Silt: hannes rumm
9
Hannes Rumm: meie lemmikriik, mis võeti üle ühe aastaga
[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"]
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Üks suurlinn, kus tänavune aastavahetus möödub üldse mitte piduses meeleolus, on Gruusia pealinn Tbilisi.
Hästirelvastatud märulipolitsei võitleb õhtust õhtusse tuhandete inimestega, kes vägivallast, väsimusest ja pakasest hoolimata ikka veel meelt avaldama jaksavad tulla. Igal õhtul saadab mõni Gruusia tuttav mulle foto sellest, kuidas neil seal Rusthaveli tänaval parasjagu läheb.
Alles 12 kuud tagasi andis Euroopa Liit Gruusiale kandidaatriigi staatuse. Aastajagu hiljem on Gruusia ja Euroopa Liidu (aga ka näiteks USA) suhted tõsises madalseisus. S
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Üks suurlinn, kus tänavune aastavahetus möödub üldse mitte piduses meeleolus, on Gruusia pealinn Tbilisi.
Hästirelvastatud märulipolitsei võitleb õhtust õhtusse tuhandete inimestega, kes vägivallast, väsimusest ja pakasest hoolimata ikka veel meelt avaldama jaksavad tulla. Igal õhtul saadab mõni Gruusia tuttav mulle foto sellest, kuidas neil seal Rusthaveli tänaval parasjagu läheb.
Alles 12 kuud tagasi andis Euroopa Liit Gruusiale kandidaatriigi staatuse. Aastajagu hiljem on Gruusia ja Euroopa Liidu (aga ka näiteks USA) suhted tõsises madalseisus. SHannes Rumm: oli ajuvammi ja veligarhia aasta
[caption id="attachment_396689" align="aligncenter" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Jõulud on juba nii lähedal, et kohe hakkavad ajakirjanduses ilmuma põhjalikud tagasivaated lõppeva aasta olulisematele sündmustele.
Lühidalt ja samas üldistavalt iseloomustavad lõppevat aastat sageli niin
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Jõulud on juba nii lähedal, et kohe hakkavad ajakirjanduses ilmuma põhjalikud tagasivaated lõppeva aasta olulisematele sündmustele.
Lühidalt ja samas üldistavalt iseloomustavad lõppevat aastat sageli niinHannes Rumm: politseikroonikast ja lootusest
[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Avastasin vanu ajalehti lugedes 21. oktoobril 1994 ilmunud Päevalehest uudise: „Ööl vastu pühapäeva sai politseiniku automaadivalangust surma autojuht, kes ei reageerinud peatumismärguannetele ning püüdis rammida kolme politseinikku.”
Ootamatult seostus see uudis praeguse Eestiga ning seepärast jagan seda kogemust Lääne Elu lugejatega. Alustuseks pean selgitama, et juba mitu aastat vean Facebookis rühma „Täna 30 aastat hiljem”, millega on ajapikku liitunud 8800 ajaloohuvilist inimest
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Avastasin vanu ajalehti lugedes 21. oktoobril 1994 ilmunud Päevalehest uudise: „Ööl vastu pühapäeva sai politseiniku automaadivalangust surma autojuht, kes ei reageerinud peatumismärguannetele ning püüdis rammida kolme politseinikku.”
Ootamatult seostus see uudis praeguse Eestiga ning seepärast jagan seda kogemust Lääne Elu lugejatega. Alustuseks pean selgitama, et juba mitu aastat vean Facebookis rühma „Täna 30 aastat hiljem”, millega on ajapikku liitunud 8800 ajaloohuvilist inimest
Hannes Rumm: Mida ütleb vanarahva tarkus Trumpi võidu kohta?
[caption id="attachment_327503" align="alignnone" width="1347"]
Hannes Rumm[/caption]
Mõnel inimesel on kombeks elu keerulisematel hetkedel lüüa suvalisest kohast lahti piibel ning vaadata, mida püha raamat talle ütleb ja teha soovitab.
