuks (nagu see on ELiga liitumisest saati Põtru ja kitsi on metsades liiga vähe
[caption id="attachment_429345" align="alignnone" width="1920"] Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimehe Endrik Rauna sõnul on ka ulukeid, kelle arvukus on suurenenud – jäneseid on palju. Foto: Andra Kirna[/caption]
Läänemaal on jahiulukitest enim vähenenud sõraliste arvukus, kitsede küttimiseks tänavu alampiiri ei seatagi.
„Praegu on meil kits kõige kehvemas seisus, ka põder on jõudnud oma arvukuse allaotsa, neid ei tohiks Eestis vähem ollagi,” ütles MTÜ Läänemaa Jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. „Kui 2017.–2018. aastal küttisime Läänemaal üle 700 põdra, siis eelmisel jahihooajal vaid 267 ning uuel jahihooajal võime küttida ilmselt 240 põtra.”
Keskkonnaagentuuri koostatud analüüsi „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024” andmeil on põdra arvukus võrreldes eelmise aastaga veidi langenud ja vähenenud on ka põtrade tekitatud metsakahjustused. Asurkonna üldsuurus jäi 2023/2024 talve lõpus 10 000 ja 11 000 isendi vahele.
Läänemaa jahindusklubi juhatuse esimehe Endrik Rauna sõnul on ka ulukeid, kelle arvukus on suurenenud – jäneseid on palju. Foto: Andra Kirna[/caption]
Läänemaal on jahiulukitest enim vähenenud sõraliste arvukus, kitsede küttimiseks tänavu alampiiri ei seatagi.
„Praegu on meil kits kõige kehvemas seisus, ka põder on jõudnud oma arvukuse allaotsa, neid ei tohiks Eestis vähem ollagi,” ütles MTÜ Läänemaa Jahindusklubi juhatuse esimees Endrik Raun. „Kui 2017.–2018. aastal küttisime Läänemaal üle 700 põdra, siis eelmisel jahihooajal vaid 267 ning uuel jahihooajal võime küttida ilmselt 240 põtra.”
Keskkonnaagentuuri koostatud analüüsi „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024” andmeil on põdra arvukus võrreldes eelmise aastaga veidi langenud ja vähenenud on ka põtrade tekitatud metsakahjustused. Asurkonna üldsuurus jäi 2023/2024 talve lõpus 10 000 ja 11 000 isendi vahele. 
Vormsi jahiselts jäi jahiõiguse pikendamisega jänni
[caption id="attachment_389748" align="alignnone" width="2000"]
Kes Vormsil edaspidi jahti korraldab, selgub avatud konkursil. Foto: Vormsi Pildipank[/caption]
Vormsi jahiseltsil ei õnnestunud saada nõusolekut oma soovile pikendada jahiõigust saarel, piirkonna jahiõigus läks avatud konkursile.
Varem ajaliselt piiramata jahiõigus muudeti kümmekonna aasta eest tähtajaliseks, mis tõi jahiseltsidele kohustuse iga kümne aasta järel uuendada kokkuleppeid maaomanikega, kelle maadel nad jahti peavad. Enamik neist õigustest lõppevad tänavu ja mullu suvest algaski jahiõiguse uuendamise protsess. Jahiõiguse pikendamiseks tuli jahiseltsil või -ühingul esitada maakonna jahindusnõukogule kokkulepped enam kui poolte oma jahipiirkonna maaomanikega.
Kes Vormsil edaspidi jahti korraldab, selgub avatud konkursil. Foto: Vormsi Pildipank[/caption]
Vormsi jahiseltsil ei õnnestunud saada nõusolekut oma soovile pikendada jahiõigust saarel, piirkonna jahiõigus läks avatud konkursile.
Varem ajaliselt piiramata jahiõigus muudeti kümmekonna aasta eest tähtajaliseks, mis tõi jahiseltsidele kohustuse iga kümne aasta järel uuendada kokkuleppeid maaomanikega, kelle maadel nad jahti peavad. Enamik neist õigustest lõppevad tänavu ja mullu suvest algaski jahiõiguse uuendamise protsess. Jahiõiguse pikendamiseks tuli jahiseltsil või -ühingul esitada maakonna jahindusnõukogule kokkulepped enam kui poolte oma jahipiirkonna maaomanikega. 
Jahimehed ootavad suuremat usaldust
[caption id="attachment_327626" align="alignnone" width="2000"]
Läänemaa jahindusklubi juhi Endrik Rauni sõnul on jahindusklubi hääl rohkem kuulda kui iga üksiku jahiseltsi oma. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Aprillis alanud jahitunnistuse taotlemise kursustel jõudsid õppijad mai alguses eksamini, mille eduka sooritamise järel on Läänemaa seltsides 14 jahimeest ja -naist rohkem.
„Huvi jahinduse vastu on,” ütles läinud aasta mais Läänemaa jahindusklubi etteotsa valitud Endrik Raun. Eelmisel aastal jäi jahimeeste koolitus Läänemaal koroonapiirangute tõttu ära, järelkasvu on aga Rauni sõnul hädasti vaja, sest tegevjahimeeste keskmine vanus kasvab.
Raun möönis, et noori pole niisama lihtne jahinduse juurde tuua: „Tänapäeval on noortel ahvatlusi palju – kes tahab jalgpalli mängida, kes arvutis istuda ja ega see metsas käimine olegi nii lihtne.” Enamasti tulevad tema sõnul kursustele need, kellel sõprade või perekonna kaudu side jahindusega olemas.
Läänemaa jahindusklubi juhi Endrik Rauni sõnul on jahindusklubi hääl rohkem kuulda kui iga üksiku jahiseltsi oma. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Aprillis alanud jahitunnistuse taotlemise kursustel jõudsid õppijad mai alguses eksamini, mille eduka sooritamise järel on Läänemaa seltsides 14 jahimeest ja -naist rohkem.
„Huvi jahinduse vastu on,” ütles läinud aasta mais Läänemaa jahindusklubi etteotsa valitud Endrik Raun. Eelmisel aastal jäi jahimeeste koolitus Läänemaal koroonapiirangute tõttu ära, järelkasvu on aga Rauni sõnul hädasti vaja, sest tegevjahimeeste keskmine vanus kasvab.
Raun möönis, et noori pole niisama lihtne jahinduse juurde tuua: „Tänapäeval on noortel ahvatlusi palju – kes tahab jalgpalli mängida, kes arvutis istuda ja ega see metsas käimine olegi nii lihtne.” Enamasti tulevad tema sõnul kursustele need, kellel sõprade või perekonna kaudu side jahindusega olemas. 
