Silt: hannes rumm
4
Hannes Rumm: Mida ütleb vanarahva tarkus Trumpi võidu kohta?
[caption id="attachment_327503" align="alignnone" width="1347"]
Hannes Rumm[/caption]
Mõnel inimesel on kombeks elu keerulisematel hetkedel lüüa suvalisest kohast lahti piibel ning vaadata, mida püha raamat talle ütleb ja teha soovitab.
Kuna ma pole usklik, lõin pärast Donald Trumpi tagasivalimist USA presidendiks lahti eesti vanasõnade ja kõnekäändude andmebaasi. „Ega trumpijega üksi mängidä,” oli ainus Trumpi-teemaline kõnekäänd, millega vanarahvas oskas meid selle nädala kolmapäeval lohutada.
Miks lohutada? Sest nii eestlaste kui ka meile lähedaste Euroopa rahvaste enamus oleks USA presidendiks valinud mustanahalise naise Kamala Harrise.
„USA valimised: kui eurooplased saaksid, hääletaksid nad Harrise poolt, ent lõhe Ida- ja Lääne-Euroopa vahel on suur,” pealkirjastas veebisait Europeelects.eu just 4. novembril avaldatud küsitlustulemused. (https://europeelects.eu/2024/11/04/u-s-election-
Hannes Rumm[/caption]
Mõnel inimesel on kombeks elu keerulisematel hetkedel lüüa suvalisest kohast lahti piibel ning vaadata, mida püha raamat talle ütleb ja teha soovitab.
Kuna ma pole usklik, lõin pärast Donald Trumpi tagasivalimist USA presidendiks lahti eesti vanasõnade ja kõnekäändude andmebaasi. „Ega trumpijega üksi mängidä,” oli ainus Trumpi-teemaline kõnekäänd, millega vanarahvas oskas meid selle nädala kolmapäeval lohutada.
Miks lohutada? Sest nii eestlaste kui ka meile lähedaste Euroopa rahvaste enamus oleks USA presidendiks valinud mustanahalise naise Kamala Harrise.
„USA valimised: kui eurooplased saaksid, hääletaksid nad Harrise poolt, ent lõhe Ida- ja Lääne-Euroopa vahel on suur,” pealkirjastas veebisait Europeelects.eu just 4. novembril avaldatud küsitlustulemused. (https://europeelects.eu/2024/11/04/u-s-election-
Hannes Rumm: välja tuli nagu alati. Kes vastutab?
[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"]
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Vahelduseks on Eesti riigis üks asi, mille puhul valitseb täielik üksmeel: tegevuspõhine riigieelarve ei ole päriseluga kooskõlas ning seetõttu pole aru saada, mille jaoks riigi raha tegelikult kulub.
Kuidas siis edumeelne Eesti riik tegevuspõhise eelarvestamiseni jõudis? Ja mis veel olulisem: kes selle elujõuetuks osutunud eksperimendi eest vastutab?
Kuna tegemist on vähetuntud mõistega, siis alustame selle lahti kirjutamisest. „Tegevuspõhine eelarvestamine on eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite (kulukandjate) ko
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Vahelduseks on Eesti riigis üks asi, mille puhul valitseb täielik üksmeel: tegevuspõhine riigieelarve ei ole päriseluga kooskõlas ning seetõttu pole aru saada, mille jaoks riigi raha tegelikult kulub.
Kuidas siis edumeelne Eesti riik tegevuspõhise eelarvestamiseni jõudis? Ja mis veel olulisem: kes selle elujõuetuks osutunud eksperimendi eest vastutab?
Kuna tegemist on vähetuntud mõistega, siis alustame selle lahti kirjutamisest. „Tegevuspõhine eelarvestamine on eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite (kulukandjate) ko
Kersti Kaljulaid – teist korda esimene naispresident
[caption id="attachment_391988" align="aligncenter" width="2000"]
President Kersti Kaljulaid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Eesti olümpiakomitee (EOK) presidendi ametikoht on olnud meie iseseisvas ja taasiseseisvunud riigis üks kõige mainekamaid.
