Silt: hannes rumm

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Mõni nädal enne valimisi pidi mu gümnaasiumi lõpuklassis õppiv tütar tegema ühiskonnaõpetuse tunnis uurimuse kodukohas välja pakutud valimislubaduste kohta. Esimest korda valimistel osalevatel õpilastel paluti välja tuua needki lubadused, millega tegelemine ei kuulu linnavalitsuse ja linnavolikogu tasandile, vaid riigi kompetentsi. See harjutus meenus mulle, lugedes küsimusi, mida Isamaa erakond esitas neljapäeval oma võimalikele koostööpartneritele Tallinnas. Näiteks: „Kohalikud valimised näitasid usalduskriisi süvenemist Eestis. Millise

Tegelikult ei tunginud kolm vene hävituslennukit MIG 19. septembril Eesti õhuruumi. Tegelikult on selline väide suur vale, mille eesmärk on provotseerida Venemaad sõtta NATOga. Sõna „tegelik” kasutamine kõlab nagu järjekordne uhhuu-teooria. Kahjuks see nii ei ole – see on hoopis massiivne riiklik ajupesu, mida usub enamik Venemaa 140 miljonist elanikust. Mis veel hullem, usuvad kümned miljonid Kremli infoväljas elavad inimesed mujalgi maailmas, sealhulgas tuhanded Lasnamäe ja Sillamäe elanikud. Kuigi isegi USA president Donald Trump vastas jaatavalt küsimusele, kas ta toetab Vene lennukite allatulistamist, kui need NATO õhuruumi rikuvad. Ehk teisisõnu usub isegi Putini-sõbralik Ameerika riigipea, et jultunud vene provokatsioon tõesti toimus. Seepärast on õpetlik vaadata, kuidas vene propagandamasin musta valgeks räägib. Esiteks eitatakse alati ametlikult mistahes rikkumist. Suure lugejaskonnaga vene ajalehes AiF väitis sõjalendur kindralmajor Vladimir Popov, et vene lennukid järgivad al

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Kuigi septembri algus on Eestis olnud suviselt soe, siis oktoober tuleb veel kuumem. Seda põhjusel, et nii põnevaid ja ettearvamatute tulemustega valimisi pole meil ammu olnud. Teen pärast valimisnimekirjade esitamist tiiru peale suurematele linnadele ja üleriiklikule olukorrale. Neli aastat

Haapsalus on Vikipeedia andmeil 9812 elanikku. Kuna mehed surevad varem kui naised, võime ümardades võtta Haapsalus elavate meessoost isikute arvuks 4500. See arv sisaldab siis kõiki mehi alates esimesest kuni sajanda eluaastani. Püüdke nüüd palun ette kujutada, et kõik need 4500 meessoost isikut kogunevad ühel ja samal ajal Haapsalu lossihoovi. Oleks ju võimas pilt? Aga veel võimsamat sarnast pilti eesti meestest nähti üleeile ja ka eile õhtul Riias, kus korvpalli Euroopa meistrivõistluste mängudele oli pileti ostnud üle 9000 eestlase. Täpset statistikat muidugi pole, aga vähemalt 90 protsenti eesti kossufännidest on mehed. Seega oli ja on järgmistelgi päevadel Riias kossutribüünidel kaks korda rohkem mehi kui Haapsalus. (Kõrvalepõikena – ma ei ole pädev hindama Urmas Suklese pädevust Haapsalu linnapeana, aga korvpallurina on see mees Gert Kullamäed väärt käega kolmepunktivisete panija.) Millest kõneleb eesti meeste eksodus Lätti? Esiteks sellest, et korvpall on eestlaste südames

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Kristen Michalil täitus 23. juulil peaministri ametis aasta, seetõttu on asjakohane hinnata, kuidas ta on oma tööga hakkama saanud. Alustame sellest, millised olid ootused Brüsselisse lennanud Kaja Kallaselt ameti üle võtnud Michalile. Avalikkus suhtus uude peaministrisse ettevaatlikult, kuid tunnustas teda väikse toetuse tõusuga avaliku arvamuse küsitlustes. Reformierakond lootis

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Viis aastat tagasi korraldas juba nõukogude ajal ilmuma hakanud lasteajakiri Täheke sõnavõistluse. Võistluse võitis Ida Ojamaa Tartu katoliku lasteaiast, kes pakkus ingliskeelse sõna influencer vasteks uudissõna suunamudija. Tagantjärele tarkusega tundub sümboolne, et edukalt käibele läinud uudissõna pakkus välja koolieelik, sest just Ida põlvkonna poisid-tüdrukud elavad maailmas, millest nende emad ja isad midagi ei tea. Rääkimata vanaisadest-vanaemadest. Seda, kui suur on lõhe meediatarbimises eri põlvkondade vahel, tõestas üleeile mõneks tunniks Eestit

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Kuna kogu Eesti ajakirjandus räägib sel nädalavahetusel loomuldasa meie laulu- ja tantsukultuurist, siis mina kirjutan vahelduseks hoopis raamatutest. Alustan sellest, et külastasin eelmisel nädalal Jerevanis muuseumi Matenadaran, kus säilitatakse vanimaid armeenia keeles kirjutatud raamatuid. Kui meie tähistame tänavu õiglase uhkusega eestikeelse raamatu viiesajandat aastapäeva, siis Matedaranis nägin kuuendast sajandist pärit armeenia oma tähestikus palimpsesti. Palimpsest on pärgamentkäsikiri, mille tekst on maha kraabitud või pestud ja ase

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Kui Haapsalu ei oleks Eesti mudapealinn, siis võiks ta olla ka meie pingipealinn, sest just siin asub Eesti kõige kuulsam pink – 1940. aastal rajatud Pjotr Tšaikovski mälestuspink. Seevastu pärispealinnas Tallinnas on viimastel nädalatel tühja koha pealt vihase vaidluse tekitanud üleöö kesklinna pandud kakssada pinki. Paljud inimesed on meeldivalt üllatunud, et saavad nüüd oma kodu- või poeteel mugavalt istuda ja jalgu puhata. Teisi ärritab väga see, et uus pink on pandu

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Eelmise pühapäeva õhtul rõkkasid tuhanded eestlased rõõmust, vaadates videoklippe Ukraina droonide hävitavast rünnakust Venemaa strateegiliste pommituslennukite pihta. Paari tunniga täitusid ühismeedia kanalid pilkavatest meemidest, millest paljud lähtusid USA presidendi Donald Trumpi ülbest ütlusest Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile: „Teil pole kaarte.” Nii kujutati ühel menukal meemil Zelenskõid kuningana kaardipakis, kelle selja taga punuvad väiksed droonid

[caption id="attachment_396688" align="aligncenter" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Osalesin hiljuti ühel sõpruskondlikul mälumängul, mida korraldab kogenud diplomaat Mart Tarmak. Üks Tarmaku küsimus kõlas nii: „Mainekas analüüsifirma Numbeo koostab rahvusvahelise kuritegevuse indeksit. Sellesse edetabel