Silt: haldusreform
Juhtkiri: ühinemisrong meil ei peatu
Regionaal- ja põllumajandusministeerium kavatseb taastada ühinemistoetuse, et ärgitada nõrgemaid omavalitsusi taas leibu ühte kappi panema. 2017. aasta reformi järel jäi Eestisse veel valdu, kes võ
Riik nügib kohalikke omavalitsusi ühinema
[caption id="attachment_443085" align="aligncenter" width="1920"]
Lääne-Nigula vallavolikogu liige Neeme Suur pooldas toonase Lääne maavanemana maakonnasuurust valda 2017. aasta haldusreformi eel ja pooldab ka praegu,
aga tõenäoliseks ta seda ei pea. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kaheksa aastat pärast haldusreformi kavatseb regionaal- ja põllumajandusministeerium taastada ühinemistoetuse. Lääne-Nigula vallavolikogu liikme ning regionaal- ja põllumajandusministri nõuniku Neeme Suure
Lääne-Nigula vallavolikogu liige Neeme Suur pooldas toonase Lääne maavanemana maakonnasuurust valda 2017. aasta haldusreformi eel ja pooldab ka praegu,aga tõenäoliseks ta seda ei pea. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kaheksa aastat pärast haldusreformi kavatseb regionaal- ja põllumajandusministeerium taastada ühinemistoetuse. Lääne-Nigula vallavolikogu liikme ning regionaal- ja põllumajandusministri nõuniku Neeme Suure
26
Maapiirita Noarootsi tahab ühineda Haapsaluga
Haldusreformiga kokku klopsitud Eesti suuremates omavalitsustes – Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas – on tekkinud piirkonnad, kust üha enam kostab hääli, et praegusest omavalitsusest soovitakse lahkuda.
Lääne-Nigula valla jõuline plaan, millega on kavas likvideerida osavallavanemate ametipostid, on tekitanud suurvalda esimese mõra, sest Noarootsi osavald otsib võimalusi Haapsaluga ühinemiseks. Läänerannas arutatakse võimaluse üle Virtsu liitumiseks Muhuga ning Varbla ja Koonga paneksid leivad ühte kappi Tõstamaaga.
Lääne-Nigula volikogule sai maikuu istungi lõpus teatavaks, et vallas peetakse plaani valla põhimääruse muutmiseks. Osavallad säilivad, kuid osavallavanemad asendatakse piirkonnajuhtidega.
„Määruse eelnõu eesmärgiks on valla organisatsiooni ja juhtimise parem korraldamine ja üldvalitsemiskulude sääst,” selgitas volikogu esimees Mikk Lõhmus volikogule toona. Vallavanem Janno Randmaa tahab muudatustega saada osavalla
Meelis Malk: halva haldusreformi viljasid ja grimasse saame veel kaua nautida
[caption id="attachment_223682" align="aligncenter" width="900"]
Meelis Malk. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lugesin tänast Lääne Elu juhtkirja ja olen väga meeldivalt üllatunud, sest sellega olete tabanud otse naelapea pihta.
Tõesti Lääneranna vallas ei ole tegu mõne isiku kiusu või ambitsioonidega vaid haldusreformi käpardliku ja poolsunniviisilise ellu viimisega ja selle tagajärgedega. Maksti ju selle eest ka vallavanematele omal ajal piisav summa (lahkumistasu), et nad ei oleks vastu haldusreformi seadusele.
Mina isiklikult olen viimase kolme aasta jooksul proovinud anda igal võimalikul viisil riigikogule ja valitsusele sisendit, et leida kandepinda haldusreformi seaduse muutmiseks. Aga Keskerakond oli ja on jätkuvalt sellele vastu. Ja kõik ettepanekud sumbusid sellesse vastu olemisse.
Tegelikult piisaks kui seal olev valla elanike number oleks 5000 asemel 2500 ja paljud omavalitsused hakkaks kiiresti omi prioriteete ümber vaatama ja piire nihutama.
Meelis Malk. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Lugesin tänast Lääne Elu juhtkirja ja olen väga meeldivalt üllatunud, sest sellega olete tabanud otse naelapea pihta.
Tõesti Lääneranna vallas ei ole tegu mõne isiku kiusu või ambitsioonidega vaid haldusreformi käpardliku ja poolsunniviisilise ellu viimisega ja selle tagajärgedega. Maksti ju selle eest ka vallavanematele omal ajal piisav summa (lahkumistasu), et nad ei oleks vastu haldusreformi seadusele.