Kuna ma pole usklik, lõin pärast Donald Trumpi tagasivalimist USA presidendiks lahti eesti vanasõnade ja kõnekäändude andmebaasi. „Ega trumpijega üksi mängidä,” oli ainus Trumpi-teemaline kõnekäänd, millega vanarahvas oskas meid selle nädala kolmapäeval lohutada.
Miks lohutada? Sest nii eestlaste kui ka meile lähedaste Euroopa rahvaste enamus oleks USA presidendiks valinud mustanahalise naise Kamala Harrise.
„USA valimised: kui eurooplased saaksid, hääletaksid nad Harrise poolt, ent lõhe Ida- ja Lääne-Euroopa vahel on suur,” pealkirjastas veebisait Europeelects.eu just 4. novembril avaldatud küsitlustulemused. (https://europeelects.eu/2024/11/04/u-s-election-
Hannes Rumm[/caption]
Mõnel inimesel on kombeks elu keerulisematel hetkedel lüüa suvalisest kohast lahti piibel ning vaadata, mida püha raamat talle ütleb ja teha soovitab.
Kuna ma pole usklik, lõin pärast Donald Trumpi tagasivalimist USA presidendiks lahti eesti vanasõnade ja kõnekäändude andmebaasi. „Ega trumpijega üksi mängidä,” oli ainus Trumpi-teemaline kõnekäänd, millega vanarahvas oskas meid selle nädala kolmapäeval lohutada.
Miks lohutada? Sest nii eestlaste kui ka meile lähedaste Euroopa rahvaste enamus oleks USA presidendiks valinud mustanahalise naise Kamala Harrise.
„USA valimised: kui eurooplased saaksid, hääletaksid nad Harrise poolt, ent lõhe Ida- ja Lääne-Euroopa vahel on suur,” pealkirjastas veebisait Europeelects.eu just 4. novembril avaldatud küsitlustulemused. (https://europeelects.eu/2024/11/04/u-s-election-
Hannes Rumm: välja tuli nagu alati. Kes vastutab?
[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Vahelduseks on Eesti riigis üks asi, mille puhul valitseb täielik üksmeel: tegevuspõhine riigieelarve ei ole päriseluga kooskõlas ning seetõttu pole aru saada, mille jaoks riigi raha tegelikult kulub.
Kuidas siis edumeelne Eesti riik tegevuspõhise eelarvestamiseni jõudis? Ja mis veel olulisem: kes selle elujõuetuks osutunud eksperimendi eest vastutab?
Kuna tegemist on vähetuntud mõistega, siis alustame selle lahti kirjutamisest. „Tegevuspõhine eelarvestamine on eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite (kulukandjate) ko
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
Vahelduseks on Eesti riigis üks asi, mille puhul valitseb täielik üksmeel: tegevuspõhine riigieelarve ei ole päriseluga kooskõlas ning seetõttu pole aru saada, mille jaoks riigi raha tegelikult kulub.
Kuidas siis edumeelne Eesti riik tegevuspõhise eelarvestamiseni jõudis? Ja mis veel olulisem: kes selle elujõuetuks osutunud eksperimendi eest vastutab?
Kuna tegemist on vähetuntud mõistega, siis alustame selle lahti kirjutamisest. „Tegevuspõhine eelarvestamine on eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite (kulukandjate) koKersti Kaljulaid – teist korda esimene naispresident
[caption id="attachment_391988" align="aligncenter" width="2000"]
President Kersti Kaljulaid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Eesti olümpiakomitee (EOK) presidendi ametikoht on olnud meie iseseisvas ja taasiseseisvunud riigis üks kõige mainekamaid.
Seda kinnitab seniste presidentide loetelu, mis EOK saja-aasta pikkust ajalugu arvestades väga lühikene: Friedrich Akel (1924–1931), Johan Laidoner (1934–1940), Arnold Green (1989–1997), Tiit Nuudi (1997–2001), Mart Siimann (2001–2012), Neinar Seli (2012–2016) ning Urmas Sõõrumaa (alates 2016). Üldistatult öeldes sai üks osa neist EOK juhiks riigimehena ja teised edukate ärimeestena.
