Silt: Hugo Peterson

[caption id="attachment_251800" align="alignnone" width="900"] Mullu talvel fotokaamera objektiivi ette jäänud Noarootsi võsavillem võib olla juba surmatud, sest igal talvel kütitakse peaaegu iga teine hunt. Valeri Štšerbatõh[/caption] Keskkonnaameti jahinduse büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et tänavu võib hunte lasta vähem kui mullu, mistõttu Läänemaa võib jahiloata jääda. Ametnikud vaidlesid eile hilja õhtuni, otsus tuleb täna. Eelmisel hooajal kütiti Läänemaal 17 hunti, nendest kaks Noarootsi jahipiirkonnas eriloaga. Kaks hunti kütiti ka Läänemaaga külgnevas Padise jahipiirkonnas Harjumaal. Sellisel hulgal hunte ei kütitud eelmisel jahihooajal üheski teises maakonnas.

[caption id="attachment_197892" align="alignnone" width="1181"] Põtru on Läänemaal palju, aga sel aastal on metsades leitud ka mitmeid põdrakorjuseid. Foto: Urmas Lauri[/caption] Keskkonnainspektsioon püüab välja selgitada, kas jahihooaja eel metsast leitud põdrakorjuste surmas on süüdi salakütid või mitte. Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhi Jaanus Müüri sõnul on seenelised-marjulised sel sügisel Läänemaa metsades peale sattunud mitmele põdrakorjusele. „Ühe põdra puhul võib väita, et ta on autolt löögi saanud, sest korjus asus suure tee lähedal. Teiste puhul on aga asi kahtlane,” ütles Müür. Müür lisas, et teiste puhul võib olla mängus salaküttide käsi. „Kindlalt midagi väita ei saa ja kuule pole me praegu leida suutnud, aga fotode põhjal on osa eksperte öelnud, et loomad metsas niiviisi  ikka ära ei sure,” ütles ta.

[caption id="attachment_247050" align="alignnone" width="900"] Hanejaht algab 20. septembril, jahimehe Hugo Petersoni sõnul on nende arvukus oluliselt kasvanud. Arvo Tarmula[/caption] Esmaspäeval alanud veelinnujahi hooajal peavad jahituristid esimest korda enne küttima asumist läbima koolituse, millel tutvustatakse siinset jahindustava. Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul peab koolitaja olema piisava kogemusega, tundma ulukeid ja tal peab olema vähemalt viis aastat olnud Eesti jahitunnistuse olemasolu. „Et tegemist oleks pädeva inimesega,” ütles Korts. Läänemaal on koolitajaid praegu 11.

[caption id="attachment_236767" align="alignright" width="900"] Minister Siim Kiisler ja riigikoguliige Raivo Aeg said Linnamäel teada, mida Läänemaa jahimehed riigilt ootavad. Foto. Urmas Lauri[/caption] Läänemaa jahimehed kohtusid täna Linnamäel keskkonnaminister Siim Valmar Kiisleriga ja andsid ministrile üle pöördumise, kus ütlevad, et pole rahul riigi tegevusega suurkiskjate ohjamisel – küttimislimiidi määramisel peaks olema arvestatav sõnaõigus ka jahindusnõukogul, küttimislube jagatakse süsteemitult, ohjamiskava pole teaduspõhine ja ametnikel pole õigeid andmeid, kui palju hunte tegelikult metsas on. „Meil on kolm teemat, millest tahame rääkida: huntide arvukus, šaakalite probleem ja keskkonnakaitsealased ahistavad tingimused jahtide korarldamisel. Kõik valusad küsimused,” ütles Linnamäel ministrile Läänemaa jahindusklubi juhatuse liige Aarne Taal.

[caption id="attachment_234621" align="alignnone" width="900"] Noarootsi talunik Margus Kask peletab linde helkurvestidega. Foto Urmas Lauri[/caption] Läänemaa põllumehed võitlevad lindude vastu laseri, ragulkade, paukpadrunite ja helkurvestidega. Läänemaa suurima teraviljakasvataja Einar Pärnpuu päevad algavad kella kuue ajal, kui ta sõidab põldudele linde peletama. „Ise käin, poeg käib, töölised käivad. Igal hommikul ja õhtul teeme ringi peale,” ütles Pärnpuu. Linnamäe talunik Arne Tamm võitleb lindude vastu stardipüstoliga. Pärnpuu on kasutanud helkivaid CD-plaate, paukpadruneid ja hernetonte. Hirmutada saab põllu servast. Masinaga põllule sõita ei saa – maa ei kanna. Kõige tõhusamaks peab Pärnpuu spetsiaalset ragulkat, millega lindude sekka paugutajaid lasta. Tontidega harjuvad linnud lära ja lõpuks ka – kui keegi pihta ei saa – tühja paugutamisega.

[caption id="attachment_231333" align="aligncenter" width="900"] Hugo Peterson. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Kuna tänasega saab läbi hundi küttimise periood, peab Läänemaa jahindusnõukogu liige ja hundijahi koordinaator Hugo Peterson vajalikuks eriloa taotlemist. Herjava külas, mis on Haapsalust umbes 7 kilomeetri kaugusel, jalutavad hundid ringi alates 21. veebruarist.

Kolm päeva enne Eesti Vabariigi 100. aastapäeva said Herjava küla elanikud suure ehmatuse osaliseks, sest Redise tänaval seadsid end sisse uued naabrid – hundid. Tiheasustusalal aga jahti pidada ei tohi ja veebruariga saab läbi ka luba hunte küttida. „Kella üheksa ajal hommikul vaatan aknast välja - jookseb metsatukast minu hoovi väga-väga suur, ilus, kohev hunt!“ rääkis Herjava küla elanik Eio Leppikson.