Silt: Ingvar Saare

[caption id="attachment_391895" align="alignnone" width="1920"] Lääneranna vallavolikogu liikme Raul Oberschneideri eelnõu Metsküla kooli ennistamiseks jäeti volikogu päevakorrast välja. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi Lääneranna vallavolikogu liige Raul Oberscneider esitas Metsküla kooli ennistamise eelnõu aegsasti, ei võetud seda homse volikogu istungi päevakorda. Segadus, kas volinikud hakkavad Metsküla kooli saatust homme arutama või mitte, päädis Oberscneideri suureks jahmatuseks Lääneranna vallavolikogu esimehe, advokaat Armand Reinmaa kinnitusega Lääne Elule, et seda ei juhtu. Reinmaa ütles Lääne Elule meili teel, et päevakorda seda esitatud ei ole. „Kuivõrd vallasekretär peab eelnõu üle vaatama ja arvamust avaldama ning vallavalitsus peab samuti andma eelnõule arvamuse kümne päeva jooksul. Seetõttu saab varasemalt arutada eelnõu koos kõigi asjaomaste arvamustega märtsikuu volikogus,“ edastas Reinmaa meili teel. Lääneranna vallavanem Ingvar Saare (Isamaa) ütles Lääne Elule teisipäeval, et tema teada eelnõu päevakorras ei ole, sest seiskohti pole kujundatud. Sama märkisid Saare ja Lääneranna haridusjuht Jane Mets eilsel haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul: vallavalitsus ei jõua seisukohta kujundada. Metsküla koolijuhi Pille Kaiseli sõnul on see otsitud põhjus ja vallajuhid venitavad meelega. „Aeg oli piisav. Eelnõu ei olnud esitatud nii, et eile saadeti homseks,“ ütles Kaisel Lääne Elule teisipäeval. Oberscneider esitas Metsküla kooli ennistamise eelnõu 1. veebruari öösel, üle nädala aja enne volikogu istungit. Teisipäeva õhtul arutas seda ka volikogu haridus- ja kultuurikomisjon, kes ennistamist ei toeta: ennistamise poolt oli kaks ja vastu viis komisjoni liiget, üks jäi erapooletuks.

[caption id="attachment_418532" align="alignnone" width="1920"] Esimest korda kõlas Lääneranna kooli nimi aasta eest Virtsu koolis toimunud rahvakoosolekul. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kolmapäeval pidasid Lääneranna vallavalitsus ja koolijuhid nõu, kuidas liita valla praegused koolid ühtseks Lääneranna kooliks. Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ütles küll eile õhtul Lääne Elule saadetud kirjas, et tegemist oli aktiivse mõtteharjutusega, kus arutatakse, milliseid võimalusi pakuks variant, kus koolid oleks liidetud üheks õppeasutuseks, kuid säiliksid kõik õppekohad valla eri paigus ja säiliks ka gümnaasium. Värskes vallalehes Lääneranna Teataja ilmunud vallajuhtide intervjuus ütles aga Lääneranna vallavolikogu esimees Armand Reinmaa vastuseks küsimusele, mis on vallas 2024. aasta lõpuks teisiti, et „sisuline muutus sealjuures on see, et meil on tulevikus üks Lääneranna kool oma õpikohtadega Varblas, Koongas ja Kõmsil ning esialgu kindlasti ka Virtsus laste olemasolul“.

[caption id="attachment_418015" align="alignnone" width="1920"] Matsalu loodusfilmide festivali kaubamärki taotlevad nii Lääneranna vald kui ka ürituse korraldajad. Foto: erakogu[/caption] Matsalu loodusfilmide festivali peakorraldaja Silvia Lotmani mullu aprillis välja öeldud teade, et festival loobub vallalt taotletud toetusrahast, andis tõuke kaubamärgisõjaks. Jaanuaris on patendiamet registreerinud kaubamärgi Matsalu Loodusfilmide Festival nii Lääneranna valla kui ka MTÜ Matsalu Loodusfilmide Festival nimele. „See on üsna ebameeldiv olukord, saime sellest tagantjärele teada, et vald on meid teavitamata taotlenud selle kaubamärgi kasutamist, ja esitasime selle peale ka ise taotluse,” ütles filmifestivali peakorraldaja Silvia Lotman. Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) asutasid 2003. aastal Lihula vald, Matsalu rahvuspark ja Eestimaa looduse fond koos filmitegijatega. Festivali peakorraldaja oli aastaid praegu MTÜ arhivaarina tegutsev Tiit Mesila. Tänavu sügisel peaks festival toimuma 22. korda.

[caption id="attachment_417837" align="aligncenter" width="1920"] Metsküla kooli lapsed mahuvad ühte ringi. Foto: Kaarel Kaisel
[/caption] Kuigi Metskülaga seotud inimesed ei pea kooli erakoolina pidamist õigeks ega ka õiglaseks, arvestatakse sellegi võimalusega. Metsküla koolijuht Pille Kaisel ütles, et kogukonnal on mitu rauda korraga tules, erakooli loomine on varuplaan. Kaisel on ka oktoobris asutatud mittetulundusühingu Metsküla Kool liige. „Selleks, et me poleks järgmisel sügisel samasuguses olukorras nagu eelmisel – et on lapsed, kes tahavad õppida, on õpetajad, kes tahavad õpetada, aga kooli ei ole. Sellepärast taustal ikkagi tegutseme sellega, et oleks võimalik jätkata erakoolina, kui mingit muud võimalust ei ole.” Et haridus- ja teadusministeeriumist erakoolile koolitusluba saada, tuleb ka vallalt arvamus võtta. „Ja vallaga tuleb ka kokkuleppele jõuda, et nad lubavad seda maja kasutada,” nentis Kaisel. Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul kasutab koolihoonet praegu Metsküla kultuuriühing. „Kultuuriühing seal kooli pidama ei hakka,” ütles Saare neljapäeval volikogule erakooli plaani tutvustades.

