Silt: Haapsalu piiskopilinnus
Linnuses tuli välja Liivi sõja aegne rahakott
[caption id="attachment_242663" align="alignright" width="800"]
Haapsalu pealinnuse väikeaare (rahakott), 15 ööri ja 3 killingit tpq 1575. Foto: Jaak Mäll[/caption]
Linnuse ehitustööde käigus tuli väikese linnuse müüri eest välja kokkukleepunud rahaklomp peamiselt Liivi sõja aegsete müntidega.
Puhastamisel selgus, et väikeaardes on 16. sajandil vermitud mündid, kokku 15 ööri ja 3 killingit. Arheoloog Jaak Mälli pakkus, et raha võib olla kaotatud linnuse ehitustööde ajal. Summa suuruse kohta ütles Mäll, et seda võiks võrrelda tänapäeva mõistes taskurahaga: „Ma arvan, et selle kaotajal võis olla sama tunne kui vennal, kes praegu kaotab rahakoti 50 euroga.”
Arvamusele, et tegemist võib olla kaotatud rahakotiga, viis arheoloogi see, et tugevalt oksüdeerunud mündid olid omavahel tihedalt koos ja oksiidi küljes tundus olevat jälgi nahast.
Haapsalu pealinnuse väikeaare (rahakott), 15 ööri ja 3 killingit tpq 1575. Foto: Jaak Mäll[/caption]
Linnuse ehitustööde käigus tuli väikese linnuse müüri eest välja kokkukleepunud rahaklomp peamiselt Liivi sõja aegsete müntidega.
Puhastamisel selgus, et väikeaardes on 16. sajandil vermitud mündid, kokku 15 ööri ja 3 killingit. Arheoloog Jaak Mälli pakkus, et raha võib olla kaotatud linnuse ehitustööde ajal. Summa suuruse kohta ütles Mäll, et seda võiks võrrelda tänapäeva mõistes taskurahaga: „Ma arvan, et selle kaotajal võis olla sama tunne kui vennal, kes praegu kaotab rahakoti 50 euroga.”
Arvamusele, et tegemist võib olla kaotatud rahakotiga, viis arheoloogi see, et tugevalt oksüdeerunud mündid olid omavahel tihedalt koos ja oksiidi küljes tundus olevat jälgi nahast. 
Ehitustöö paljastas uue tüki linnuse ajaloost
[caption id="attachment_241870" align="alignnone" width="900"]
Arheoloog Jaak Mälle (keskel) näitab kaardil, kus müür vanal kaardil kujutatud on. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu piiskopilinnuse ümberehitusega keskaja keskuseks on saabunud põnevad ajad, sest niipea, kui kopp linnuseõues maha lüüa, tuleb sealt päevavalgele linnuse ehitusloole valgust heitvaid leide.
Uue sadeveetrassi kaevamisel on päevavalgele tulnud mitu müürijuppi – üks neist linnuse sisemises vallikraavis, teised väikese linnuse ees.
Arheoloog Jaak Mälli sõnul pole enamik paljastunud müüridest iseenesest väga suur üllatus, sest neid on märgitud ka enam kui 300 aastat tagasi Rootsi fortifikatsiooniohvitseri Samuel Waxelbergi joonistatud Haapsalu linnuse plaanile.
Arheoloog Jaak Mälle (keskel) näitab kaardil, kus müür vanal kaardil kujutatud on. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu piiskopilinnuse ümberehitusega keskaja keskuseks on saabunud põnevad ajad, sest niipea, kui kopp linnuseõues maha lüüa, tuleb sealt päevavalgele linnuse ehitusloole valgust heitvaid leide.
Uue sadeveetrassi kaevamisel on päevavalgele tulnud mitu müürijuppi – üks neist linnuse sisemises vallikraavis, teised väikese linnuse ees.
Arheoloog Jaak Mälli sõnul pole enamik paljastunud müüridest iseenesest väga suur üllatus, sest neid on märgitud ka enam kui 300 aastat tagasi Rootsi fortifikatsiooniohvitseri Samuel Waxelbergi joonistatud Haapsalu linnuse plaanile. 
Piiskopilinnuse ehitus läheb pool miljonit kallimaks
[caption id="attachment_232786" align="aligncenter" width="900"]
Piiskopilinnuse suur remont. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks eelnõu, millega Haapsalu linnus saab järgmise aasta septembrini kasutada 900 000 eurot arvelduskrediiti, sest linnuse ehitus läheb üle poole miljoni euro kallimaks.
Piiskopilinnuse suur remont. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks eelnõu, millega Haapsalu linnus saab järgmise aasta septembrini kasutada 900 000 eurot arvelduskrediiti, sest linnuse ehitus läheb üle poole miljoni euro kallimaks. 
Ehitajad leidsid linnusest pidusaali ja veel ühe mantelkorstna
[caption id="attachment_232739" align="alignnone" width="900"]
Piiskopilinnuses käib veel kuu aega lammutustöö, pärast seda läheb ehituseks. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu piiskopilinnuses käivad hoogsad lammutustööd. Kohati avaneb sürrealistlikke vaateid – keldrisse paistab taevas ja selle kohal kerkiv kraananokk.
Linnuses käib ehitus mitmes nurgas korraga. Ühes nurgas tõstab kraana sodi üle müüri, keldris müttab lambivalgusel väike traktor, mis laob mudast pinda välja motoriseeritud kärusse.
Endise linnusemuuseumi ühest ruumist on püsti vaid seinad, teises on 30 aastat tagasi ehitatud võlv küll alles ja selle keskel ripub kroonlühter, mis koos kile tagant paistva sini-punase uksega moodustadab ümbritseva kaosega tugeva kontrasti. „Anton Pärn ütles väga tabavalt: oleme taastanud varemed,” konstateerib piiskopilinnuse juhataja Kaire Tooming ümbritsevat vaadates.
Piiskopilinnuses käib veel kuu aega lammutustöö, pärast seda läheb ehituseks. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Haapsalu piiskopilinnuses käivad hoogsad lammutustööd. Kohati avaneb sürrealistlikke vaateid – keldrisse paistab taevas ja selle kohal kerkiv kraananokk.
Linnuses käib ehitus mitmes nurgas korraga. Ühes nurgas tõstab kraana sodi üle müüri, keldris müttab lambivalgusel väike traktor, mis laob mudast pinda välja motoriseeritud kärusse.
Endise linnusemuuseumi ühest ruumist on püsti vaid seinad, teises on 30 aastat tagasi ehitatud võlv küll alles ja selle keskel ripub kroonlühter, mis koos kile tagant paistva sini-punase uksega moodustadab ümbritseva kaosega tugeva kontrasti. „Anton Pärn ütles väga tabavalt: oleme taastanud varemed,” konstateerib piiskopilinnuse juhataja Kaire Tooming ümbritsevat vaadates. 
