Avakülg Tags Hugo Peterson

Silt: Hugo Peterson

Põhja-Läänemaa on huntide kaitseala

[caption id="attachment_143831" align="alignleft" width="1200"] Hunt. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption] Põhja-Läänemaal sel talvel hunte lasta ei tohi, et soed võiksid suurel soode ja metsadega kaetud alal rahus toimetada, ütles keskkonnaameti spetsialist Marko Kübarsepp. Keskkonnaamet lubab sel talvel küttida 61 hunti, kuid Põhja-Läänemaal ei tohi lasta ühtegi, Lõuna-Läänemaal on lubatud lasta neli hunti.

Läänemaa jahimehed jäid karuloast ilma

[caption id="attachment_280640" align="alignnone" width="1071"] Kolm aastat tagasi aprillis jäi noor emakaru veebikaamerasse Dirhami metsas. Andres Mägi veebikaamera[/caption] Kuigi Läänemaa jahimehed tegid ettepaneku kahe karu laskmiseks, ei tohi tänavu meil küttida mitte ühtegi karu. „Küsisime kahte luba, et siis ehk oleksime ühe saanud, aga ei saanud,” ütles Läänemaa jahindusnõukogu liige Hugo Peterson Lääne Elule. Vähemalt üks karu tuleks Petersoni hinnangul Läänemaal kindlasti küttida.

Haneparv hävitab saagi paari päevaga

[caption id="attachment_247050" align="alignnone" width="900"] Põllumehed kutsuvad linnuhuvilisi põllule linde vaatlema ja peletama. Arvo Tarmula[/caption] Põllumeestele on taimi hävitavad ja seemneid söövad haned üha suurem probleem. Nad kutsuvad linnuhuvilisi põldudele linde vaatlema ja peletama.

Läänemaal võib küttida mullusest vähem hunte

[caption id="attachment_251800" align="alignnone" width="900"] Mullu talvel fotokaamera objektiivi ette jäänud Noarootsi võsavillem võib olla juba surmatud, sest igal talvel kütitakse peaaegu iga teine hunt. Valeri Štšerbatõh[/caption] Keskkonnaameti jahinduse büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et tänavu võib hunte lasta vähem kui mullu, mistõttu Läänemaa võib jahiloata jääda. Ametnikud vaidlesid eile hilja õhtuni, otsus tuleb täna. Eelmisel hooajal kütiti Läänemaal 17 hunti, nendest kaks Noarootsi jahipiirkonnas eriloaga. Kaks hunti kütiti ka Läänemaaga külgnevas Padise jahipiirkonnas Harjumaal. Sellisel hulgal hunte ei kütitud eelmisel jahihooajal üheski teises maakonnas.

Keskkonnainspektsioon uurib põtrade salapärast surma

[caption id="attachment_197892" align="alignnone" width="1181"] Põtru on Läänemaal palju, aga sel aastal on metsades leitud ka mitmeid põdrakorjuseid. Foto: Urmas Lauri[/caption] Keskkonnainspektsioon püüab välja selgitada, kas jahihooaja eel metsast leitud põdrakorjuste surmas on süüdi salakütid või mitte. Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhi Jaanus Müüri sõnul on seenelised-marjulised sel sügisel Läänemaa metsades peale sattunud mitmele põdrakorjusele. „Ühe põdra puhul võib väita, et ta on autolt löögi saanud, sest korjus asus suure tee lähedal. Teiste puhul on aga asi kahtlane,” ütles Müür. Müür lisas, et teiste puhul võib olla mängus salaküttide käsi. „Kindlalt midagi väita ei saa ja kuule pole me praegu leida suutnud, aga fotode põhjal on osa eksperte öelnud, et loomad metsas niiviisi  ikka ära ei sure,” ütles ta.

Läänlased hakkavad jahituriste veelinnuküttideks koolitama

[caption id="attachment_247050" align="alignnone" width="900"] Hanejaht algab 20. septembril, jahimehe Hugo Petersoni sõnul on nende arvukus oluliselt kasvanud. Arvo Tarmula[/caption] Esmaspäeval alanud veelinnujahi hooajal peavad jahituristid esimest korda enne küttima asumist läbima koolituse, millel tutvustatakse siinset jahindustava. Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul peab koolitaja olema piisava kogemusega, tundma ulukeid ja tal peab olema vähemalt viis aastat olnud Eesti jahitunnistuse olemasolu. „Et tegemist oleks pädeva inimesega,” ütles Korts. Läänemaal on koolitajaid praegu 11.

Läänemaa jahimehed pöördusid viimases hädas ministri poole

[caption id="attachment_236767" align="alignright" width="900"] Minister Siim Kiisler ja riigikoguliige Raivo Aeg said Linnamäel teada, mida Läänemaa jahimehed riigilt ootavad. Foto. Urmas Lauri[/caption] Läänemaa jahimehed kohtusid täna Linnamäel keskkonnaminister Siim Valmar Kiisleriga ja andsid ministrile üle pöördumise, kus ütlevad, et pole rahul riigi tegevusega suurkiskjate ohjamisel – küttimislimiidi määramisel peaks olema arvestatav sõnaõigus ka jahindusnõukogul, küttimislube jagatakse süsteemitult, ohjamiskava pole teaduspõhine ja ametnikel pole õigeid andmeid, kui palju hunte tegelikult metsas on. „Meil on kolm teemat, millest tahame rääkida: huntide arvukus, šaakalite probleem ja keskkonnakaitsealased ahistavad tingimused jahtide korarldamisel. Kõik valusad küsimused,” ütles Linnamäel ministrile Läänemaa jahindusklubi juhatuse liige Aarne Taal.

Lagled ja haned tekitavad talunikele tuhandeid eurosid kahju

[caption id="attachment_234621" align="alignnone" width="900"] Noarootsi talunik Margus Kask peletab linde helkurvestidega. Foto Urmas Lauri[/caption] Läänemaa põllumehed võitlevad lindude vastu laseri, ragulkade, paukpadrunite ja helkurvestidega. Läänemaa suurima teraviljakasvataja Einar Pärnpuu päevad algavad kella kuue ajal, kui ta sõidab põldudele linde peletama. „Ise käin, poeg käib, töölised käivad. Igal hommikul ja õhtul teeme ringi peale,” ütles Pärnpuu. Linnamäe talunik Arne Tamm võitleb lindude vastu stardipüstoliga. Pärnpuu on kasutanud helkivaid CD-plaate, paukpadruneid ja hernetonte. Hirmutada saab põllu servast. Masinaga põllule sõita ei saa – maa ei kanna. Kõige tõhusamaks peab Pärnpuu spetsiaalset ragulkat, millega lindude sekka paugutajaid lasta. Tontidega harjuvad linnud lära ja lõpuks ka – kui keegi pihta ei saa – tühja paugutamisega.