Mina isiklikult olen viimase kolme aasta jooksul proovinud anda igal võimalikul viisil riigikogule ja valitsusele sisendit, et leida kandepinda haldusreformi seaduse muutmiseks. Aga Keskerakond oli ja on jätkuvalt sellele vastu. Ja kõik ettepanekud sumbusid sellesse vastu olemisse.
Tegelikult piisaks kui seal olev valla elanike number oleks 5000 asemel 2500 ja paljud omavalitsused hakkaks kiiresti omi prioriteete ümber vaatama ja piire nihutama. 
Janek Mäggi: omavalitsuste arvu oleks mõistlik vähendada
[caption id="attachment_248320" align="alignright" width="810"]
Janek Mäggi Läänemaal. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaad külastanud riigihalduse minister Janek Mäggi leiab, et omavalitsuste arvu tuleks veel vähendada, 25–30ni, sest enamik maakondi võiks olla üks omavalitsus.
Olete suurema osa Eesti maakondadest läbi sõitnud. Kas probleemid on sarnased või erinevad?
Üllatav on see, et kõige suurem probleem pole töökohad, kõrgepalgalised töökohad. See on probleem number kaks.
Probleem number üks on teed. Kruusateed, mida tahetakse, et ära asfalteeritaks. Eestis on 40 000 kilomeetrit teid ja tänavaid. Pingutus, mis selleks teha tuleb, on väga suur. Paljudel teedel sõidab väga vähe autosid. Need, kes sõidavad, tahaksid ideaalset teed, aga kuna sõitjaid on vähe, siis on asfalteerimine ebaratsionaalne.
Üldistele probleemidele lisaks on väga palju piirkondlikke: näiteks Ida-Virumaal kinnisvara madal hind, ruhnlased kurdavad laevaühenduse pärast, Valgas on kõik Soome tööle kolinud ja nad peavad lätlastega läbi ajama. Ühes firmas, kus käisin, on enam kui pooled töötajad Lätist – tegelikult küll teisest linnaosast.
Mille poolest Läänemaa eristub?
Kui tsiteerida kohtumist Haapsalu linnapea Urmas Suklesega, siis ainuke probleem on internet ja telefon. Läänemaal on väga palju kasutamata potentsiaali. Oma eelmises elus tegin pressiteate, et Euroopa pikim jäätee viib Hiiumaale. See jõudis ka BBCsse. Jäätee on nii erakordne, et seda võiks üle Euroopa vaatama sõita. Siin on veel sood, looduskaitsealad, ka seesama piiskopilinnus, ja nagu piiskop Tiit Salumäe rõhutas, on Haapsalu olnud 300 aastat pealinn.
Janek Mäggi Läänemaal. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Läänemaad külastanud riigihalduse minister Janek Mäggi leiab, et omavalitsuste arvu tuleks veel vähendada, 25–30ni, sest enamik maakondi võiks olla üks omavalitsus.
Olete suurema osa Eesti maakondadest läbi sõitnud. Kas probleemid on sarnased või erinevad?
Üllatav on see, et kõige suurem probleem pole töökohad, kõrgepalgalised töökohad. See on probleem number kaks.
Probleem number üks on teed. Kruusateed, mida tahetakse, et ära asfalteeritaks. Eestis on 40 000 kilomeetrit teid ja tänavaid. Pingutus, mis selleks teha tuleb, on väga suur. Paljudel teedel sõidab väga vähe autosid. Need, kes sõidavad, tahaksid ideaalset teed, aga kuna sõitjaid on vähe, siis on asfalteerimine ebaratsionaalne.
Üldistele probleemidele lisaks on väga palju piirkondlikke: näiteks Ida-Virumaal kinnisvara madal hind, ruhnlased kurdavad laevaühenduse pärast, Valgas on kõik Soome tööle kolinud ja nad peavad lätlastega läbi ajama. Ühes firmas, kus käisin, on enam kui pooled töötajad Lätist – tegelikult küll teisest linnaosast.
Mille poolest Läänemaa eristub?
Kui tsiteerida kohtumist Haapsalu linnapea Urmas Suklesega, siis ainuke probleem on internet ja telefon. Läänemaal on väga palju kasutamata potentsiaali. Oma eelmises elus tegin pressiteate, et Euroopa pikim jäätee viib Hiiumaale. See jõudis ka BBCsse. Jäätee on nii erakordne, et seda võiks üle Euroopa vaatama sõita. Siin on veel sood, looduskaitsealad, ka seesama piiskopilinnus, ja nagu piiskop Tiit Salumäe rõhutas, on Haapsalu olnud 300 aastat pealinn.