Silt: hannes rumm
2
Eesti uus viies aastaaeg – koolilõpetamine ühismeedias
caption id="attachment_396688" align="aligncenter" width="756"]
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Hiljuti hoiatas USA peaarst – on sellise pentsiku nimetusega ülitähtis ametimees –, et liigne sotsiaalmeedia kasutamine mõjub halvasti ameerika laste vaimsele tervisele.
„Lapsed on kaitsetud ühismeedia ohtliku sisu ees, alates vägivallast ja seksuaalsest sisust, kuni narrimise ja ahistamiseni. Ja liiga paljude laste jaoks võtab ühismeedia ära nende uneaega või kvaliteetaega oma pere ja sõpradega,“ teatas doktor Vivek Murthy.
Eks ühismeedia laastavast mõjust on kirjutatud ja räägitud aastaid, ka kogu ühiskonna näitel. Väga hirmutavalt mõjub see, kuidas kümned miljonid ameeriklased elavad sotsiaalmeediamullides, mis on neid veennud, et Joe Biden ei võitnud viimaseid presidendivalimisi ausalt, vaid tulemusi võltsiti Donald Trumpi kahjuks.
Kuigi ühtegi tõendit võltsimise kohta ühegi valimisringkonna tasemel pole, mõjutab Ameerika päriselu see, et kümned miljonid inimesed on oma ühismeediamulli (ja meedia) poolt ära tinistatud.
Eks vähemal määral kogesime samasugust ühismeediamullide hirmutavat mõju Eestis ka pandeemia ajal.

Hannes Rumm: Prigožin poetas Putini ajaloo prügikasti
[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"]
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Vladimir Putin on olnud Venemaa president 23 aastat, aga kõige halvem päev tema valitsemise ajaloos oli laupäev, 24. juuni 2023, mil sõjapealik Jevgeni Prigožin korraldas sõjakäigu Moskva peale.
Kui Putin alustas 2022. aasta veebruaris sõda Ukraina vastu, oli selle eesmärgiks kirjutada end Venemaa ajalukku Peeter Suure kõrvale. Peeter Suur teadupärast laiendas Venemaa territooriumi muuhulgas Balti riikide arvelt ja võitles Venemaale Läänemere kaudu väljapääsu maailma. Seepärast on Venemaal Peetrisse ikka imetlusega suhtutud ja teda ajalooõpikutes kõige rohkem väärtustatud.

Hannes Rumm: meil läheb tõesti päris hästi
[caption id="attachment_327502" align="alignnone" width="300"]
Hannes Rumm[/caption]
Kui Eestis mõnikord tundub, et meil ei lähe riigi ja rahvana liiga hästi, tasub veidi reisida.
Kirjutan seda lugu tänavakohvikus Chişinăus, vana nimega Kišinjovis. Moldova pealinnas. Riigis, kus erinevalt Eestist elab ainult 33 000 m² peal üle kolme miljoni inimese. Aga muu maailma mõõtkavas oleme mõlemad väikeriigid.

Hannes Rumm: mida rohkem raha, seda… vähem lapsi
[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"]
Hannes Rumm[/caption]
Vestlesin hiljuti legendaarse mööblitööstuse Standard ja mitme ettevõtjate esindusorganisatsiooni juhi Enn Veskimäega.
Palusin elukogenud mehel tuua mõned näited selle kohta, kuidas Eesti riik toimetab ebaefektiivselt. Ühe näitena võttis Veskimägi jutuks sajandi alguses kehtestatud vanemapalga, mis võimaldab emal-isal väikelapsega kuni kolm aastat kodus olla. „Seda tehti ainult selleks, et suureneks sündimus,” meenutas Veskimägi. „Kui me vaatame tagantjärele, siis iga aastaga sündimus ainult väheneb. Kas oleks aeg teha analüüs emapuhkuse mõjude kohta?”

