Silt: hannes rumm

[caption id="attachment_327504" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm.[/caption] Selle nädala kõige tähtsam uudis poliitikamaailmast oli valimisõiguse ära võtmine Venemaa ja Valgevene kodanikelt vaid pool aastat enne kohalikke valimisi. Raske on vaielda Lääne Elu juhtkirjaga, mis viimases juhtkirjas ütles: „Eestis oli mittekodanikele valimisõiguse andmise taga osalt ka see kaalutlus, et nii integreerime neid paremini oma ühiskonda, misjärel tekib neil huvi rohkemgi Eesti elust osa võtta, saada täieõiguslikeks kodanikeks ja hakata ka riigikogu valima. Pea kolm aastakümmet hiljem võib tõdeda, et vähemalt see põhjendus on igasuguse vettpidavuse kaotanud.“ 1996. aastal oli valimisõiguse andmise tõesti tähtis põhjus tugev rahvusvaheline surve, sest lääne pealinnades kardeti liigategemist Eesti vähemusrahvusele. Ja võimalikult kiiresti NATOsse ja Euroopa Liidu pürgival Eestil oli lääne toetust väga vaja. Puhtpraktiliselt oleks Narvas tekkinud olukord, kus Eesti kodanikke oli nii vähe, et kohal

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Sageli on mõistlik enne arvamuse avaldamist faktid üle vaadata. Kaks aastat tagasi toimunud riigikogu valimistel olid Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa valimisringkonnas tulemused sellised: Reformierakond 27,6 protsenti, EKRE 19,4 protsenti, Eesti 200 17,1 protsenti, sotsiaaldemokraatlik erakond 13,9 protsenti, Keskerakond 11,2 protsenti ja Isamaa 7,8 protsenti. Praeguseks toetab Reformierakonda 16,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest ning Eesti 200 ainult kolm protsenti. Kui Kristen Michal mullu suvel peaministri ameti Kaja Kallaselt üle võttis, siis toetas teda isiklikult valitsusj

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Seni oli selle sajandi kõige kurvem ja ohtlikum päev Eesti jaoks 24. veebruar 2022, mil Venemaa ründas Ukrainat. Aga sama kurb ja ohtlik päev oli

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Mõni päev tagasi postitas menukaid YouTube`i postitusi tegev Kärdla kalapoe omanik Indrek Kivi humoorika video. Kui tavaliselt postitab Indrek kalapüügiteemalisi videosid, siis seekord rääkis ta sellest, kui raske on tema perel üle minna ven

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Viimati oli venelastel tuju paha kolm aastat tagasi 2022. aasta veebruaris, kui president Vladimir Putin saatis oma sõjaväe Ukrainat ründama. Sel ajal tuvastas ainus Venemaa usaldusväärne avaliku arvamuse küsitlusi teostav firma Levada, et Venemaal oli võrdselt nii neid inimesi, kel tuju oli hea ja neid, kel tuju oli halb. Nüüdseks juba kolm aastat kestnud kurnamissõda on tekitanud o

[caption id="attachment_396689" align="aligncenter" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Eesti taasiseseisvus 1991. aastal ja sestsaati on USAs võimul olnud kuus presidenti. Loen nad siinkohal üles: George Bush vanem, Bill Clinton (1993–2001), George Bush noorem (2001–2009), Barack Obama (2009–2017), Donald Trump (2017–2021) ja Joe Biden (2021 – 20. jaanuar 2025). Juba järgmisel esmaspäeval teeb Donald Trump presidendina comeback’i. Kõik nad on olnud nende – ameeriklaste – presidendid. Kõiki neid on USA kodanikud erinevatel põhjustel valinud oma riiki juhtima. Arendama USA majandust, vähendama tööpuudust, ko

[caption id="attachment_327503" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption] Eelmise sajandi lõpul nägid ajakirjanikud Tarmo Vahter ja Pekka Erelt kõvasti vaeva, et koostada raamat „Meie Lennart. President Lennart Meri mitteametlik elulugu anekdootides, karikatuurides, fotodes ja ütlustes”. Samasuguse raamatu „Meie Arnold. President Rüütli mitteametlik elulugu anekdootides ja muhedates seikades” on viimase paari päevaga vabatahtlikult valmis kirjutanud sajad temaga kokku puutunud inimesed ühismeediakanalites. Kindlasti on mitmed kirjastajad juba asunud neid somes ilmunud tekste koguma ning üritavad need raamatukaante vahel välja anda

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Üks suurlinn, kus tänavune aastavahetus möödub üldse mitte piduses meeleolus, on Gruusia pealinn Tbilisi. Hästirelvastatud märulipolitsei võitleb õhtust õhtusse tuhandete inimestega, kes vägivallast, väsimusest ja pakasest hoolimata ikka veel meelt avaldama jaksavad tulla. Igal õhtul saadab mõni Gruusia tuttav mulle foto sellest, kuidas neil seal Rusthaveli tänaval parasjagu läheb. Alles 12 kuud tagasi andis Euroopa Liit Gruusiale kandidaatriigi staatuse. Aastajagu hiljem on Gruusia ja Euroopa Liidu (aga ka näiteks USA) suhted tõsises madalseisus. S

[caption id="attachment_396689" align="aligncenter" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Jõulud on juba nii lähedal, et kohe hakkavad ajakirjanduses ilmuma põhjalikud tagasivaated lõppeva aasta olulisematele sündmustele. Lühidalt ja samas üldistavalt iseloomustavad lõppevat aastat sageli niin

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Avastasin vanu ajalehti lugedes 21. oktoobril 1994 ilmunud Päevalehest uudise: „Ööl vastu pühapäeva sai politseiniku automaadivalangust surma autojuht, kes ei reageerinud peatumismärguannetele ning püüdis rammida kolme politseinikku.” Ootamatult seostus see uudis praeguse Eestiga ning seepärast jagan seda kogemust Lääne Elu lugejatega. Alustuseks pean selgitama, et juba mitu aastat vean Facebookis rühma „Täna 30 aastat hiljem”, millega on ajapikku liitunud 8800 ajaloohuvilist inimest