Silt: Jaanus Karilaid

[caption id="attachment_273237" align="alignnone" width="1152"] Äsja ametisse saanud aselinnapeale Innar Mäesalule (vasakul) andis lilleõie nii linnapea Urmas Sukles kui ka volikogu esimees Jaanus Karilaid. Foto Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnavolikogu otsusega on laupäevast Haapsalu aselinnapea endine Lääne maavanem ja lühikest aega riigikokku kuulunud Innar Mäesalu. Mäesalu vastu hääletas reedel kolm volikogu liiget – Merle Mäesalu (VL Meie Inimesed), Toomas Vallimäe (EKRE) ja Urmas Koppe (Reformierakond). Heinar Tuulberg (SDE) jäi erapooletuks. Ülejäänud 19 volinikku olid otsuse poolt. Ettepaneku vahetada senine aselinnapea välja luges volikogule ette Haapsalu linnapea Urmas Sukles (VL HaRi). „Lugupeetud volinikud, tulen teie ette palvega vabastada 1. juunist ametist aselinnapea Peeter Vikman ja nimetada aselinnapeaks Innar Mäesalu,” ütles Sukles. Opositsiooni küsimustele vastates oli Sukles ilmselges kimbatuses. Volikogu opositsiooni juht Merle Mäesalu märkis, et pole kuulnud ühtegi põhjendust, miks Vikman ametist lahti saab. „Sisuliselt on tegemist ju umbusaldusavaldusega, aga pole ühtegi põhjendust,” ütles Mäesalu.

Marina Kaljurand (SDE) sai meil üksinda poole rohkem hääli kui Keskerakonna kõik kandidaadid kokku. Kaljuranna poolt hääletas meil 1356 valijat. Sotsiaaldemokraatide toetus oli teistest erakondadest kõrgem kõikides Läänemaa omavalitsustes: Vormsil 21 protsenti, Lääne-Nigulas 22,7 ja Haapsalus 23,6 protsenti. Kaljurand ja sotsid kogusid enim hääli ka Lääneranna vallas.

[caption id="attachment_183189" align="alignnone" width="1024"] Jaanus Karilaid. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Eile lõppenud Euroopa Parlamendi valimisel sai enim hääli Reformierakond, kuid populaarseim kandidaat oli endine suursaadik ja välisminister Marina Kaljurand. Peaministrierakond sai valimistel kolmanda koha 14,4% häältesaagiga. Keskerakonna Läänemaa piirkonna juhi Jaanus Karilaiu sõnul oleks protsent võinud olla 19-20. „Keskerakond algkõrguse ületas, latt ei võbisenud, aga see on ka kõik – midagi rohkemat seekord ei tulnud,” ütles Karilaid.

Haapsalu aselinnapea Peeter Vikmani (Keskerakond) väljavahetamine endise maavanema Innar Mäesalu vastu on Haapsalu linnavolikogu järgmise istungi päevakorras. „Kõik keskfraktsiooni viis liiget on nüüdseks teinud ametliku ettepaneku Vikman Mäesalu vastu välja vahetada,” ütles Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid Lääne Elule.

[caption id="attachment_218033" align="alignnone" width="1492"] Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman saab ametist lahti, kuid hakkab juhtima Keskerakonna fraktsiooni. Foto Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu Keskerakonna fraktsioon otsustas, et vahetab senise aselinnapea Peeter Vikmani Innar Mäesalu vastu. „Käiguvahetust oleks vaja, uut energiat, värsket pilku,” põhjendas vangerdust Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid.

[caption id="attachment_218033" align="alignnone" width="1492"] Peeter Vikman peaks pärast linnavalitsusest lahkumist saama Haapsalu Linnamajanduse juhiks. Foto Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman jääb esialgu ametisse, sest Keskerakonna liider Jaanus Karilaid ja erakonna fraktsioon otsustasid, et ei pane tagasikutsumist volikogu päevakorda. Haapsalu volikogu keskfraktsioon oleks pidanud Vikmani maha võtmise ja tema asemele Innar Mäesalu nimetamise panema volikogu päevakorda eelmise nädala neljapäeval, kui toimus linnavolikogu juhatuse koosolek. Keskfraktsioon seda ei teinud, mistõttu Vikman jääb ametisse veel vähemalt mai lõpuni.

[caption id="attachment_268015" align="alignnone" width="6000"] Mati Seppi Haapsalu linnavolikogus. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Haapsalu linnavolikogu kõige suurem, HaRi fraktsioon ei ole võimalikku vangerdust linnajuhtimises veel arutanud, ütles fraktsiooni esimees Mati Seppi.

[caption id="attachment_183189" align="alignnone" width="1024"] Jaanus Karilaid. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Riigikogus moodustati Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm, mille esimees on Jaanus Karilaid (Keskerakond) ja aseesimees Helle-Moonika Helme (EKRE). Karilaiu sõnul toimub toetusrühma esimene töökoosolek kas aprilli lõpus või mai alguses. Töökoosolekul on kohal ka Eesti Raudtee ja majandusministeeriumi esindaja. „Kõige tähtsam on paika loksutada rahastamismudelid, kuidas kõige mõistlikum oleks teha ja mis ajaperioodi jooksul,” ütles Karilaid.