Seda kinnitab seniste presidentide loetelu, mis EOK saja-aasta pikkust ajalugu arvestades väga lühikene: Friedrich Akel (1924–1931), Johan Laidoner (1934–1940), Arnold Green (1989–1997), Tiit Nuudi (1997–2001), Mart Siimann (2001–2012), Neinar Seli (2012–2016) ning Urmas Sõõrumaa (alates 2016). Üldistatult öeldes sai üks osa neist EOK juhiks riigimehena ja teised edukate ärimeestena.
Legendaarsed on EOK presidendivalimised 2016, sest toona kandideeris kolm inimest ning teises valimisvoorus alistas suurärimees Urmas Sõõrumaa tol ajal poliitikast loobuda soovinud keskerakondlase Jüri Ratase tulemusega 61:60.
President Kersti Kaljulaid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Eesti olümpiakomitee (EOK) presidendi ametikoht on olnud meie iseseisvas ja taasiseseisvunud riigis üks kõige mainekamaid.
Seda kinnitab seniste presidentide loetelu, mis EOK saja-aasta pikkust ajalugu arvestades väga lühikene: Friedrich Akel (1924–1931), Johan Laidoner (1934–1940), Arnold Green (1989–1997), Tiit Nuudi (1997–2001), Mart Siimann (2001–2012), Neinar Seli (2012–2016) ning Urmas Sõõrumaa (alates 2016). Üldistatult öeldes sai üks osa neist EOK juhiks riigimehena ja teised edukate ärimeestena.
Legendaarsed on EOK presidendivalimised 2016, sest toona kandideeris kolm inimest ning teises valimisvoorus alistas suurärimees Urmas Sõõrumaa tol ajal poliitikast loobuda soovinud keskerakondlase Jüri Ratase tulemusega 61:60. Hannes Rumm: Estonia: „Mayday, Mayday!“
[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
28. septembril 2024 ilmuvat kolumni ei ole võimalik kirjutada ühelgi muul teemal kui Estonia laevahukust 30 aastat tagasi.
„This is Estonia,“ alustas kolmas tüürimees Andres Tammes raadiokõnet Soome laevaga Silja Europa ja läks siis sujuvalt üle soome keelele. „Kuka se on siellä?“
Imetlusväärne oli Tammese rahulikkus olukorras, kus laev oli juba suures kreenis. Elu viimaseks jäänud vestluses tervitas ta esmalt soome kolleegi viisakalt: „Hyvää huomenta! Puhutko sä suomea?“
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
28. septembril 2024 ilmuvat kolumni ei ole võimalik kirjutada ühelgi muul teemal kui Estonia laevahukust 30 aastat tagasi.
„This is Estonia,“ alustas kolmas tüürimees Andres Tammes raadiokõnet Soome laevaga Silja Europa ja läks siis sujuvalt üle soome keelele. „Kuka se on siellä?“
Imetlusväärne oli Tammese rahulikkus olukorras, kus laev oli juba suures kreenis. Elu viimaseks jäänud vestluses tervitas ta esmalt soome kolleegi viisakalt: „Hyvää huomenta! Puhutko sä suomea?“ Hannes Rumm: Siim Kallase lahkumine kui ajastu lõpp
[caption id="attachment_327503" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption]
Minu jaoks lõppes meie lähiajaloos terve oluline ajastu, kui Siim Kallas nädal tagasi teatas: „Aeg on täis, aitab küll.“ Pärast seda pakkis Kallas oma riigikogu tööruumis isiklikud asjad kokku ja sõitis nendega Viimsi koju pensionipõlve pidama.
Selle otsuse peale ei imestanud keegi, seda enam, et 75aastane mees tunnistas ausalt: „Aastad teevad oma töö ja tervis on ka nii, nagu ta on, seal jätkamine ei ole enam mugav.”
Hannes Rumm[/caption]
Minu jaoks lõppes meie lähiajaloos terve oluline ajastu, kui Siim Kallas nädal tagasi teatas: „Aeg on täis, aitab küll.“ Pärast seda pakkis Kallas oma riigikogu tööruumis isiklikud asjad kokku ja sõitis nendega Viimsi koju pensionipõlve pidama.
Selle otsuse peale ei imestanud keegi, seda enam, et 75aastane mees tunnistas ausalt: „Aastad teevad oma töö ja tervis on ka nii, nagu ta on, seal jätkamine ei ole enam mugav.” Hannes Rumm: Vene vägede lahkumine ja reetur Lennart Meri
[caption id="attachment_397694" align="alignnone" width="2000"]
Hannes Rumm. Foto: Ülo Nebokat[/caption]
Väga sageli nimetatakse sündmusi ajaloolisteks, aga vaid vähesed neist peavad ajaproovile ka tegelikult vastu.