Legendaarsed on EOK presidendivalimised 2016, sest toona kandideeris kolm inimest ning teises valimisvoorus alistas suurärimees Urmas Sõõrumaa tol ajal poliitikast loobuda soovinud keskerakondlase Jüri Ratase tulemusega 61:60.
President Kersti Kaljulaid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Eesti olümpiakomitee (EOK) presidendi ametikoht on olnud meie iseseisvas ja taasiseseisvunud riigis üks kõige mainekamaid.
Seda kinnitab seniste presidentide loetelu, mis EOK saja-aasta pikkust ajalugu arvestades väga lühikene: Friedrich Akel (1924–1931), Johan Laidoner (1934–1940), Arnold Green (1989–1997), Tiit Nuudi (1997–2001), Mart Siimann (2001–2012), Neinar Seli (2012–2016) ning Urmas Sõõrumaa (alates 2016). Üldistatult öeldes sai üks osa neist EOK juhiks riigimehena ja teised edukate ärimeestena.
Legendaarsed on EOK presidendivalimised 2016, sest toona kandideeris kolm inimest ning teises valimisvoorus alistas suurärimees Urmas Sõõrumaa tol ajal poliitikast loobuda soovinud keskerakondlase Jüri Ratase tulemusega 61:60. Hannes Rumm: Estonia: „Mayday, Mayday!“
[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
28. septembril 2024 ilmuvat kolumni ei ole võimalik kirjutada ühelgi muul teemal kui Estonia laevahukust 30 aastat tagasi.
„This is Estonia,“ alustas kolmas tüürimees Andres Tammes raadiokõnet Soome laevaga Silja Europa ja läks siis sujuvalt üle soome keelele. „Kuka se on siellä?“
Imetlusväärne oli Tammese rahulikkus olukorras, kus laev oli juba suures kreenis. Elu viimaseks jäänud vestluses tervitas ta esmalt soome kolleegi viisakalt: „Hyvää huomenta! Puhutko sä suomea?“
Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption]
28. septembril 2024 ilmuvat kolumni ei ole võimalik kirjutada ühelgi muul teemal kui Estonia laevahukust 30 aastat tagasi.
„This is Estonia,“ alustas kolmas tüürimees Andres Tammes raadiokõnet Soome laevaga Silja Europa ja läks siis sujuvalt üle soome keelele. „Kuka se on siellä?“
Imetlusväärne oli Tammese rahulikkus olukorras, kus laev oli juba suures kreenis. Elu viimaseks jäänud vestluses tervitas ta esmalt soome kolleegi viisakalt: „Hyvää huomenta! Puhutko sä suomea?“ Hannes Rumm: Siim Kallase lahkumine kui ajastu lõpp
[caption id="attachment_327503" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption]
Minu jaoks lõppes meie lähiajaloos terve oluline ajastu, kui Siim Kallas nädal tagasi teatas: „Aeg on täis, aitab küll.“ Pärast seda pakkis Kallas oma riigikogu tööruumis isiklikud asjad kokku ja sõitis nendega Viimsi koju pensionipõlve pidama.
Selle otsuse peale ei imestanud keegi, seda enam, et 75aastane mees tunnistas ausalt: „Aastad teevad oma töö ja tervis on ka nii, nagu ta on, seal jätkamine ei ole enam mugav.”
Hannes Rumm[/caption]
Minu jaoks lõppes meie lähiajaloos terve oluline ajastu, kui Siim Kallas nädal tagasi teatas: „Aeg on täis, aitab küll.“ Pärast seda pakkis Kallas oma riigikogu tööruumis isiklikud asjad kokku ja sõitis nendega Viimsi koju pensionipõlve pidama.
