0.6 C
Haapsalu
Laupäev, 22. veebruar 2025

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Hannes rumm

Silt: hannes rumm

Hannes Rumm: stepsel vene pistikupesast välja

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Mõni päev tagasi postitas menukaid YouTube`i postitusi tegev Kärdla kalapoe omanik Indrek Kivi humoorika video. Kui tavaliselt postitab Indrek kalapüügiteemalisi videosid, siis seekord rääkis ta sellest, kui raske on tema perel üle minna ven

Hannes Rumm: halb uudis: venelastel on hea tuju

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Viimati oli venelastel tuju paha kolm aastat tagasi 2022. aasta veebruaris, kui president Vladimir Putin saatis oma sõjaväe Ukrainat ründama. Sel ajal tuvastas ainus Venemaa usaldusväärne avaliku arvamuse küsitlusi teostav firma Levada, et Venemaal oli võrdselt nii neid inimesi, kel tuju oli hea ja neid, kel tuju oli halb. Nüüdseks juba kolm aastat kestnud kurnamissõda on tekitanud o

Hannes Rumm: meie 34 aastat ja nende kuus presidenti

[caption id="attachment_396689" align="aligncenter" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Eesti taasiseseisvus 1991. aastal ja sestsaati on USAs võimul olnud kuus presidenti. Loen nad siinkohal üles: George Bush vanem, Bill Clinton (1993–2001), George Bush noorem (2001–2009), Barack Obama (2009–2017), Donald Trump (2017–2021) ja Joe Biden (2021 – 20. jaanuar 2025). Juba järgmisel esmaspäeval teeb Donald Trump presidendina comeback’i. Kõik nad on olnud nende – ameeriklaste – presidendid. Kõiki neid on USA kodanikud erinevatel põhjustel valinud oma riiki juhtima. Arendama USA majandust, vähendama tööpuudust, ko

Hannes Rumm: meie Arnold. President Rüütli mitteametlik elulugu

[caption id="attachment_327503" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption] Eelmise sajandi lõpul nägid ajakirjanikud Tarmo Vahter ja Pekka Erelt kõvasti vaeva, et koostada raamat „Meie Lennart. President Lennart Meri mitteametlik elulugu anekdootides, karikatuurides, fotodes ja ütlustes”. Samasuguse raamatu „Meie Arnold. President Rüütli mitteametlik elulugu anekdootides ja muhedates seikades” on viimase paari päevaga vabatahtlikult valmis kirjutanud sajad temaga kokku puutunud inimesed ühismeediakanalites. Kindlasti on mitmed kirjastajad juba asunud neid somes ilmunud tekste koguma ning üritavad need raamatukaante vahel välja anda

Hannes Rumm: meie lemmikriik, mis võeti üle ühe aastaga

[caption id="attachment_396688" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Üks suurlinn, kus tänavune aastavahetus möödub üldse mitte piduses meeleolus, on Gruusia pealinn Tbilisi. Hästirelvastatud märulipolitsei võitleb õhtust õhtusse tuhandete inimestega, kes vägivallast, väsimusest ja pakasest hoolimata ikka veel meelt avaldama jaksavad tulla. Igal õhtul saadab mõni Gruusia tuttav mulle foto sellest, kuidas neil seal Rusthaveli tänaval parasjagu läheb. Alles 12 kuud tagasi andis Euroopa Liit Gruusiale kandidaatriigi staatuse. Aastajagu hiljem on Gruusia ja Euroopa Liidu (aga ka näiteks USA) suhted tõsises madalseisus. S

Hannes Rumm: oli ajuvammi ja veligarhia aasta

[caption id="attachment_396689" align="aligncenter" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Jõulud on juba nii lähedal, et kohe hakkavad ajakirjanduses ilmuma põhjalikud tagasivaated lõppeva aasta olulisematele sündmustele. Lühidalt ja samas üldistavalt iseloomustavad lõppevat aastat sageli niin