[caption id="attachment_386171" align="alignnone" width="1920"] Lihula uue koolimaja eskiis. Kauss Arhitektuur OÜ[/caption] Lääneranna vallavalitsus ostab Lihula gümnaasiumi uue hoone riigihanke koostamise ja läbiviimise sisse ja maksab selle eest ligi 3500 eurot, sest Lääneranna vallavanema Ingvar Saare sõnul puudub kohalikul omavalitsusel spetsialist, kes suudaks säärase hanke koostada ja läbi viia. Lääneranna vallavalitsuse majandusosakonnas töötab kümme ametnikku. „Meil ei ole tööl hankespetsialisti. Ei ole mõtet hakata ise pusima,“ ütles Saare reedel Lääne Elule. Saare sõnul on hanke maht suur, üle kümne miljoni euro. „Tegemist on rahvusvahelise hankega,“ märkis Saare. „Oleme otsustanud osta teenuse sisse. Dokumendid on töös.“

[caption id="attachment_413854" align="alignnone" width="1920"] Ingvar Saare. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lääneranna vallavolikogu otsustas 14. detsembri istungil tõsta Lääneranna vallavanema Ingvar Saare (erakond Isamaa) palka. 14 poolt- ja nelja vastuhäälega (üks volinik jäi erapooletuks) tõuseb Saare palk 1. detsembrist tagasiulatuvalt 750 eurot: senise 2750 euro asemel hakkab Saare saama 3500 eurot kuus. 3500 eurot kuus on rohkem kui Haapsalu linnapea Urmas Suklese töötasu. Sukles saab kuus 3450 eurot. Saarele jääb alla ka Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa, kelle kuupalk on 3000 eurot. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva saab kuus 2200 eurot.

[caption id="attachment_416153" align="alignnone" width="1920"] Metsküla laste Lihula kooli nimekirja kandmine jättis ministeeriumile vale mulje, nagu oleks lapsi Lihula koolis rohkem, kui neid tegelikult on. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla lapsevanemad leiavad, et vastutus lasub Lihula koolijuhil, kes Lääneranna vallavalitsuse käsul seadust rikkus ja lapsed tagaselja Lihula kooli nimekirja pani. Kooli valik on vaba ja keegi ei saa seda lapsevanemale peale sundida. Ometi kandis Lihula gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur kuu aega tagasi 17 last Lihula kooli nimekirja vanemate tagaselja, neid isegi teavitamata. „Lapsevanematest on üle sõidetud,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem Cariina Pähk teisipäeval Lääne Elule. Vanemad ei kavatse lapsi Lihula kooli panna, nood käivad endiselt Lääneranna vallavolikogu otsusega suletud Metsküla koolis, sest just selle kooli eest nad võitlevad ja tahavad, et lapsed käiksid seal. „Minu last ei saa keegi meelevaldselt mingisse registrisse panna,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem Margus Suurväli teisipäeval. „Võibolla ärkan homme üles ja avastan, et laps on lastekodu registris. Nii need asjad ei käi!“

[caption id="attachment_354636" align="alignnone" width="2000"] Lihula mõisa viinaait. Foto Kaire Reiljan[/caption] Täna arutab Lääneranna volikogu valla järgmise aasta eelarve esimesel lugemisel ka Lihula mõisa viinaaida restaureerimist. Lääneranna valla 2024. eelarve seletuskirja järgi on Lihula mõisa viinaaida renoveerimise omaosalus volikogu viimati otsustatud summast – 275 000 eurot – märgatavalt suurem, ulatudes eelnõus pea 400 000 euroni.

Lihula kultuurimaja, mis on Lääneranna valla suurim, ühendatakse väiksemate rahvamajade ja noortekeskustega. Foto Urmas Lauri[/caption] Lääneranna volikogu hakkab oma neljapäevasel istungil arutama valla kultuuriasutuste ühendamist. „1. jaanuarist on kavas luua uus asutus Lääneranna valla kultuurielu korraldamiseks,“ ütles istungile esitatud eelnõu kohta Lääneranna vallavanem Ingvar Saare. Eelnõu järgi alustab uus asutus – Lääneranna kultuuri- ja noortekeskus – tööd 1. jaanuaril ja liidetavad asutused Lihula kultuurimaja, Kõmsi, Varbla ja Virtsu rahvamaja, Lõpe klubi ning Lääneranna noortekeskus lõpetavad oma tegevuse 31. märtsil.

[caption id="attachment_415715" align="aligncenter" width="1920"] Kullamaa keskkool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Kuigi haridusminister Kristina Kallas on oma väljaütlemistes vallagümnaasiume nimetanud liiga kulukas, ei kiirusta vallajuhid neid sulgema. Haridusminister Kristina Kallase sõnavõtust kõlama jäänud väide, et gümnaasiumid, kus õpib alla saja noore, on Eestile liiga kulukad, puudutab otseselt üht Läänemaa ja üht Lääneranna valla kooli. Nii 40 gümnasistiga Kullamaa keskkool kui ka Lihula gümnaasium, mille gümnaasiumiosas õpib 69 noort, kuuluvad ministri väljaütlemist arvestades selliste hulka, kus on vähem lapsi, kui oleks mõistlik. Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna nõuniku Kadi Serbaku sõnul on riigil kavas hakata gümnaasiumihariduse üle kohalike omavalitsustega läbirääkimisi pidama.