Hannes Rumm: nelgid, Narva ja Putin

Hannes Rumm: koos on kindlam kui igaüks eraldi
[caption id="attachment_397693" align="alignnone" width="2000"]
Publikut oli küll vähe, kuid ajakirjanik Hannes Rummi ja kuulajate vahel tekkis tihe arutelu. Foto: Ülo Nebokat[/caption]
Üleeilsel Euroopa päeval rääkis Eesti Ekspressi ajakirjanik, aastatel 2011–2016 Euroopa komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm Läänemaa raamatukogu lugemissaalis Euroopa Liidu asjadest.
Publikut oli vähe, kuid sellest hoolimata tekkis kohati küllaltki tihe arutelu ehk dialoog.
Rumm alustas algusest, kui 1964. aastal otsustati esimest korda tähistada Euroopa päeva. 2004. aasta 1. maist on ka Eesti Euroopa Liidu (EL) liige.
„Pidime oma meeskonnaga Eesti rahvast valgustama ja selgitama plusse, mis meid Euroopa Liidus ees ootasid,” meenutas Rumm ettevalmistusi 2003. aasta septembris toimunud rahvahääletuseks. „Eesti inimesed olid algul suuresti vastu. Praegusest kümnest Ida-Euroopa riigist ELis oli Eesti kõige tõrksam. Rahvahääletusel aga andis jaatava vastuse kaks kolmandikku rahvast.”

Hannes Rumm: meie head kuumaverelised sõbrad
[caption id="attachment_396686" align="alignnone" width="756"]
Hannes Rumm[/caption]
Kirjutan seda lugu Gruusia pealinnas Tbilisis. Iga Tbilisis käinud eestlane teab linna peatänavat Rusthaveli avenüüd.
Peatänavast allapoole minnes on peagi vastas Kura jõgi, ülespoole minnes aga lõppeb linn järsu mäenõlvaga. Mina olen praegu selles vanalinna osas, mis on vastu mäge.
Loomulikult on nii heas kohas linna keskel parlamendihoone, välisministeerium ja paljud teised valitsusasutused. Aga siin asub ka tõeline vanalinn. Selline, mida Tallinnas ega Haapsalus enam vist kusagil pole – tsaariaegsed majad, iseloomuliku gruusiapärase arhitektuuriga. Need vanad ja lagunenud majad on vaheldumisi tuttuute kinnisvaraarendustega ning nõukaaegsete, mitte eriti hästi renoveeritud VIP-hoonetega.

Hannes Rumm: 509 Läänemaa inimest saavad päris oma ministri
[caption id="attachment_327502" align="aligncenter" width="1347"]
Hannes Rumm[/caption]
Kui Kaja Kallase juhitud Reformierakonna-Eesti 200-sotsiaaldemokraatide valitsus ametisse astub, saavad 509 Läänemaa inimest valitsusse päris oma esindaja.
Kolmeteistkümnest ministrist kaks esindavad järgmises valitsuses Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa valimisringkonda. Nad mõlemad on loomulikult saarlased, sest kolmest maakonnast on Saaremaa elanike arvult suurem kui Läänemaa ja Hiiumaa kokku liidetuna.
Kokku skooris justiitsministri ametisse astuv Kalle Laanet riigikogu valimistel 4347 häält ning neist ümmarguselt kümnendik ehk 416 häält tuli Läänemaalt. Regionaal- ja maaeluministri ametisse astuva Madis Kallase kogusaagiks valimistel jäi 2254 häält ning Läänemaalt tuli neist 93. Eks need Laaneti ja Kallase valijad Läänemaalt saavad nüüd vähemalt sõprade ja sugulaste seltskonnas praalida, et neil on päris oma mees valitsuses.
Ent nali naljaks, Lääne Elu lugejatele tuleb meenutada, et uue valitsuse parteiline koosseis ei vasta nende eelistustele. Nii Eestis kui ka valimisringkonnas nr 5 võitis Reformierakond.

Hannes Rumm: rahvuslik enesekindlus enesehaletsuse asemel
[caption id="attachment_327502" align="alignnone" width="300"]
Hannes Rumm[/caption]
Üks selle nädala suurimaid jututeemasid oli Brüsseli ajalehe Politico artikkel, milles anonüümsed allikad süüdistasid Eestit Ukraina abistamise sildi all rehepapi tegemisel. Eesti ja eestlaste reaktsioon sellele loole oli palju olulisem kui lugu ise.
Aga meenutan lugejale lühidalt, et Politicos pandi Eestile pahaks Ukrainale antud relvastuse eest hüvitamise küsimist Euroopa Liidu uuest fondist nimega rahurahastu. Rahurahastu eesmärk ongi taastada liikmesriikide enda kaitsevõimet, mis nõrgenes Ukrainale loovutatud abi tõttu.