Augusti lõpus 1994 toimus tõesti ajalooline sündmus – Eestist lahkusid lõplikult viimased Vene Föderatsiooni väed.
30. augustil 1994 kirjutas Päevaleht loos „Viimane Vene sõjamasin lahkub Eestist täna“, et päev varem sõitis minema viimane Eestist lahkuv raudtee-ešelon Vene sõjaväe varaga. Kloogalt teele asunud rong koosnes 55 vagunist, neist 20 olid kinnised transportvagunid, 33 lahtised platvormvagunid ja kaks reisivagunid. Ešelonis oli Venemaa 144. motolaskurdiviisi tehnika ja vara, samuti mõningad Vene sõjaväelaste isiklikud autod. Üle 2000 tonni kaaluv ešelon tuli Kloogalt Tallinna toimetada kahe veduriga.
Hannes Rumm. Foto: Ülo Nebokat[/caption]
Väga sageli nimetatakse sündmusi ajaloolisteks, aga vaid vähesed neist peavad ajaproovile ka tegelikult vastu.
Augusti lõpus 1994 toimus tõesti ajalooline sündmus – Eestist lahkusid lõplikult viimased Vene Föderatsiooni väed.
30. augustil 1994 kirjutas Päevaleht loos „Viimane Vene sõjamasin lahkub Eestist täna“, et päev varem sõitis minema viimane Eestist lahkuv raudtee-ešelon Vene sõjaväe varaga. Kloogalt teele asunud rong koosnes 55 vagunist, neist 20 olid kinnised transportvagunid, 33 lahtised platvormvagunid ja kaks reisivagunid. Ešelonis oli Venemaa 144. motolaskurdiviisi tehnika ja vara, samuti mõningad Vene sõjaväelaste isiklikud autod. Üle 2000 tonni kaaluv ešelon tuli Kloogalt Tallinna toimetada kahe veduriga. Hannes Rumm: mida räägivad olümpiamedalid olukorrast maailma poliitikas?
[caption id="attachment_327502" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption]
Lühike vastus on: räägivad palju ning palju pajatavad nad ka ajaloost. Just sellepärast pööravad paljud riigijuhid ja sajad miljonid inimesed iga kord pärast olümpiamänge suurt tähelepanu sellele, milline on medalivõitjate edetabel.
Seekord võitis Pariisi suveolümpiamängudel medaleid kokku 91 riiki, Eesti jäi medalita. Nagu ka Läti ja Soome. Aga see-eest Leedu võitis neli medalit, kettaheites jäi leedukate kuld ainult kolme sentimeetri kaugusele. Neli medalit võitis isegi Eestiga võrreldava rahvaarvuga, aga verivaene Moldova.
Hannes Rumm[/caption]
Lühike vastus on: räägivad palju ning palju pajatavad nad ka ajaloost. Just sellepärast pööravad paljud riigijuhid ja sajad miljonid inimesed iga kord pärast olümpiamänge suurt tähelepanu sellele, milline on medalivõitjate edetabel.
Seekord võitis Pariisi suveolümpiamängudel medaleid kokku 91 riiki, Eesti jäi medalita. Nagu ka Läti ja Soome. Aga see-eest Leedu võitis neli medalit, kettaheites jäi leedukate kuld ainult kolme sentimeetri kaugusele. Neli medalit võitis isegi Eestiga võrreldava rahvaarvuga, aga verivaene Moldova. Hannes Rumm: kümnevõistlus ehk viies koht ei ole jama
[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
28. september 2008 on päev, mis jäi mulle alatiseks meelde. Aga mitte ainult mulle, vaid veel kümned tuhanded kaasmaalased mäletavad neid emotsioone, mida tekitas kümnevõistleja Erki Noole olümpiavõit Sydneys.
Suurvõistlustel toimuvad kergejõustikustaadionil hommikupoolikuti eelvõistlused ning medalite pärast heitlevad ainult mitmevõistlejad. Sydneys jäi staadion kümnevõistluse teise päeva hommikul pärast eelvõistlusi täiesti tühjaks, sest areenil heitsid lõõskavas palavuses ketast veel ainult kümnevõistlejad.
