Silt: Haapsalu raamatukogu
Elo Selirand kutsub üles mälestusi üles tähendama
[caption id="attachment_268610" align="alignnone" width="1152"]
Kirjanik ja telerežissöör Elo Selirand rääkis raamatu ja roosi päeval mälestuste kogumisest, kirjutamisest ja teletööst. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Teisipäeval raamatu ja roosi päeval Haapsalu raamatukogus lugejatega kohtunud telerežissöör ja kirjanik Elo Selirand leiab, et mälestusi ja lugusid tuleb koguda ja kirja panna, et need ära ei kaoks.
Elo Selirand on kirjutanud kolm raamatut. Neist ühe, vana Läänemaa talu riideaita kogutud esemetest ja lapsena kuuldud juttudest rääkiva "Tormpuudlase" on ta välja andnud oma nime all. Kaks raamatut “Viimane laev” ja “… kes pole kunagi söönud homaari”, on aga avaldatud pseudonüümi Aliis Jõe nime all.
Kirjanik ja telerežissöör Elo Selirand rääkis raamatu ja roosi päeval mälestuste kogumisest, kirjutamisest ja teletööst. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Teisipäeval raamatu ja roosi päeval Haapsalu raamatukogus lugejatega kohtunud telerežissöör ja kirjanik Elo Selirand leiab, et mälestusi ja lugusid tuleb koguda ja kirja panna, et need ära ei kaoks.
Elo Selirand on kirjutanud kolm raamatut. Neist ühe, vana Läänemaa talu riideaita kogutud esemetest ja lapsena kuuldud juttudest rääkiva "Tormpuudlase" on ta välja andnud oma nime all. Kaks raamatut “Viimane laev” ja “… kes pole kunagi söönud homaari”, on aga avaldatud pseudonüümi Aliis Jõe nime all.
Arnold Juhans meenutab arstist isa näitusega
[caption id="attachment_267458" align="alignnone" width="1152"]
Arnold Juhans pani oma isa, Haapsalu legendaarse kirurgi Arnold Juhasi mälestuseks kokku näituse. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Neljapäeval avati Haapsalu raamatukogu lugemissaalis näitus legendaasest Haapsalu arstist Arnold Juhansist. Näituse pani ise 115 sünniaastapäevaks kokku tema poeg, samuti Arnold Juhans.
„Oma isast on raske rääkida,” tunnistas Arnold Juhans näituse avamisel. Ta lisas, et tegelikult on just neil päevail kaks tema isa jaoks olulist tähtpäeva - 10. aprilli 1904 sündis Arnold Juhans Tallinnas ja 75 aastat tagasi olid Ida-Virumaal suured lahingud, kust Arnold Juhans seenior osa võttis. „Isa võttis lahingutest osa küll skalpell käes,” rääkis poeg.
Arnold Juhans pani oma isa, Haapsalu legendaarse kirurgi Arnold Juhasi mälestuseks kokku näituse. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Neljapäeval avati Haapsalu raamatukogu lugemissaalis näitus legendaasest Haapsalu arstist Arnold Juhansist. Näituse pani ise 115 sünniaastapäevaks kokku tema poeg, samuti Arnold Juhans.
„Oma isast on raske rääkida,” tunnistas Arnold Juhans näituse avamisel. Ta lisas, et tegelikult on just neil päevail kaks tema isa jaoks olulist tähtpäeva - 10. aprilli 1904 sündis Arnold Juhans Tallinnas ja 75 aastat tagasi olid Ida-Virumaal suured lahingud, kust Arnold Juhans seenior osa võttis. „Isa võttis lahingutest osa küll skalpell käes,” rääkis poeg. 
Raamatulaenutuste pingerida: Katrin Pauts tegi puhta töö
[caption id="attachment_259750" align="alignnone" width="900"]
Eelmise aasta 20 loetuima raamatu kõrval on on praegu enim nõutud Silver Anniko kultusromaan „Rusikad” ja Katrin Pautsi „Minu Muhumaa”, mis mõlemad anti välja EV100 raames. Foto Lemmi Kann[/caption]
Rahvas on rääkinud – eelmise aasta kõige populaarsem autor Haapsalu raamatukogu lugejate seas oli krimikirjanik Katrin Pauts, kes võttis kolmikvõidu.
2018. aasta enim laenutatud raamatute edetabeli palusime koostada täiskasvanutele mõeldud ilukirjanduse baasil. Põhjus oli lihtne – pole mingi saladus, et juba aastaid neelatakse meeletutes kogustes eneseabi- ja elulooraamatuid. Meie aga tahtsime teada, millist ilukirjandust raamatukogust kõige enam lugeda võetakse.
Eelmise aasta 20 loetuima raamatu kõrval on on praegu enim nõutud Silver Anniko kultusromaan „Rusikad” ja Katrin Pautsi „Minu Muhumaa”, mis mõlemad anti välja EV100 raames. Foto Lemmi Kann[/caption]
Rahvas on rääkinud – eelmise aasta kõige populaarsem autor Haapsalu raamatukogu lugejate seas oli krimikirjanik Katrin Pauts, kes võttis kolmikvõidu.
2018. aasta enim laenutatud raamatute edetabeli palusime koostada täiskasvanutele mõeldud ilukirjanduse baasil. Põhjus oli lihtne – pole mingi saladus, et juba aastaid neelatakse meeletutes kogustes eneseabi- ja elulooraamatuid. Meie aga tahtsime teada, millist ilukirjandust raamatukogust kõige enam lugeda võetakse. 
