Silt: Herjava
Herjava elanikud tahavad ühisveevärki ja -kanalisatsiooni
[caption id="attachment_463600" align="alignnone" width="1920"] Foto Juhan Hepner[/caption]
224 Herjava küla elanikku andsid oma allkirja Haapsalu linnavalitsusele saadetud pöördumisele, millega soovivad nad külla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamist.
„Herjava külas on osutunud paljude majapidamiste kaevuvesi joogikõlbmatuks, sealhulgas äsja rajatud kaevudes. Veeanalüüside järgi sisaldab puurkaevude joogivesi mittelubatud tasemel coli-baktereid, coli-laadseid baktereid või fluoriidi, mis ei võimalda majapidamistel oma kaevuvett joogiveena kasutada. Reostus on tuvastatud ulatuslikul alal, mis viitab laiemale põhjavee reostusele piirkonnas,” seisab pöördumises.
Kirjas tuuakse välja, et Herjava küla kruntide väiksuse, tihedalt hoonestatud ala ja liigniiske maapinna tõttu ei ole võimalik omapuhastite kasutamine: kõrge põhjavee taseme tõttu imbsüsteemid ei toimi ja nende ehitami
Herjava surmaavarii on veel lahenduseta
[caption id="attachment_440005" align="alignnone" width="1920"]
Kaubik sõitis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku sõiduautoga. Foto politsei- ja piirivalveamet[/caption]
Mullu 23. detsembril Herjavas toimunud hukkunuga avarii asjaolusid täpsustav kriminaalmenetlus on lõpetatud, kuid edasised toimingud on veel lahtised.
Prokuratuuri avalike suhete nõuniku Allan Rajavee sõnul on kriminaalasja toimik jõudnud prokuratuuri ja seda on tutvustatud hukkunu lähedastele,
Kaubik sõitis vastassuunavööndisse ja põrkas kokku sõiduautoga. Foto politsei- ja piirivalveamet[/caption]
Mullu 23. detsembril Herjavas toimunud hukkunuga avarii asjaolusid täpsustav kriminaalmenetlus on lõpetatud, kuid edasised toimingud on veel lahtised.
Prokuratuuri avalike suhete nõuniku Allan Rajavee sõnul on kriminaalasja toimik jõudnud prokuratuuri ja seda on tutvustatud hukkunu lähedastele,
2
Perekonna- ja talulugu ning vanglapäevik said kaante vahele
[caption id="attachment_410596" align="aligncenter" width="1280"]
Herjava küla Uuetoa peremees Aarne Mihk andis välja kaks raamatut, üks neist on kodulooline uurimus kodutalust, teine aga Rõude kandi Arumardi talu perepoja
Villi Lindali vanglapäevik.Foto: Urmas Lauri[/caption] Herjava küla elanik Aarne Mihk pani kirja oma kodutalu Uuetoa ja sellega seotud Rõude kandi Arumardi talu loo. „Uuetoa ja Arumardi talude lugu” ja Arumardi talu noorperemehe Villi Lindali „Vanglapäevik” on nii värsked raamatud, et trükivärv pole jõudnud neis õieti äragi kuivada. „Raamatud tulid mõned päevad tagasi trükist. Neid käes hoides kiidan tublisid inimesi, kes olid nende valmistamise juures, ja nende südamega tehtud tööd,” ütles Mihk Lääne Elule. „Kaks raamatut – üks on minu enda kirjutatud kodulooline uurimus Uuetoa ja sellega tihedalt seotud Rõude Arumardi talust ning teine on Arumardi noorperemehe, minu naise ristiisa vanglapäevik,” ütles Mihk. [caption id="attachment_410595" align="aligncenter" width="1280"]
DCIM102MEDIADJI_0150.JPG[/caption]
Põimunud ajalugu
Aarne Mihki „Uuetoa ja Arumardi talude lugu” on kodulooline uurimus, kus antakse tagasivaade kahe omavahel põimunud talu ajaloole viimase poolteise sajandi jooksul. „See raamat on meiepoolne kummardus kõigile siin elanud põlvkondadele,” ütles raamatu autor.
Uuetoa on Herjava põlistalu, mida nüüd piiravad igast küljest omaaegsed suvilad, paljud neist praeguseks elumajadeks ümber ehitatud.
Herjava küla Uuetoa peremees Aarne Mihk andis välja kaks raamatut, üks neist on kodulooline uurimus kodutalust, teine aga Rõude kandi Arumardi talu perepojaVilli Lindali vanglapäevik.Foto: Urmas Lauri[/caption] Herjava küla elanik Aarne Mihk pani kirja oma kodutalu Uuetoa ja sellega seotud Rõude kandi Arumardi talu loo. „Uuetoa ja Arumardi talude lugu” ja Arumardi talu noorperemehe Villi Lindali „Vanglapäevik” on nii värsked raamatud, et trükivärv pole jõudnud neis õieti äragi kuivada. „Raamatud tulid mõned päevad tagasi trükist. Neid käes hoides kiidan tublisid inimesi, kes olid nende valmistamise juures, ja nende südamega tehtud tööd,” ütles Mihk Lääne Elule. „Kaks raamatut – üks on minu enda kirjutatud kodulooline uurimus Uuetoa ja sellega tihedalt seotud Rõude Arumardi talust ning teine on Arumardi noorperemehe, minu naise ristiisa vanglapäevik,” ütles Mihk. [caption id="attachment_410595" align="aligncenter" width="1280"]
DCIM102MEDIADJI_0150.JPG[/caption]
Põimunud ajalugu
Aarne Mihki „Uuetoa ja Arumardi talude lugu” on kodulooline uurimus, kus antakse tagasivaade kahe omavahel põimunud talu ajaloole viimase poolteise sajandi jooksul. „See raamat on meiepoolne kummardus kõigile siin elanud põlvkondadele,” ütles raamatu autor.
Uuetoa on Herjava põlistalu, mida nüüd piiravad igast küljest omaaegsed suvilad, paljud neist praeguseks elumajadeks ümber ehitatud. 
Jahimehed taotlevad Herjava huntide laskmiseks eriluba
[caption id="attachment_231333" align="aligncenter" width="900"]
Hugo Peterson. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kuna tänasega saab läbi hundi küttimise periood, peab Läänemaa jahindusnõukogu liige ja hundijahi koordinaator Hugo Peterson vajalikuks eriloa taotlemist.
Herjava külas, mis on Haapsalust umbes 7 kilomeetri kaugusel, jalutavad hundid ringi alates 21. veebruarist.
Hugo Peterson. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Kuna tänasega saab läbi hundi küttimise periood, peab Läänemaa jahindusnõukogu liige ja hundijahi koordinaator Hugo Peterson vajalikuks eriloa taotlemist.
Herjava külas, mis on Haapsalust umbes 7 kilomeetri kaugusel, jalutavad hundid ringi alates 21. veebruarist. 
Hundid kimbutavad Herjava elanikke
Kolm päeva enne Eesti Vabariigi 100. aastapäeva said Herjava küla elanikud suure ehmatuse osaliseks, sest Redise tänaval seadsid end sisse uued naabrid – hundid. Tiheasustusalal aga jahti pidada ei tohi ja veebruariga saab läbi ka luba hunte küttida.
„Kella üheksa ajal hommikul vaatan aknast välja - jookseb metsatukast minu hoovi väga-väga suur, ilus, kohev hunt!“ rääkis Herjava küla elanik Eio Leppikson.