Silt: Hundid
Jahimehed taotlevad Herjava huntide laskmiseks eriluba
[caption id="attachment_231333" align="aligncenter" width="900"]
Hugo Peterson. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kuna tänasega saab läbi hundi küttimise periood, peab Läänemaa jahindusnõukogu liige ja hundijahi koordinaator Hugo Peterson vajalikuks eriloa taotlemist.
Herjava külas, mis on Haapsalust umbes 7 kilomeetri kaugusel, jalutavad hundid ringi alates 21. veebruarist.
Hugo Peterson. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kuna tänasega saab läbi hundi küttimise periood, peab Läänemaa jahindusnõukogu liige ja hundijahi koordinaator Hugo Peterson vajalikuks eriloa taotlemist.
Herjava külas, mis on Haapsalust umbes 7 kilomeetri kaugusel, jalutavad hundid ringi alates 21. veebruarist. 
Jahimehed tahavad lasta viis korda rohkem hunte
[caption id="attachment_220594" align="alignright" width="900"]
Keskkonnaameti meelest võivad hundid rahus elada rabades ja metsades. Foto: Vladimir Štšerbatõhh[/caption]
Keskkonnaamet lubab sel talvel Põhja-Läänemaal lasta kaks hunti, kuigi jahindusnõukogu soovitas küttimismahuks määrata 10 isendit.
„See on peaaegu null,” ütles Läänemaa jahindusklubi juhatuse liige Hugo Peterson. „Võib nii öelda, et meil on hunte rohkem kui muid loomi.”
Sirguvad suvel
Läänemaa huntidest said jahimehed selge pildi oktoobri lõpus, kui korraks tuli maha lumi. „Helistasin keskkonnaagentuuri peaspetsialistile Peep Männilile ka, et meil on 14–16 isendit liikvel, konkreetsed jäljed olid lumel,” ütles Peterson. „Üks kari on kaheksapealine, pendeldab Noarootsi ja Linnamäe vahel, Niibi rabas on hunte tihti näha.”
Hugo Peterson on tegelenud jahindusega palju aastaid. „Kui hundi küttimine oli vaba, siis lasime Põhja-Läänemaal aastas paarkümmend looma, kevadeks jäid kahed-kolmed jäljed,” meenutas Peterson.
Sügiseks olnud hunte taas nii palju, et oli, keda jahtida.
Juba aastaid pole Keila–Haapsalu maanteest põhja pool lubatud hunte küttida. Praegu on hunte Põhja-Läänemaal aga nii palju, et neid on küla vahelgi märgatud.
„Teisipäeval nägin hunti Soolu lähistel. Tohutu suur isend oli, hüppas üle tee,” kirjeldas Peterson. „Nädal varem nägime hunte päris küla sees. Ühel talunikul on seal veised vabapidamisel, ilmselt tundsid söögi lõhna.”
Keskkonnaameti meelest võivad hundid rahus elada rabades ja metsades. Foto: Vladimir Štšerbatõhh[/caption]
Keskkonnaamet lubab sel talvel Põhja-Läänemaal lasta kaks hunti, kuigi jahindusnõukogu soovitas küttimismahuks määrata 10 isendit.
„See on peaaegu null,” ütles Läänemaa jahindusklubi juhatuse liige Hugo Peterson. „Võib nii öelda, et meil on hunte rohkem kui muid loomi.”
Sirguvad suvel
Läänemaa huntidest said jahimehed selge pildi oktoobri lõpus, kui korraks tuli maha lumi. „Helistasin keskkonnaagentuuri peaspetsialistile Peep Männilile ka, et meil on 14–16 isendit liikvel, konkreetsed jäljed olid lumel,” ütles Peterson. „Üks kari on kaheksapealine, pendeldab Noarootsi ja Linnamäe vahel, Niibi rabas on hunte tihti näha.”
Hugo Peterson on tegelenud jahindusega palju aastaid. „Kui hundi küttimine oli vaba, siis lasime Põhja-Läänemaal aastas paarkümmend looma, kevadeks jäid kahed-kolmed jäljed,” meenutas Peterson.
Sügiseks olnud hunte taas nii palju, et oli, keda jahtida.
Juba aastaid pole Keila–Haapsalu maanteest põhja pool lubatud hunte küttida. Praegu on hunte Põhja-Läänemaal aga nii palju, et neid on küla vahelgi märgatud.
„Teisipäeval nägin hunti Soolu lähistel. Tohutu suur isend oli, hüppas üle tee,” kirjeldas Peterson. „Nädal varem nägime hunte päris küla sees. Ühel talunikul on seal veised vabapidamisel, ilmselt tundsid söögi lõhna.” 