Hannes Rumm: politseikroonikast ja lootusest

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Avastasin vanu ajalehti lugedes 21. oktoobril 1994 ilmunud Päevalehest uudise: „Ööl vastu pühapäeva sai politseiniku automaadivalangust surma autojuht, kes ei reageerinud peatumismärguannetele ning püüdis rammida kolme politseinikku.” Ootamatult seostus see uudis praeguse Eestiga ning seepärast jagan seda kogemust Lääne Elu lugejatega. Alustuseks pean selgitama, et juba mitu aastat vean Facebookis rühma „Täna 30 aastat hiljem”, millega on ajapikku liitunud 8800 ajaloohuvilist inimest

Hannes Rumm: Mida ütleb vanarahva tarkus Trumpi võidu kohta?

[caption id="attachment_327503" align="alignnone" width="1347"] Hannes Rumm[/caption] Mõnel inimesel on kombeks elu keerulisematel hetkedel lüüa suvalisest kohast lahti piibel ning vaadata, mida püha raamat talle ütleb ja teha soovitab. Kuna ma pole usklik, lõin pärast Donald Trumpi tagasivalimist USA presidendiks lahti eesti vanasõnade ja kõnekäändude andmebaasi. „Ega trumpijega üksi mängidä,” oli ainus Trumpi-teemaline kõnekäänd, millega vanarahvas oskas meid selle nädala kolmapäeval lohutada. Miks lohutada? Sest nii eestlaste kui ka meile lähedaste Euroopa rahvaste enamus oleks USA presidendiks valinud mustanahalise naise Kamala Harrise. „USA valimised: kui eurooplased saaksid, hääletaksid nad Harrise poolt, ent lõhe Ida- ja Lääne-Euroopa vahel on suur,” pealkirjastas veebisait Europeelects.eu just 4. novembril avaldatud küsitlustulemused. (https://europeelects.eu/2024/11/04/u-s-election-

Hannes Rumm: välja tuli nagu alati. Kes vastutab?

[caption id="attachment_396689" align="alignnone" width="756"] Hannes Rumm. Foto: Diana Unt[/caption] Vahelduseks on Eesti riigis üks asi, mille puhul valitseb täielik üksmeel: tegevuspõhine riigieelarve ei ole päriseluga kooskõlas ning seetõttu pole aru saada, mille jaoks riigi raha tegelikult kulub. Kuidas siis edumeelne Eesti riik tegevuspõhise eelarvestamiseni jõudis? Ja mis veel olulisem: kes selle elujõuetuks osutunud eksperimendi eest vastutab? Kuna tegemist on vähetuntud mõistega, siis alustame selle lahti kirjutamisest. „Tegevuspõhine eelarvestamine on eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite (kulukandjate) ko

Kersti Kaljulaid – teist korda esimene naispresident

[caption id="attachment_391988" align="aligncenter" width="2000"] President Kersti Kaljulaid. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eesti olümpiakomitee (EOK) presidendi ametikoht on olnud meie iseseisvas ja taasiseseisvunud riigis üks kõige mainekamaid. Seda kinnitab seniste presidentide loetelu, mis EOK saja-aasta pikkust ajalugu arvestades väga lühikene: Friedrich Akel (1924–1931), Johan Laidoner (1934–1940), Arnold Green (1989–1997), Tiit Nuudi (1997–2001), Mart Siimann (2001–2012), Neinar Seli (2012–2016) ning Urmas Sõõrumaa (alates 2016). Üldistatult öeldes sai üks osa neist EOK juhiks riigimehena ja teised edukate ärimeestena. Legendaarsed on EOK presidendivalimised 2016, sest toona kandideeris kolm inimest ning teises valimisvoorus alistas suurärimees Urmas Sõõrumaa tol ajal poliitikast loobuda soovinud keskerakondlase Jüri Ratase tulemusega 61:60.