Silt: inflatsioon

[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist[/caption] Teadmatus, kui kauaks Hormuzi väin suletuks jääb, ning Lähis-Idas asuva energiataristu osaline purustamine hoiavad energiahindu kõrgel. Kuigi tooraineturgude jaoks on praegu tegemist tõsise geopoliitilise šokiga, mis on andnud löögi energia- ja ka teiste toorainete pakkumisele, ei arvata siiski, et tegemist on püsiva probleemiga. Mõju energiahindadele Eestis Esmalt ja ilmselgelt mõjutab toornaftahinna tõus Eestis kütuste hindasid. Autokütuste hinnad liiguvad üsna tugevas seoses maailmaturu toornaftahindadega. Bensiini ja diisli osakaal Eesti majapidamiste tarbimiskorvis on ligi 4% ja kogu energiale minevate kulutuste osakaal ligi 13%. Maagaasivarusid, mida hakatakse kasutama sügisel, uuendatakse hetkel varasemast kõrgemate hindade

[caption id="attachment_270381" align="alignnone" width="1920"] Tõnu Mertsina[/caption] Tarbijahinnad saavutasid Eestis tipu möödunud aasta augustis ja on sealt alates allapoole liikunud. Kuigi tänavu jaanuaris tegi hinnakasv kuises võrdluses 1% tõusu, jätkus aastases võrdluses selle aeglustumine (3,7%). Jaanuari inflatsiooni kergitas peamiselt kallinenud elekter  Kuises võrdluses mõjutasid hinnakasvu enim kallinenud elektriga kerkinud eluasemehinnad, kuid ka toiduhindade tõus andis suurema panuse. Need kaks komponenti moodustasid üle 40% kogu tarbimiskorvi kuisest kallinemisest. Aastases võrdluses oli suurim mõju toiduhindade 6% kasvul, millele järgnesid eluasemega seotud hindade 5,6% ja tervishoiuhindade 11,7% tõus. Tervishoiuhindade kiire kasvu taga oli möödunud aasta kevadest jõustunud uus teenuste hinnakiri, mille mõju taandub hinnaindeksist välja tänavu aprillis. Nii toidu- kui

  Nädal pärast koolivaheaega on paljudel meeles emotsioon, mis saadud välismaal poode külastades: üllatavalt odav – Eestis on kõik juba kallim. Kui viimased paarkümmend aastat sai sedaviisi öelda piiritagustes rõiva- või elektroonikakauplustes, siis nüüd juba mõned aastad ka toidupoodides ja restoranides. Eurotsooni keskmine aastane tarbijahindade kasv oli septembris 2,2 protsenti. Eesti on eurot kasutavate riikide seas selgelt tipus oma 5,2protsendise hinnatõusuga. Veel kümmekond aastat tagasi tun

[caption id="attachment_456347" align="alignnone" width="1920"] Sander Klaos. Foto: SEB[/caption] Kuigi Eesti ettevõtete käive ja töötajate arv kasvavad, siis kasumlikkus väheneb. Maksu- ja tolliameti statistika näitab, et võrreldes eelmise aasta esimese poolega on Eesti ettevõtete käive ja töötajate arv kasvanud. Kui Eestis registreeritud ettevõtete mullune esimese poolaasta käive oli 56,2 miljardit eurot, siis nüüd on see pisut üle 58 miljardi euro. Kasv ligi 1,85 miljardit eurot ehk 3,3 protsenti. Tööd on rohkem ja s