Selle otsuse peale ei imestanud keegi, seda enam, et 75aastane mees tunnistas ausalt: „Aastad teevad oma töö ja tervis on ka nii, nagu ta on, seal jätkamine ei ole enam mugav.” Hannes Rumm: Vene vägede lahkumine ja reetur Lennart Meri
[caption id="attachment_397694" align="alignnone" width="2000"]
Hannes Rumm. Foto: Ülo Nebokat[/caption]
Väga sageli nimetatakse sündmusi ajaloolisteks, aga vaid vähesed neist peavad ajaproovile ka tegelikult vastu.
Augusti lõpus 1994 toimus tõesti ajalooline sündmus – Eestist lahkusid lõplikult viimased Vene Föderatsiooni väed.
30. augustil 1994 kirjutas Päevaleht loos „Viimane Vene sõjamasin lahkub Eestist täna“, et päev varem sõitis minema viimane Eestist lahkuv raudtee-ešelon Vene sõjaväe varaga. Kloogalt teele asunud rong koosnes 55 vagunist, neist 20 olid kinnised transportvagunid, 33 lahtised platvormvagunid ja kaks reisivagunid. Ešelonis oli Venemaa 144. motolaskurdiviisi tehnika ja vara, samuti mõningad Vene sõjaväelaste isiklikud autod. Üle 2000 tonni kaaluv ešelon tuli Kloogalt Tallinna toimetada kahe veduriga.
Hannes Rumm. Foto: Ülo Nebokat[/caption]
Väga sageli nimetatakse sündmusi ajaloolisteks, aga vaid vähesed neist peavad ajaproovile ka tegelikult vastu.
Augusti lõpus 1994 toimus tõesti ajalooline sündmus – Eestist lahkusid lõplikult viimased Vene Föderatsiooni väed.
30. augustil 1994 kirjutas Päevaleht loos „Viimane Vene sõjamasin lahkub Eestist täna“, et päev varem sõitis minema viimane Eestist lahkuv raudtee-ešelon Vene sõjaväe varaga. Kloogalt teele asunud rong koosnes 55 vagunist, neist 20 olid kinnised transportvagunid, 33 lahtised platvormvagunid ja kaks reisivagunid. Ešelonis oli Venemaa 144. motolaskurdiviisi tehnika ja vara, samuti mõningad Vene sõjaväelaste isiklikud autod. Üle 2000 tonni kaaluv ešelon tuli Kloogalt Tallinna toimetada kahe veduriga. Hannes Rumm: mida räägivad olümpiamedalid olukorrast maailma poliitikas?
[caption id="attachment_327502" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption]
Lühike vastus on: räägivad palju ning palju pajatavad nad ka ajaloost. Just sellepärast pööravad paljud riigijuhid ja sajad miljonid inimesed iga kord pärast olümpiamänge suurt tähelepanu sellele, milline on medalivõitjate edetabel.
Seekord võitis Pariisi suveolümpiamängudel medaleid kokku 91 riiki, Eesti jäi medalita. Nagu ka Läti ja Soome. Aga see-eest Leedu võitis neli medalit, kettaheites jäi leedukate kuld ainult kolme sentimeetri kaugusele. Neli medalit võitis isegi Eestiga võrreldava rahvaarvuga, aga verivaene Moldova.
Hannes Rumm[/caption]
Lühike vastus on: räägivad palju ning palju pajatavad nad ka ajaloost. Just sellepärast pööravad paljud riigijuhid ja sajad miljonid inimesed iga kord pärast olümpiamänge suurt tähelepanu sellele, milline on medalivõitjate edetabel.
Seekord võitis Pariisi suveolümpiamängudel medaleid kokku 91 riiki, Eesti jäi medalita. Nagu ka Läti ja Soome. Aga see-eest Leedu võitis neli medalit, kettaheites jäi leedukate kuld ainult kolme sentimeetri kaugusele. Neli medalit võitis isegi Eestiga võrreldava rahvaarvuga, aga verivaene Moldova.