Silt: heino tamm
4
Heino Tamm: volikogu pole koht, kus vaikselt istuda
[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"]
Heino Tamm[/caption]
Selleks korraks on kohalikud valimised taas möödanik – kes tunneb suurt rõõmu, kes kerget kurbust; kindlasti on neidki, kelle lootused ei täitunud.
Haapsalu valijatel oli seekord lihtne – toimus justkui avalik usaldushääletus senisele linnavalitsusele.
Mis oli hea? Esmalt see, et seekord polnud suurejoonelist missivalimiste karusselli, kus lubatud kõik võtted, et ilusam välja näha. Ära jäi poriloopimine ning kandideerijatel oli rohkem aega oma programmiliste eesmärkide tutvustamiseks ja ka valijate kuulamiseks.
Nüüd, kus valija on oma sõna öelnud, sõltub Haapsalu linna edasine areng juba poliitikute oskusest ja võimest neile antud usaldust õigustada.
Heino Tamm[/caption]
Selleks korraks on kohalikud valimised taas möödanik – kes tunneb suurt rõõmu, kes kerget kurbust; kindlasti on neidki, kelle lootused ei täitunud.
Haapsalu valijatel oli seekord lihtne – toimus justkui avalik usaldushääletus senisele linnavalitsusele.
Mis oli hea? Esmalt see, et seekord polnud suurejoonelist missivalimiste karusselli, kus lubatud kõik võtted, et ilusam välja näha. Ära jäi poriloopimine ning kandideerijatel oli rohkem aega oma programmiliste eesmärkide tutvustamiseks ja ka valijate kuulamiseks.
Nüüd, kus valija on oma sõna öelnud, sõltub Haapsalu linna edasine areng juba poliitikute oskusest ja võimest neile antud usaldust õigustada. Heino Tamm: igatsus tõeliselt rohelise linna järele
[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm[/caption]
Haapsalu võib pidada end uhkusega roheliseks linnaks ja vaade piiskopilinnuse vaateplatvormilt vaid kinnitab seda: kohati on raske näha puude taga linna. Rohealad on kujunenud üheks Haapsalu visiitkaardiks. Ka keskmine linnakodanik peab tänast Haapsalut roheliseks linnaks, kriitiline kodanik aga muretseb rohealade ühetaolisuse ja vähenemise pärast.
Eestis pole just palju linnu, kus pargid ja haljasalad sedavõrd hästi hoonestatud kvartalite vahele sobituvad. Loodust ja rahu armastavale inimesele on siin õhku ja avarust. See on suur väärtus, mida tuleb hoida ja ära kasutada.
Heino Tamm[/caption]
Haapsalu võib pidada end uhkusega roheliseks linnaks ja vaade piiskopilinnuse vaateplatvormilt vaid kinnitab seda: kohati on raske näha puude taga linna. Rohealad on kujunenud üheks Haapsalu visiitkaardiks. Ka keskmine linnakodanik peab tänast Haapsalut roheliseks linnaks, kriitiline kodanik aga muretseb rohealade ühetaolisuse ja vähenemise pärast.
Eestis pole just palju linnu, kus pargid ja haljasalad sedavõrd hästi hoonestatud kvartalite vahele sobituvad. Loodust ja rahu armastavale inimesele on siin õhku ja avarust. See on suur väärtus, mida tuleb hoida ja ära kasutada. Heino Tamm: linnaruum olemiseks ja peatumiseks
[caption id="attachment_167100" align="alignnone" width="1023"] Heino Tamm[/caption]
Avalik ruum on üks tähtsamaid linna identiteedi kujundajaid – selle mitmekesisuse, kvaliteedi ja turvalisuse põhjal kujundatakse arvamus sellest kohast.
Avalikku linnaruumi võib vaadelda ka kui linna elutuba – seal puhatakse, kohtutakse, seal liigub linna tulnud külaline.
Inimloomuses on juba see, et olla tahetakse seal, kus on mugav liikuda, mõnus istuda, hea välis- ja siseruumi üleminek, pingid, lauad, skulptuurid, taimekastid jms, mis toob linnaruumi pehmust ja turvalisust. Eriti meeldib inimestele viibida kohtades, kus leidub ka teisi inimesi ja seljatagune on nii-öelda kaitstud. Kui avalik ruum mõjub ebaturvalisena või seal on vähe vaba aja veetmise võimalusi, varjub inimene meelsamini koju nelja seina vahele või eelistab veeta vaba aega kusagil mujal.
Kõige kurvem, mis linnaruumiga juhtuda saab, on see, kui tänavatelt kaob melu. Siis saavad neist paigad, kus tusased eestlased üksteisest mossis nägudega mööda rühivad.
Heino Tamm[/caption]
Avalik ruum on üks tähtsamaid linna identiteedi kujundajaid – selle mitmekesisuse, kvaliteedi ja turvalisuse põhjal kujundatakse arvamus sellest kohast.
Avalikku linnaruumi võib vaadelda ka kui linna elutuba – seal puhatakse, kohtutakse, seal liigub linna tulnud külaline.
Inimloomuses on juba see, et olla tahetakse seal, kus on mugav liikuda, mõnus istuda, hea välis- ja siseruumi üleminek, pingid, lauad, skulptuurid, taimekastid jms, mis toob linnaruumi pehmust ja turvalisust. Eriti meeldib inimestele viibida kohtades, kus leidub ka teisi inimesi ja seljatagune on nii-öelda kaitstud. Kui avalik ruum mõjub ebaturvalisena või seal on vähe vaba aja veetmise võimalusi, varjub inimene meelsamini koju nelja seina vahele või eelistab veeta vaba aega kusagil mujal.
Kõige kurvem, mis linnaruumiga juhtuda saab, on see, kui tänavatelt kaob melu. Siis saavad neist paigad, kus tusased eestlased üksteisest mossis nägudega mööda rühivad.
Heino Tamm: Islandi tegemisest ei piisa
Võime julgelt öelda, et Eesti jalgpallil ei ole täna kõige paremad ajad. Meie koduliiga tase on Euroopa üks nigelamaid ja ka rahvuskoondis on Vana Maailma keskmisest kehvem.
Eesti jalgpalli ilusatest plaanidest ja lootustandvast tulevikust on ühed ja samad, meie jalgpalli hea käekäigu eest seisvad ametnikud rääkinud juba aastakümneid.
