17.2 C
Haapsalu
Pühapäev, 27. juuli 2025

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Hannes rumm

Silt: hannes rumm

Hannes Rumm: 30 000 eurot, mis avas lapsevanemate silmad

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Viis aastat tagasi korraldas juba nõukogude ajal ilmuma hakanud lasteajakiri Täheke sõnavõistluse. Võistluse võitis Ida Ojamaa Tartu katoliku lasteaiast, kes pakkus ingliskeelse sõna influencer vasteks uudissõna suunamudija. Tagantjärele tarkusega tundub sümboolne, et edukalt käibele läinud uudissõna pakkus välja koolieelik, sest just Ida põlvkonna poisid-tüdrukud elavad maailmas, millest nende emad ja isad midagi ei tea. Rääkimata vanaisadest-vanaemadest. Seda, kui suur on lõhe meediatarbimises eri põlvkondade vahel, tõestas üleeile mõneks tunniks Eestit

Hannes Rumm: meil 500, հայկական գիրք 1500 aastat vana

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Kuna kogu Eesti ajakirjandus räägib sel nädalavahetusel loomuldasa meie laulu- ja tantsukultuurist, siis mina kirjutan vahelduseks hoopis raamatutest. Alustan sellest, et külastasin eelmisel nädalal Jerevanis muuseumi Matenadaran, kus säilitatakse vanimaid armeenia keeles kirjutatud raamatuid. Kui meie tähistame tänavu õiglase uhkusega eestikeelse raamatu viiesajandat aastapäeva, siis Matedaranis nägin kuuendast sajandist pärit armeenia oma tähestikus palimpsesti. Palimpsest on pärgamentkäsikiri, mille tekst on maha kraabitud või pestud ja ase

Hannes Rumm: Tšaikovski, pink ja pealinn

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Kui Haapsalu ei oleks Eesti mudapealinn, siis võiks ta olla ka meie pingipealinn, sest just siin asub Eesti kõige kuulsam pink – 1940. aastal rajatud Pjotr Tšaikovski mälestuspink. Seevastu pärispealinnas Tallinnas on viimastel nädalatel tühja koha pealt vihase vaidluse tekitanud üleöö kesklinna pandud kakssada pinki. Paljud inimesed on meeldivalt üllatunud, et saavad nüüd oma kodu- või poeteel mugavalt istuda ja jalgu puhata. Teisi ärritab väga see, et uus pink on pandu

Hannes Rumm: Eesti siili uued okkad on droonid

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Eelmise pühapäeva õhtul rõkkasid tuhanded eestlased rõõmust, vaadates videoklippe Ukraina droonide hävitavast rünnakust Venemaa strateegiliste pommituslennukite pihta. Paari tunniga täitusid ühismeedia kanalid pilkavatest meemidest, millest paljud lähtusid USA presidendi Donald Trumpi ülbest ütlusest Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskõile: „Teil pole kaarte.” Nii kujutati ühel menukal meemil Zelenskõid kuningana kaardipakis, kelle selja taga punuvad väiksed droonid

Hannes Rumm: nõuandeid turvaliseks eluks 2025

[caption id="attachment_396688" align="aligncenter" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Osalesin hiljuti ühel sõpruskondlikul mälumängul, mida korraldab kogenud diplomaat Mart Tarmak. Üks Tarmaku küsimus kõlas nii: „Mainekas analüüsifirma Numbeo koostab rahvusvahelise kuritegevuse indeksit. Sellesse edetabel

Hannes Rumm: ma ei või – jälle 9. mai!?

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"]

Hannes Rumm: Fränk depressiivsest väikelinnast ja Roosi Märjamaa kommuunist

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Sajandivahetusel küsiti ühelt ropprikkalt Tallinki omanikult, kas ta kinos käib ja kas ta Eesti filme ka ikka vaatab? „Eesti film on nagu oma sitt, ikka vaatad, milline see viimane junn välja näeb.” Umbes nii vastas edukas ettevõtja ning pälvis sellega elupõlise filmiinimeste pahakspanu. Minagi käin kinos ja vaatan kohusetundlikult ära peaaegu kõik meie uuemad mängufilmid, aga paraku pole sellise masohhistliku suhtumisega filmisõpru eriti palju. Ent äsja on meie kultuuriruumis toimunud haruldane sündmus: linastunud on film, mis läheb kümnetele tuhandetele inimestele

Kas kaitseme vene huve Eestis Ameerika abil?

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Sellise pealkirjaga võib kokku võtta viimase nädala sündmused. Kui alles kaks nädalat tagasi otsustas riigikogu jätta kohalikel valimistel valimisõiguseta Venemaa kodanikud, siis sel nädalal kohustati siinset vene õigeusu kirikut katkestama alluvussuhet Moskva patriarhaadiga. Koosmõjus

Hannes Rumm: valimisõigus läinud, rusikas taskus? 

[caption id="attachment_327504" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm.[/caption] Selle nädala kõige tähtsam uudis poliitikamaailmast oli valimisõiguse ära võtmine Venemaa ja Valgevene kodanikelt vaid pool aastat enne kohalikke valimisi. Raske on vaielda Lääne Elu juhtkirjaga, mis viimases juhtkirjas ütles: „Eestis oli mittekodanikele valimisõiguse andmise taga osalt ka see kaalutlus, et nii integreerime neid paremini oma ühiskonda, misjärel tekib neil huvi rohkemgi Eesti elust osa võtta, saada täieõiguslikeks kodanikeks ja hakata ka riigikogu valima. Pea kolm aastakümmet hiljem võib tõdeda, et vähemalt see põhjendus on igasuguse vettpidavuse kaotanud.“ 1996. aastal oli valimisõiguse andmise tõesti tähtis põhjus tugev rahvusvaheline surve, sest lääne pealinnades kardeti liigategemist Eesti vähemusrahvusele. Ja võimalikult kiiresti NATOsse ja Euroopa Liidu pürgival Eestil oli lääne toetust väga vaja. Puhtpraktiliselt oleks Narvas tekkinud olukord, kus Eesti kodanikke oli nii vähe, et kohal

Hannes Rumm: Kristen Michal heidab meelt

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Sageli on mõistlik enne arvamuse avaldamist faktid üle vaadata. Kaks aastat tagasi toimunud riigikogu valimistel olid Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonnas tulemused sellised: Reformierakond 27,6 protsenti, EKRE 19,4 protsenti, Eesti 200 17,1 protsenti, sotsiaaldemokraatlik erakond 13,9 protsenti, Keskerakond 11,2 protsenti ja Isamaa 7,8 protsenti. Praeguseks toetab Reformierakonda 16,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest ning Eesti 200 ainult kolm protsenti. Kui Kristen Michal mullu suvel peaministri ameti Kaja Kallaselt üle võttis, siis toetas teda isiklikult valitsusj