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
28. september 2008 on päev, mis jäi mulle alatiseks meelde. Aga mitte ainult mulle, vaid veel kümned tuhanded kaasmaalased mäletavad neid emotsioone, mida tekitas kümnevõistleja Erki Noole olümpiavõit Sydneys.
Suurvõistlustel toimuvad kergejõustikustaadionil hommikupoolikuti eelvõistlused ning medalite pärast heitlevad ainult mitmevõistlejad. Sydneys jäi staadion kümnevõistluse teise päeva hommikul pärast eelvõistlusi täiesti tühjaks, sest areenil heitsid lõõskavas palavuses ketast veel ainult kümnevõistlejad. Hannes Rumm: UVDL, Eestile hea kindel valik
Kui Ursula von der Leyen mõni aasta tagasi Eestit külastas, siis käis ta ka Narvas. Aga mitte sellepärast, et üle jõe Venemaa poole vaadata, vaid pigem selleks, et külastada Kreenholmi manufaktuuri, mille asutasid tema esiisad. Hannes Rumm: Kristen Michal ja peaministrite väike välimääraja
[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Kui just midagi väga ootamatut ei juhtu, saab Kristen Michal pärast aastakümnete pikkust visa tööd Eesti järgmiseks peaministriks. Aga kuidas üldse liigituvad taasiseseisvumise järgsed peaministrid?
Kui alustada lugemist esimestest päris vabadest valimistest 1992. aasta sügisel, on meil 32 aasta vältel olnud kokku kümme peaministrit (valitsusi on kokku koguni 18). Esimene ses loetelus on Mart Laar ning praeguseks viimane Kaja Kallas.
Esimene põlvkond meie peaministreid olid laulva revolutsiooni aegsed rahvakangelased: Mart Laar (1992–1994 ja 1999–2002), Andres Tarand (1994–1995) ja Siim Kallas (2002–2003). Need valitsusjuhid kerkisid poliitikasse enne taasiseseisvumist ning jäid omandatud liistude juurde pikkadeks aastateks.
Teise peaministrite tüüpi liigitan Tiit Vähi (1995–1997), kes jõudis poliitikasse tehnokraatliku managerina, saades esimest korda vahevalitsuse juhiks juba 1992. aastal. Tehnokraatlikke peaministreid tunneb kogu maailm, viimati astus just sellisena Hollandi valitsusjuhi ametisse pikaaegne tippametnik Dick Schoof. Tehnokraatlikuks peaministriks võib nimetada ka Vähi järeltulijat, samuti Koonderakonda kuulunud Mart Siimanni (1997–1999), kes poliitikuna valijate häälte püüdmisele eelistas tagatoas tegutsemist.
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Kui just midagi väga ootamatut ei juhtu, saab Kristen Michal pärast aastakümnete pikkust visa tööd Eesti järgmiseks peaministriks. Aga kuidas üldse liigituvad taasiseseisvumise järgsed peaministrid?
Kui alustada lugemist esimestest päris vabadest valimistest 1992. aasta sügisel, on meil 32 aasta vältel olnud kokku kümme peaministrit (valitsusi on kokku koguni 18). Esimene ses loetelus on Mart Laar ning praeguseks viimane Kaja Kallas.
Esimene põlvkond meie peaministreid olid laulva revolutsiooni aegsed rahvakangelased: Mart Laar (1992–1994 ja 1999–2002), Andres Tarand (1994–1995) ja Siim Kallas (2002–2003). Need valitsusjuhid kerkisid poliitikasse enne taasiseseisvumist ning jäid omandatud liistude juurde pikkadeks aastateks.
Teise peaministrite tüüpi liigitan Tiit Vähi (1995–1997), kes jõudis poliitikasse tehnokraatliku managerina, saades esimest korda vahevalitsuse juhiks juba 1992. aastal. Tehnokraatlikke peaministreid tunneb kogu maailm, viimati astus just sellisena Hollandi valitsusjuhi ametisse pikaaegne tippametnik Dick Schoof. Tehnokraatlikuks peaministriks võib nimetada ka Vähi järeltulijat, samuti Koonderakonda kuulunud Mart Siimanni (1997–1999), kes poliitikuna valijate häälte püüdmisele eelistas tagatoas tegutsemist.