Silt: Ilon Wikland

[gallery ids="453060,453061,453064,453062,453063,453065,453066,453067,453068,453069,453071,453072,453073,453074,453075,453076,453077,453078,453079,453080,453081,453082,453083,453084,453085,453086,453087,453088,453089,453090,453091,453092,453093,453094,453095,453096,453097,453098,453099,453100,453101,453102,453103,453104,453105,453106,453107,453108,453109,453110,453111,453112,453113,453114,453115,453116,453117,453118,453119,453120,453121,453122,453123,453124,453125,453126,453127,453128,453129,453130,453131,453132,453133,453134,453135,453136,453137,453138,453139,453140,453141,453142,453143,453144,453145,453146,453147,453148,453149,453150,453151,453152,453153,453154,453155"]     Ilmaränduritest klounipaar Piip ja Tuut tulid koos tütre Emmaga Iloni Imedemaale ja hakkasid õues midagi otsima. Leidsid ka. Teatrimängu abil leidsid nad üles Ilon Wiklandi lapsepõlvemaa. Teatrit teha nad aga oskavad. Piip ja Tuut tuuritavad juba aastakümneid mööda Eestimaad ja igal

[gallery ids="452923,452924,452925,452926,452927,452928,452929,452930,452931,452932,452933,452934,452936,452937,452938,452939,452940"]   Göteborgi eesti teatri lapsed mängisid esmaspäeval Haapsalus Ilon Wiklandi muuseumis „Printsess Eugeenia merereisi” – 1944. aasta suurpõgenemise lugu. Ilon Wiklandi muuseumi õuel kõlas esmaspäeval enne etendust sulaselge eesti keel, kuigi lapsed, kes poole tunni pärast lavale astusid, on sündinud ja kasvavad Rootsis. „Üki, kaki, kommi, nommi, vanamees hüppas üle pommi,” kõlas avafraasina lavalt eestikeelne liisusalm, millele hiljem järgnesid Marie Underi värsiread: „Murede keskel ma magasin, vahel vaevade, kord veel tahaksin tagasi…” Ei omavahel ega ajakirjanikuga rääkides võtnud lapsed kordagi rootsi keelt appi ja teadsid isegi sellist sõna nagu luiskama, sest see on lavastuses sees. Ema luiskab Eugeeniale ja Matsile, et neid on kutsutud Rootsi printsessi sünnipäevale. Kätte pannakse kõige ilusamad käpikud ja mõmmile õmmeldakse silm pähe, et see printsessi näeks, aga imelikul kombel tohib kaasa võtta vaid ühe kohvri ja vanemad lapsed ütlevad, et mingit peokutset ei ole ja põgenetaks

[caption id="attachment_451339" align="alignnone" width="2000"] Tallinki laevadel Victoria I ja Baltic Queen saab suvel vaadata Ilon Wiklandi illustratsioone.

[gallery ids="450047,450048,450049,450050,450051,450052,450053,450054,450055,450056,450057,450058,450059,450060,450061,450036,450037,450038,450039,450040,450041,450062,450043,450044,450046,450067,450045,450064,450042,450063,450065,450066,450068,450069,450070"]   Iloni Imedemaal pühapäeval avatud näitus „Avastamata Ilon Wikland” näitab maailmakuulsa kunstniku loomingut seninägematust küljest. Et Astrid Lindgreni raamatute illustraatorina tuntuks saanud Ilon Wikland on joonistanud pilte naisteajakirjale ja õpikule ning illustreerinud vendade Grimmide muinasjutte, on paljudele teadmata. Kui ei teaks, et need on Wiklandi joonistused, ei oskaks seda pilte vaadates oletadagi, sest kunstniku varastel töödel erineb tema käekiri hilisemast, meile harjumuspärasemast loomingust. Kuid just sellisest küljest tutvustab Ilon Wiklandit lastekaitsepäeval Iloni Imedemaal avatud näitus. Kui seni on Iloni Imedemaa koostanud näitusi peamiselt oma kogude baasil, siis nüüd näitusele jõudnud tööd on kõik pärit erakogus – suurem osa neist Wiklandi tütardelt, kui